Side

399 suhted: Aasta, Aastaaberratsioon, Aastaparallaks, Aberratsioon (astronoomia), Aberratsioonikonstant, Aeg, Aegruum, Afeel, Agu, Aja mõõtmine, Ajaarvamine, Ajavöönd, Akretsioon (astronoomia), Aktiivoptika, Alidaad, Alinda-tüüpi asteroidid, Almukantaraat, Antroopsusprintsiip, Apogee, Apollo-tüüpi asteroidid, Apsiid (astronoomia), Armillaarsfäär, Asimuut, Asteroid, Asteroidide vöö, Astrobioloogia, Astrofüüsika, Astrofotograafia, Astrograaf, Astrolaab, Astroloogia mõisteid, Astromeetria, Astronavigatsioon, Astronoomia, Astronoomiamärgid, Astronoomiariistad, Astronoomide loend, Astronoomiline ühik, Astronoomiline kevad, Astronoomiline sügis, Astronoomiline suvi, Astronoomiline talv, Astronoomiline vaatlus, Astronoomilised aastaajad, Astroosakestefüüsika, Astrospektroskoopia, Atmosfäär, Öpiku-Oorti pilv, Beta Lyrae tüüpi kaksiktähed, Bode seadus, ..., Boliid, Deferent, Difuusne udukogu, Doppleri efekt, Dysoni sfäär, Efemeriid, Efemeriidiaeg, Eha, Einsteini väljavõrrandid, Ekliptika, Ekliptilised koordinaadid, Eksoplaneet, Ekvaatorilised koordinaadid, Elliptiline galaktika, Emissioonudu, Epitsükkel, Esimene kosmiline kiirus, Euroopa Kosmoseagentuur, Fotogramm-meetria, Fotomeeter, Fotomeetria (astronoomia), Fotomeetriline paradoks, Friedmanni võrrandid, Galaktika, Galaktika-väline astronoomia, Galaktikaparv, Galaktikaparved ja galaktikagrupid, Galaktikasüsteem, Galaktikate superparv, Gammasähvatus, Güroskoop, Geminiidid, Geoid, Geomagnetiline torm, Geotsentriline maailmasüsteem, Geotsentriline orbiit, Gloobul, GPS, Gravitatsioonilääts, Gravitatsiooniline kollaps, Gravitatsiooniline punanihe, Gregoriuse kalender, Hajusparv, Häiritus, Hämarik, Hüperhiid, Heledus, Heliofüüsika, Heliopaus, Heliosfäär, Heliostaat, Heliotsentriline maailmasüsteem, Herscheli kosmoseteleskoop, Hertzsprungi-Russelli diagramm, Hiidplaneet, Hiidtäht, Hiiglasliku kokkupõrke hüpotees, Horisondilised koordinaadid, Horisont, Hubble'i kosmoseteleskoop, Hubble'i seadus, Humanoid, Ida-Euroopa aeg, Igavese valguse tipp, Impaktstruktuur, Infrapunaastronoomia, Ionosfäär, ΛCDM-mudel, James Webbi kosmoseteleskoop, Juliuse kalender, Kaali kraater, Kaalutus, Kaksikplaneet, Kaksiktäht, Kalender, Kalendriaasta, Kanderakett, Kääbusgalaktika, Kääbusplaneet, Kääne (astronoomia), Kõrgus (astronoomia), Kell, Kellaaeg, Kepleri seadused, Kerasparv, Kesköö, Keskööpäike, Keskpäev, Kevad, Kevadine pööripäev, Kiirgusvöönd, Kiloparsek, Kinnistäht, Kohalik Leht, Kohalik Mull, Kohalik päikeseaeg, Kohalik Tähtedevaheline Pilv, Koit, Kollane kääbus, Komeet, Komparaator, Kondriidid, Konjunktsioon (astronoomia), Koronograaf, Korrapäratu galaktika, Kosmiline kiirgus, Kosmiline kiirus, Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus, Kosmiline tolm, Kosmogoonia, Kosmograafia, Kosmoloogia, Kosmoloogiline horisont, Kosmoloogiline konstant, Kosmoloogiline printsiip, Kosmonaut, Kosmonautika, Kosmos, Kosmoseaparaat, Kosmoseaparaatide loend, Kosmoselaev, Kosmoselend, Kosmoselennuk, Kosmoseobservatoorium, Kosmoseprügi, Kosmosesüstik, Kosmosesond, Kosmosetehnoloogia, Kuiperi vöö, Kulminatsioon (astronoomia), Kuu (kalender), Kuu faasid, Kuuauto, Kuukulgur, Kuum Jupiter, Kuumeteoriit, Kuupäev, Kuupäevaraja, Kuuvalgus, Kuuvarjutus, Kvadrant (astronoomia), Kvantkosmoloogia, Kvartskell, Kvasar, Laengsidestusseadis, Lame Maa, Läänepunkt, Lõunataevas, Lendav taldrik, Leoniidid, Libratsioon, Liigaasta, Linnutee, Lissajous' orbiit, Lont (astronoomia), Looded, Loomulik valgustus, Maa, Maa pöörlemine, Maa tüüpi planeedid, Maa tehiskaaslaste loend, Maa väidetavad kuud, Maa-lähedane orbiit, Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud, Maailmaaeg, Maailmasüsteem, Maale ohtlikkude asteroidide loend, Maaväline elu, Magnetosfäär, Maunderi miinimum, Meri (Kuu), Meridiaan, Messier' kataloog, Messier' kataloogi objektide loend, Meteoor, Meteoorivool, Meteoorkeha, Meteoriit, Meteoriitika, Mitmikgalaktika, Must auk, Must kääbus, Muutlik täht, Mysterium Cosmographicum, Nadiir, Nakhliit, NASA, Nädal, Neutriinoastronoomia, Neutrontäht, New General Catalogue, Noova, Nutatsioon, Observatoorium, Observatooriumite loend, Ookeaniplaneet, Orbiidi ekstsentrilisus, Orbiidi kalle, Orbiit, Orbitaaljaam, Orioni haru, Otsetõus, Paljas silm, Paokiirus, Parallaks, Parsek, Päev, Päikese kroon, Päikese loide, Päikese mass, Päikeseenergia, Päikesekell, Päikesekiirgus, Päikeseplekk, Päikesesüsteem, Päikeseseisak, Päikesetsükkel, Päikesetuul, Päikesevarjutus, Pööripäev, Peajada, Peegeldav udu, Perigee, Periheel, Perseiidid, Plancki aeg, Planeedi atmosfäär, Planeedi definitsioon, Planeedi kaaslane, Planeedisüsteem, Planeet, Planeetos, Planetaarium, Planetaarudu, Planetoloogia, Polaaröö, Polaarpäev, Polaartelg, Poolkuu, Poolus, Positsioneerimine, Pretsessioon, Protogalaktikad, Protoplaneet, Prototäht, Protuberants, Pruun kääbus, Pulsar, Punane hiid, Punane kääbus, Punanihe, Raadioastronoomia, Raadiomajakas, Raadioteleskoop, Radiant, Rahvaastronoomia, Rahvakalender, Rahvusvaheline Astronoomiaunioon, Rakett, Röntgenastronoomia, Reflektor, Refraktor, Retrograadne liikumine, Ruum, Saaros, Sajandid, Satelliitside, Saturni rõngad, Sügis, Sügisene pööripäev, Sünoodiline kuu, Süsinikkondriidid, Schmidti kaamera, Selenograafia, Selenotsentriline orbiit, Seniit, Seniitkaugus, Sfääriline astronoomia, Sideeriline periood, Sidesatelliit, Sirvikalender, Sirvilauad, Sodiaagimärk, Sodiaagivalgus, Sodiaak, Soe-kuum galaktikatevaheline keskkond, Spektriklass, Spiraalgalaktika, Spitzeri kosmoseteleskoop, Stellaardünaamika, Stratospheric Observatory for Infrared Astronomy, Supernoova, Supernoova jäänuk, Suur Kollaps, Suur Pauk, Suur Rebenemine, Suur Tõmbaja, Suveaeg, Suvi, Suvine pööripäev, Taevakaart, Taevakehade loend, Taevakoordinaatide süsteem, Taevamehaanika, Taevapoolkera, Taevapoolus, Talvine pööripäev, Tasasuse probleem, Tähe atmosfäär, Täheareng, Täheparv, Tähepurske galaktika, Tähesüsteem, Tähesuurus, Täheteke, Täht (astronoomia), Tähtedevaheline keskkond, Tähtedevaheline pilv, Tähtedevaheline planeet, Tähtkuju, Tähtkujude loend, Täielik kosmoloogiline printsiip, Täiskuu, Tühimik, Tehiskaaslane, Teleskoop, Terminaator (astronoomia), Tume udukogu, Tumeaine, Tumeenergia, Tunninurk, Udukogu, Universaalinstrument, Universum, Universumi paisumine, Universumi peenhäälestus, Uusaegne maksimum, Vaadeldav universum, Valge kääbus, Valged ööd, Valgusaasta, Valgusreostus, Varjutus, Vööndiaeg, Võrdpäevsus, Virmalised, WMAP, Wolfi arv, Wolfi-Rayet' täht. Laienda indeks (349 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aasta

Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Aasta · Näe rohkem »

Aastaaberratsioon

Aastaaberratsioon on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) aberratsioon, mis sõltub Maa tiirlemisest ümber Päikese.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Aastaaberratsioon · Näe rohkem »

Aastaparallaks

Aastaparallaks on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) parallaks, mille baas on Maa orbiidi pikem pooltelg.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Aastaparallaks · Näe rohkem »

Aberratsioon (astronoomia)

Aberratsioon on vaatleja liikumisest (põhiliselt Maa liikumisest) ja valguse kiiruse lõplikkusest tulenev taevakeha (tavaliselt tähe) näiva asukoha muutus taevasfääril.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Aberratsioon (astronoomia) · Näe rohkem »

Aberratsioonikonstant

Aberratsionikonstant on aastaaberratsiooni suurim väärtus.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Aberratsioonikonstant · Näe rohkem »

Aeg

Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Aeg · Näe rohkem »

Aegruum

Aegruum (inglise keeles spacetime) on füüsikaline mudel, mis ühendab kolme ruumimõõdet ja ühe ajamõõtme ühtseks neljamõõtmeliseks kontiinumiks.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Aegruum · Näe rohkem »

Afeel

Afeel (kr sõnadest apo 'eemal, kaugel' + hēlios 'Päike') ehk päikesekaug on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmest kõige kaugemal.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Afeel · Näe rohkem »

Agu

Agu ehk koit.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Agu · Näe rohkem »

Aja mõõtmine

Aja mõõtmine on ajavahemike kestuste mõõtmine.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Aja mõõtmine · Näe rohkem »

Ajaarvamine

Ajaarvamine on dateerimise süsteem, mille aluseks on teatud sündmusest möödunud või selleni jäänud aastate arv.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Ajaarvamine · Näe rohkem »

Ajavöönd

Ajavööndid (Ida-Ukraina territooriumil on ajavööndid vastavalt Venemaa seadustele) Ajavöönd on keskmiselt 15 pikkuskraadi laiune mõtteline maa-ala riba, mis ulatub Maa ühelt pooluselt teiseni ja kus kehtib üks ja sama kellaaeg – vööndiaeg.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Ajavöönd · Näe rohkem »

Akretsioon (astronoomia)

Akretsioon on tähe või galaktika või selle tuuma massi suurenemine tähtedevahelisest keskkonnast või naabertähtedelt langeva aine sadestumisel tema pinnale.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Akretsioon (astronoomia) · Näe rohkem »

Aktiivoptika

Gran Telescopio Canariase aktiivoptika täiturid Aktiivoptika on peegelteleskoopides kasutatav tehnoloogia, mis muudab ise teleskoobi peeglite asendit, et vältida välistest mõjuritest nagu tuulest, temperatuurist ja mehaanilisest pingest tekitatud deformatsioone.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Aktiivoptika · Näe rohkem »

Alidaad

Alidaad (araabia keelest العضادة al-idhâdah) on astronoomiliste ja geodeetiliste nurgamõõteriistade (astrolaab, sekstant, teodoliit) detail, mis pöörleb ümber telje.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Alidaad · Näe rohkem »

Alinda-tüüpi asteroidid

Alinda-tüüpi asteroidid on asteroidide rühm, millel orbiidi pikem pooltelg on umbes 2,5 astronoomilist ühikut ning orbiidi ekstsentrilisus on umbes 0,4...0,65.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Alinda-tüüpi asteroidid · Näe rohkem »

Almukantaraat

Almukantaraat ehk asimutaalring ehk almukantaar on horisondiga paralleelne, kujuteldav ringjoon taevakeha või Maa pinnal.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Almukantaraat · Näe rohkem »

Antroopsusprintsiip

Antroopsusprintsiip (inglise keeles anthropic principle) on tees, mille kohaselt maailm on niisugune, et seal saaks eksisteerida inimene, sest muidu ei oleks inimesel võimalik seda vaadelda ega kirjeldada.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Antroopsusprintsiip · Näe rohkem »

Apogee

Apogee on ümber Maa tiirleva keha (nt tehiskaaslase, Kuu) orbiidi punkt, mis asub Maa massikeskmest kõige kaugemal.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Apogee · Näe rohkem »

Apollo-tüüpi asteroidid

Apollo-tüüpi asteroidid on asteroidid, mille orbiidi pikem pooltelg ületab 1 astronoomilise ühiku ja mille periheel on alla 1,017 astronoomilise ühiku (Maa afeeli).

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Apollo-tüüpi asteroidid · Näe rohkem »

Apsiid (astronoomia)

Apsiidi joonis. Joonisel on 1 apogee ja 2 perigee Apsiid on taevakehale lähim või temast kaugeim punkt elliptilisel orbiidil, millel tiirleb tema gravitatsiooniväljas teine, temast väiksem taevakeha.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Apsiid (astronoomia) · Näe rohkem »

Armillaarsfäär

Armillaarsfäär (ladinakeelsetest sõnadest armilla 'käevõru' ja sphaera 'kera') on vanaaegne riist taevakehade ekvaatoriliste ja ekliptiliste koordinaatide määramiseks.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Armillaarsfäär · Näe rohkem »

Asimuut

thumb Asimuut on päripäeva nurk põhjasuuna ja mingi objekti suuna vahel.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Asimuut · Näe rohkem »

Asteroid

Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Asteroid · Näe rohkem »

Asteroidide vöö

Asteroidide vöö on tähistatud valgega Asteroidide vöö on piirkond Päikesesüsteemis, mis paikneb umbes planeetide Marss ja Jupiter vahel.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Asteroidide vöö · Näe rohkem »

Astrobioloogia

Astrobioloogia ehk bioastronoomia ehk eksobioloogia ehk ksenobioloogia uurib elu tekke ja päritolu, elu evolutsiooni, leviku ja tulevikuga seotud küsimusi universumis.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Astrobioloogia · Näe rohkem »

Astrofüüsika

Berenike Juuste tähtkujus. Selle galaktika diameeter on ligikaudu 56 000 valgusaastat ning ta asub 60 miljoni valgusaasta kaugusel Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Astrofüüsika · Näe rohkem »

Astrofotograafia

perseiide vaatlemas. Fotol on lisaks ühele perseiidile näha ka Linnutee ja Andromeeda galaktika ning horisondil valgusreostus Astrofotograafia on fotograafia alaliik, mille eesmärgiks on astronoomiliste objektide ja tähistaeva nähtuste jäädvustamine.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Astrofotograafia · Näe rohkem »

Astrograaf

Astrograaf refraktori küljes, Lowelli observatoorium Astrograaf on taeva fotografeerimise teleskoop.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Astrograaf · Näe rohkem »

Astrolaab

16. sajandist pärit astrolaab 18. sajandist pärit astrolaab lahtivõetuna Astrolaab (.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Astrolaab · Näe rohkem »

Astroloogia mõisteid

Siin on loetletud astroloogia mõisteid.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Astroloogia mõisteid · Näe rohkem »

Astromeetria

Astromeetria on astronoomia haru, mis rakendab astronoomiaülesannete lahendamiseks ruumi, aja ja liikumise kirjeldamise meetodeid.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Astromeetria · Näe rohkem »

Astronavigatsioon

Astronavigatsioon on vee- või õhusõiduki, kosmoselaeva vms asukoha ja kursi määramine taevakehade asendi järgi.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Astronavigatsioon · Näe rohkem »

Astronoomia

Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Astronoomia · Näe rohkem »

Astronoomiamärgid

Astronoomiamärgid on enamasti vana- ja keskajast pärinevad sümbolid, mis astronoomiakirjanduses, eriti kalendreis (kalendrimärk), tähistavad taevakeha, tema aspekti ja faasi ning kuulumist zodiaaki, taevasfääri erilisi punkte ja nädalapäevi.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Astronoomiamärgid · Näe rohkem »

Astronoomiariistad

teleskoobi liike. Selle refraktori objektiivi diameeter on 50 cm. Refraktor asub Prantsusmaal Nice'i observatooriumis Astronoomiariistad on peamiselt astronoomiaobservatooriumides paiknevad riistad ja nende manused (aksessuaarid) ning seadmed, millega määratakse taevakehade asendit (koordinaate), liikumist, keemilist koostist ja füüsikalist olekut ning astronoomilist aega.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Astronoomiariistad · Näe rohkem »

Astronoomide loend

Siin on loetletud astronoome.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Astronoomide loend · Näe rohkem »

Astronoomiline ühik

Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa ligikaudse keskmise kaugusega Päikesest.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Astronoomiline ühik · Näe rohkem »

Astronoomiline kevad

Astronoomiline kevad algab põhjapoolkeral kevadisel pööripäeval ja lõpeb suvisel pööripäeval, lõunapoolkeral algab see sügisesel pööripäeval ja lõpeb talvisel pööripäeval.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Astronoomiline kevad · Näe rohkem »

Astronoomiline sügis

Astronoomiline sügis algab põhjapoolkeral sügisesel pööripäeval ja lõpeb talvisel pööripäeval, lõunapoolkeral algab see kevadisel pööripäeval ja lõpeb suvisel pööripäeval.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Astronoomiline sügis · Näe rohkem »

Astronoomiline suvi

Astronoomiline suvi algab põhjapoolkeral suvisel pööripäeval ja lõpeb sügisesel pööripäeval, lõunapoolkeral algab see talvisel pööripäeval ja lõpeb kevadisel pööripäeval.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Astronoomiline suvi · Näe rohkem »

Astronoomiline talv

Astronoomiline talv algab põhjapoolkeral talvisel pööripäeval ja lõpeb kevadisel pööripäeval, lõunapoolkeral algab see suvisel pööripäeval ja lõpeb sügisesel pööripäeval.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Astronoomiline talv · Näe rohkem »

Astronoomiline vaatlus

Rahvusvaheline kosmosejaam Rõuge Suurjärve kohal. Sellise hetke pildile jäädvustamiseks on vaja väga täpselt teada, millal ja kus vaadeldav objekt nähtavale ilmub Astronoomiline vaatlus on taevakehade või teiste astronoomiliste objektide asukoha ja seisundi teaduslik vaatlus.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Astronoomiline vaatlus · Näe rohkem »

Astronoomilised aastaajad

Astronoomilised aastaajad on perioodid, milleks jaotatakse päikeseaastat Maa liikumise järgi päikeseseisakutes või võrdpäevsustes.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Astronoomilised aastaajad · Näe rohkem »

Astroosakestefüüsika

Astroosakestefüüsika on füüsika haru, mis uurib füüsikaliste osakeste omadusi ja nende mõju astrofüüsikalistes ja kosmoloogilistes protsessides ning kosmiliste kiirtega seotud nähtustes.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Astroosakestefüüsika · Näe rohkem »

Astrospektroskoopia

Astrospektroskoopia on astrofüüsika vaatlusmeetod, mille põhiülesanne on taevakehade uurimine neilt tuleva kiirguse spektraalanalüüsi kaudu.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Astrospektroskoopia · Näe rohkem »

Atmosfäär

Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Atmosfäär · Näe rohkem »

Öpiku-Oorti pilv

Kunstniku kujutus Öpiku-Oorti pilvest ja Kuiperi vööst, pildil on parandatud eraldiseisvate objektide nähtavust. Oletatav Öpiku-Oorti pilve kaugus Päikesest võrreldes ülejäänud päikesesüsteemiga Öpiku-Oorti pilv on hüpoteetiline komeetidest koosnev sfääriline pilv, mis on umbes 50 000 astronoomilise ühiku (aü) kaugusel Päikesest.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Öpiku-Oorti pilv · Näe rohkem »

Beta Lyrae tüüpi kaksiktähed

Beta Lyrae (β Lyr) tüüpi kaksiktähtedeks nimetatakse kaksiktähti, mille omadused sarnanevad prototüübiks oleva Lüüra beetaga.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Beta Lyrae tüüpi kaksiktähed · Näe rohkem »

Bode seadus

Bode seadus ehk Titiuse-Bode seadus ehk Titius-Bode reegel oli hüpotees, mille kohaselt kõikide Päikesesüsteemi planeetide orbiitide suured poolteljed Päikesesüsteemis on seotud teatava lihtsa seaduspäraga.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Bode seadus · Näe rohkem »

Boliid

Boliid Boliid (vanakreeka sõnast bolis 'viskeoda') on taevas lendav tulekera ehk suure massiga meteoor.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Boliid · Näe rohkem »

Deferent

Deferent on ajalooline mõiste astronoomias, mida kasutati taevakehade orbiitide kirjeldamiseks.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Deferent · Näe rohkem »

Difuusne udukogu

Difuusne udukogu ehk hajus udu ehk hele udu on udukogu, mis kiirgab valgust (emissioonudu) või peegeldab valgust (peegeldav udu).

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Difuusne udukogu · Näe rohkem »

Doppleri efekt

Doppleri efekt on füüsikaline nähtus, mis avaldub selles, et helilaine või elektromagnetlaine registreeritav (tajutav, mõõdetav) sagedus sõltub lainete allika ja vastuvõtja liikumise kiirusest ja suunast.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Doppleri efekt · Näe rohkem »

Dysoni sfäär

Dysoni sfäär on inglise astronoomi Freeman Dysoni esitatud teoreetiline hiigelehitis.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Dysoni sfäär · Näe rohkem »

Efemeriid

Efemeriidid on taevamehaanika seaduste põhjal arvutatud tabelid, mis sisaldavad taevakehade (peamiselt tähtede, komeetide, planeetide ja Päikesesüsteemi tehiskehade) asendeid mingite kindlate ajahetkede jada ulatuses.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Efemeriid · Näe rohkem »

Efemeriidiaeg

Efemeriidiaeg on ühtlaselt kulgev aeg, mille alusel koostatakse efemeriidid ehk astronoomilised kalendrid.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Efemeriidiaeg · Näe rohkem »

Eha

Suvine aovalgus Hauaneeme lahe ääres Eesti põhjarannikul Eha ehk videvik on õhtupoolne hämarik.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Eha · Näe rohkem »

Einsteini väljavõrrandid

Einsteini väljavõrrandid, ka Einsteini võrrandid (inglise keeles Einstein field equations), on Albert Einsteini loodud kümme üldrelatiivsusteooria valdkonna võrrandit, mis kirjeldavad gravitatsiooni fundamentaalset vastastikmõju massi ja energia toimel kõverdunud aegruumis.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Einsteini väljavõrrandid · Näe rohkem »

Ekliptika

Ekliptika (.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Ekliptika · Näe rohkem »

Ekliptilised koordinaadid

Ekliptilised koordinaadid on taevasfääri sfäärkoordinaadid, mille põhisuurring on ekliptika ning poolused ekliptika põhja- ja lõunapoolus.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Ekliptilised koordinaadid · Näe rohkem »

Eksoplaneet

accessdate.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Eksoplaneet · Näe rohkem »

Ekvaatorilised koordinaadid

Ekvaatorilised koordinaadid on taevasfääri sfäärkoordinaadid, mille põhitasandiks on taevaekvaatori tasand.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Ekvaatorilised koordinaadid · Näe rohkem »

Elliptiline galaktika

Elliptiline galaktika ESO 325-G004 Elliptiline galaktika on ellipsoidse kuju ja ühtlase heledusprofiiliga (heledus väheneb ühtlaselt serva suunas) galaktika.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Elliptiline galaktika · Näe rohkem »

Emissioonudu

Lüüra rõngasudu Emissioonudu ehk emissiooniudu on udukogu, mis ise kiirgab valgust.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Emissioonudu · Näe rohkem »

Epitsükkel

Epitsükkel on ajalooline mõiste astronoomias, mida kasutati taevakehade orbiitide kirjeldamiseks.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Epitsükkel · Näe rohkem »

Esimene kosmiline kiirus

Esimene kosmiline kiirus on vähim kiirus, mille peab omandama lendav keha, et jõuda jäädavalt ringikujulisele orbiidile ümber planeedi, mille pinnalt ta oma lennuteekonda alustas.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Esimene kosmiline kiirus · Näe rohkem »

Euroopa Kosmoseagentuur

Euroopa Kosmoseagentuur (lühend: ESA; prantsuse keeles, lühend: ASE) on rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb kosmose uurimisega.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Euroopa Kosmoseagentuur · Näe rohkem »

Fotogramm-meetria

Maastiku mudeli tegemine fotogramm-meetria abil Ukrainas uurimaks ühte endise kindluse asupaika Fotogramm-meetria ja RTI koolitusel osalejad Tallinna Niguliste kirikus keskaegset puuskulptuuri pildistamas Andres Uueni Tallinna Niguliste kirikus fotogramm-meetria ja RTI koolitusel 13.11.2019 Fotogramm-meetria on fotode (satelliidifotode, aerofotode ja maapinnalt või selle lähedalt tehtud fotode) abil objektide asendi, mõõtmete ja kuju määramine.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Fotogramm-meetria · Näe rohkem »

Fotomeeter

Moodne fotomeeter Fotomeeter ehk valgusmõõdik on riist valguskiirgust iseloomustavate suuruste (valgustugevuse, valgustatuse, heleduse jm) mõõtmiseks.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Fotomeeter · Näe rohkem »

Fotomeetria (astronoomia)

Fotomeetria on astronoomias kasutatav elektromagnetilise kiirgusvoo või intensiivsuse mõõtmise meetod.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Fotomeetria (astronoomia) · Näe rohkem »

Fotomeetriline paradoks

Animatsioon näitab, kuidas lõputus, homogeenses ja staatilises universumis ilmuvad nähtavale üha kaugemad tähed, täites tühimikud lähemate tähtede vahel ja kattes lõpuks kogu taeva ereda valgusega. Olbersi paradoks näitab, et kuna öötaevas on tume, peab vähemalt üks neist kolmest eeldusest universumi kohta olema väär Fotomeetriline paradoks ehk Olbersi paradoks ehk tumeda öötaeva paradoks on astrofüüsika ja füüsikalise kosmoloogia valda kuuluv paradoks, mis seisneb vastuolus ühelt poolt lõputu ja igavese staatilise universumi ning teiselt poolt öötaeva tumeduse vahel: kui universum on igas suunas lõputult täis tähtede valgust, miks pole siis öine taevas hele? Tänapäeva füüsikas on staatilise universumi mudelist valdavalt loobutud ning öötaeva tumedust peetakse üheks argumendiks dünaamilise universumimudeli poolt, nagu seda kirjeldab näiteks Suure Paugu teooria.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Fotomeetriline paradoks · Näe rohkem »

Friedmanni võrrandid

Alexander Friedmann tuletas need võrrandid üldrelatiivsusteooriast 1920ndatel Friedmanni võrrandid on üldrelatiivsusteooriast leitud kosmoloogia võrrandid, mis määravad homogeense ja isotroopse aegruumi evolutsiooni.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Friedmanni võrrandid · Näe rohkem »

Galaktika

Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Galaktika · Näe rohkem »

Galaktika-väline astronoomia

Galaktika-väline astronoomia on astronoomia haru, mis käsitleb väljaspool Galaktikat asuvat keskkonda ja selles leiduvaid objekte ning nende hierarhiat.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Galaktika-väline astronoomia · Näe rohkem »

Galaktikaparv

Galaktikaparv (inglise keeles galaxy cluster) on gravitatsiooniliselt omavahel seoses olevate galaktikate kogum, mis galaktikasüsteemide hierarhias asuvad galaktikarühmade ja galaktikate superparvede vahel.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Galaktikaparv · Näe rohkem »

Galaktikaparved ja galaktikagrupid

Galaktikaparved ehk galaktikaklastrid ja galaktikagrupid ehk galaktikarühmad on suurimad gravitatsioonilise kuhjumise tulemusena tekkinud seotud süsteemid vaadeldavas Universumis.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Galaktikaparved ja galaktikagrupid · Näe rohkem »

Galaktikasüsteem

Galaktikasüsteem (inglise keeles galaxy system) on galaktikate kooslus.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Galaktikasüsteem · Näe rohkem »

Galaktikate superparv

Galaktikate superparv (inglise keeles supercluster) on kosmiline struktuur, galaktikaparvede kogum, mis galaktikasüsteemide hierarhias on galaktikaparvedele järgnev aste.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Galaktikate superparv · Näe rohkem »

Gammasähvatus

Kunstniku kujutis heledast gammapurskest tähetekkeregioonis Gammasähvatus ehk gammapurse on äärmiselt suure energiaga plahvatus, mida on vaadeldud kaugetes galaktikates.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Gammasähvatus · Näe rohkem »

Güroskoop

Güroskoobi demonstratsioon Güroskoop (Kreeka keeles: gyros- ring/pöörlemine + skopeo- vaatan/näha) on mehaaniline seade, mille abil saab impulsimomenti arvestades määrata või säilitada liikumise suunda, keerukama seadmega ka ruumilist asendit.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Güroskoop · Näe rohkem »

Geminiidid

Geminiidide meteoorivool 2013. aastal Geminiidid on üks tuntumaid ja intensiivsemaid iga-aastasi meteoorivoole.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Geminiidid · Näe rohkem »

Geoid

Geoidi pind Geoid on Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mis ookeani piirkonnas langeb kokku häirimata maailmamere pinnaga.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Geoid · Näe rohkem »

Geomagnetiline torm

Geomagnetiline torm ehk magnettorm on mõnest minutist paari ööpäevani kestev Maa magnetvälja tugev korrapäratu muutumine.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Geomagnetiline torm · Näe rohkem »

Geotsentriline maailmasüsteem

Ptolemaiose geotsentriline maailmasüsteem Geotsentriline maailmasüsteem on maailmasüsteem (universumi mudel), mis paigutab Maa universumi keskpunkti.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Geotsentriline maailmasüsteem · Näe rohkem »

Geotsentriline orbiit

Erinevad geotsentrilised orbiidid Geotsentriline orbiit on orbiit, millel tiirlevad Maa ümber tiirlevad objektid.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Geotsentriline orbiit · Näe rohkem »

Gloobul

Meile üks lähimaid Boki gloobuleid on tume udukogu Barnard-68 Maokandja tähtkujus Boki gloobul, sageli lihtsalt gloobul, (inglise keeles Bok globule) on isoleeritud ja suhteliselt väike tume udukogu, mis sisaldab tihedat tähtedevahelist tolmu ja gaasi ning milles võivad tekkida tähed.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Gloobul · Näe rohkem »

GPS

Üks satelliitidest, mille abil GPS-vastuvõtja asukohta määrab GPS (tuleb ingliskeelsest nimetusest Global Positioning System) on üleilmne asukoha määramise satelliitnavigatsiooni süsteem, mille omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja GPS · Näe rohkem »

Gravitatsioonilääts

Kaugest objektist tuleneva valguse murdumine massiivse keha mõjul. Kollased nooled näitavad allikate näivat asukohta, valged nooled allikate tegelikku paiknemist Gravitatsioonilääts on massiivne keha (planeet või täht) või kehade süsteem (galaktika või galaktikaparv), mis asub vaatleja ja kauge valgusallika vahel ning oma gravitatsiooniväljaga kallutab allikast tuleva valguse levimise suunda.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Gravitatsioonilääts · Näe rohkem »

Gravitatsiooniline kollaps

Kollaps on kokkulangemine iseenda raskuse all.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Gravitatsiooniline kollaps · Näe rohkem »

Gravitatsiooniline punanihe

Gravitatsiooniline punanihe on efekt, mis seisneb selles, et gravitatsioonivälja olemasolul kiirgavad samad protsessid madalama sageduse ja suurema lainepikkusega (punasemat) kiirgust kui gravitatsioonivälja puudumisel.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Gravitatsiooniline punanihe · Näe rohkem »

Gregoriuse kalender

paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Gregoriuse kalender · Näe rohkem »

Hajusparv

Hajusparv NGC 265 Hajusparv on kuni mõnest tuhandest tähest koosnev kooslus, mis on moodustunud samas molekulipilves ja on enam-vähem sama vanad.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Hajusparv · Näe rohkem »

Häiritus

Häiritus ehk perturbatsioon (ka häire) on taevakeha kõrvalekalle arvutatud orbiidist.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Häiritus · Näe rohkem »

Hämarik

Hämarikuga võivad kaasneda mitmesugused optilised nähtused, eriti taeva muutumine punakaks või roosakaks. Intensiivsed värvused päikesetõusu ajal Laanemaa järve ääres Orkjärve looduskaitsealal Hämarik on vähese päikesevalgusega ööpäeva osa, millal päike on hommikul või õhtul allpool silmapiiri, ning ka atmosfääri valgusnähtused (aovalgus) sel ajal.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Hämarik · Näe rohkem »

Hüperhiid

Päike punase ülihiiu VY Canis Majorise kõrval Hüperhiiud kuuluvad kõige massiivsemate ja heledamate tähtede hulka, mida tähistatakse heledusklassiga 0, Ia+ või Ia-0.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Hüperhiid · Näe rohkem »

Heledus

Heleduse definitsiooni selgituseks Heledus (ingl k luminance) on valgussuurus, mis väljendab isehelendavalt või hajutavalt pinnalt antud suunas lähtuvat valgusvoogu: kus Tulenevalt valgussuuruste omavahelistest seostest saab sellest heleduse üldmäärangust tuletada valemid heleduse arvutamiseks ja mõõtmiseks valgustugevuse I või valgustustiheduse E kaudu.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Heledus · Näe rohkem »

Heliofüüsika

Heliofüüsika on teadusharu, mis uurib Päikest ning selle mõju ülejäänud Päikesesüsteemile.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Heliofüüsika · Näe rohkem »

Heliopaus

Heliopaus on heliosfääri välimine kiht, kus tähtedevaheline tuul ja päikesetuul on tasakaalus.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Heliopaus · Näe rohkem »

Heliosfäär

Heliosfäär on vähemalt kaugeimate planeetideni ulatuv Päikese plasma leviala, Päikese magnetvälja ja päikesetuule mõjuala.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Heliosfäär · Näe rohkem »

Heliostaat

Heliostaat Heliostaat on seade, mis hoiab kiirgustajurit või optikasüsteemi Päikesele suunatuna.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Heliostaat · Näe rohkem »

Heliotsentriline maailmasüsteem

Heliotsentriline maailmasüsteem Heliotsentriline maailmasüsteem ehk heliotsentriline mudel on maailmasüsteem ehk universumi mudel, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber universumi keskmes asuva Päikese.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Heliotsentriline maailmasüsteem · Näe rohkem »

Herscheli kosmoseteleskoop

Herscheli kosmoseteleskoop oli Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kosmoseteleskoop.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Herscheli kosmoseteleskoop · Näe rohkem »

Hertzsprungi-Russelli diagramm

punase ja valge kääbusega Gliese kataloogist Hertzsprungi-Russelli diagramm ehk lühendatult HR-diagramm on graafik, mis kujutab tähtede jaotust nende spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse järgi.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Hertzsprungi-Russelli diagramm · Näe rohkem »

Hiidplaneet

Hiidplaneedid Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Hiidplaneet · Näe rohkem »

Hiidtäht

Hiidtäht ehk hiid on suur (läbimõõt kuni 1000 Päikese läbimõõtu) ja suure absoluutse heledusega (kuni miljon Päikese absoluutset heledust) täht.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Hiidtäht · Näe rohkem »

Hiiglasliku kokkupõrke hüpotees

Marsi-suuruse taevakeha kokkupõrkest, mille tulemusel võis tekkida Kuu Hiiglasliku kokkupõrke hüpotees kirjeldab Kuu tekkimise ühte tõenäolist stsenaariumi.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Hiiglasliku kokkupõrke hüpotees · Näe rohkem »

Horisondilised koordinaadid

Horisondilised koordinaadid. A on asimuut, h on kõrgus Horisondilised koordinaadid on taevasfääri sfäärkoordinaadid, mille alus on matemaatilise horisondi tasand.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Horisondilised koordinaadid · Näe rohkem »

Horisont

Purjelaev horisondil Päikeseloojang horisondil Horisont ehk silmapiir on vabas vaateväljas kauguses nähtav taeva ja maastiku või seda katva pilvevaiba vaheline näiv kokkupuutepiir, millest kaugemale ei näe.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Horisont · Näe rohkem »

Hubble'i kosmoseteleskoop

Hubble'i teleskoobi foto kaugetest galaktikatest Hubble'i kosmoseteleskoop on astronoom Edwin Hubble'i järgi nime saanud kosmoseobservatoorium, mis tiirleb kosmoses ümber maakera.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Hubble'i kosmoseteleskoop · Näe rohkem »

Hubble'i seadus

Hubble'i seadus Hubble'i seadus ehk punanihke seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Hubble'i seadus · Näe rohkem »

Humanoid

Humanoid kõige laiemas mõttes on välimuselt inimesesarnane, kuid inimesest erinev elusolend või robot.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Humanoid · Näe rohkem »

Ida-Euroopa aeg

Ida-Euroopa aeg (inglise keeles Eastern European Time, lühend EET) on üks vööndiaja UTC+2:00 nimetustest.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Ida-Euroopa aeg · Näe rohkem »

Igavese valguse tipp

Igavese valguse tipp (ingl a peak of eternal light (PEL)) on punkt Päikesesüsteemi taevakehal, mis pidevalt on päikesevalguses.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Igavese valguse tipp · Näe rohkem »

Impaktstruktuur

Üks kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Impaktstruktuur on reeglina ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur, mis tekkis kahe taevakeha kokkupõrkel suurema tahke pinnaga taevakeha pinnale.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Impaktstruktuur · Näe rohkem »

Infrapunaastronoomia

Hubble'i kosmoseteleskoobi foto Taranteludust infrapunakiirguse lainealas VISTA teleskoop Infrapunaastronoomia on astronoomia haru, mis tegeleb taevakehade infrapunakiirguses vaatluse ja uurimisega.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Infrapunaastronoomia · Näe rohkem »

Ionosfäär

Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgemaid kihte, mis algab umbes 50–70 km kõrguselt ning ulatub 800–1000 km kõrgusele.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Ionosfäär · Näe rohkem »

ΛCDM-mudel

ΛCDM-mudel on kosmoloogiline mudel, mis kirjeldab Universumi arengut alates Suurest Paugust väheste parameetrite (põhikujul 6 parameetri) abil.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja ΛCDM-mudel · Näe rohkem »

James Webbi kosmoseteleskoop

James Webbi kosmoseteleskoop (inglise keeles James Webb Space Telescope ehk JWST) on kosmoseobservatoorium, mida nimetatakse ka Hubble'i kosmoseteleskoobi ja Spitzeri kosmoseteleskoobi järglaseks.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja James Webbi kosmoseteleskoop · Näe rohkem »

Juliuse kalender

Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Juliuse kalender · Näe rohkem »

Kaali kraater

Kaali kraater Kaali kraater aastal 2007 Kaali kraater kevadise suurvee ajal, 2010 Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis (Kuressaarest 20 km kirdes).

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kaali kraater · Näe rohkem »

Kaalutus

Astronautide treening kaaluta olekus Kaalutus ehk kaaluta olek (inglise weightlessness) on keha selline olek, kus keha ei mõjuta riputusvahendit, alust ega keskkonda.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kaalutus · Näe rohkem »

Kaksikplaneet

Maa ja Kuu ning Pluuto ja Charoni suuruse võrdlus Kaksikplaneediks nimetatakse tavaliselt planeedist (või kahest võrreldava massiga kääbusplaneedist) koosnevat süsteemi, mis pöörleb mõlemast planeedist väljaspool asuva massikeskme ümber.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kaksikplaneet · Näe rohkem »

Kaksiktäht

Kosmoseteleskoop Hubble'i pilt Siiriuse kaksiksüsteemist. Siirius B on selgelt eristatav all vasakul Kaksiktäht on kahest gravitatsiooniliselt seotud tähest koosnev süsteem, kus mõlemad tähed on orbiidil ümber nende ühise massikeskme.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kaksiktäht · Näe rohkem »

Kalender

Kalender on kindel ajaarvamissüsteem.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kalender · Näe rohkem »

Kalendriaasta

Kalendriaasta on mingis kalendrisüsteemis kasutatav aasta, mis algab selle kalendri uusaastal ning lõpeb uusaastale eelneval päeval.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kalendriaasta · Näe rohkem »

Kanderakett

Sojuz startimas Bajkongõri kosmodroomilt Kanderakett on rakett, mida kasutatakse lasti toimetamiseks Maa pealt maailmaruumi.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kanderakett · Näe rohkem »

Kääbusgalaktika

Kääbusgalaktika IC 1613 Kääbusgalaktika on väike galaktika, mis koosneb mitmest miljonist kuni mitmest miljardist tähest, olles väiksem näiteks Linnuteest mis koosneb 200–400 miljardist tähest.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kääbusgalaktika · Näe rohkem »

Kääbusplaneet

Ceres Kääbusplaneet on planeedist väiksem, kuid asteroidist suurem taevakeha, mis on orbiidil ümber Päikese ja omab piisavat massi selleks, et gravitatsiooni toimel saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu sfääriline) kuju.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kääbusplaneet · Näe rohkem »

Kääne (astronoomia)

Kääne ehk deklinatsioon (tähis Dec või &delta) on astronoomias taevasfääril paikneva punkti koordinaat ekvatoriaalses koordinaatide süsteemis, mis mõõdab kaugust taevaekvaatorist.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kääne (astronoomia) · Näe rohkem »

Kõrgus (astronoomia)

Kõrgus on taevakeha suuna ja matemaatilise horisondi vaheline nurk, mida horisondist ülalpool loetakse positiivseks (0 kuni 90o ja allpool negatiivseks (0 kuni -90o). Kõrgus on üks horisondilisi koordinaate.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kõrgus (astronoomia) · Näe rohkem »

Kell

Kell Päikesekell Varssavis Veekell Kell on seade aja mõõtmiseks.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kell · Näe rohkem »

Kellaaeg

Kellaaeg on ööpäeva ajaskaalal punkt, mis väljendab keskööst möödunud aega tundides, minutites ja sekundites.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kellaaeg · Näe rohkem »

Kepleri seadused

Kepleri kolme seaduse illustratsioon. (1) Orbiidid on ellipsid, kus esimese planeedi fookusteks on ''ƒ''1 ja ''ƒ''2 ning teise planeedi fookusteks ''ƒ''1 ja ''ƒ''3. Päike asub fookuses ''ƒ''1. (2) Kaks tumedamat sektorit ''A''1 ja ''A''2 on võrdsete pindaladega. Aeg, mis kulub planeedil 1, et katta sektorit ''A''1, on võrdne ajaga, mis kulub, et katta sektor ''A''2. (3) Orbitaalperioodide suhe planeedi 1 ja planeedi 2 jaoks on ''a''13/2: ''a''23/2. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kepleri seadused · Näe rohkem »

Kerasparv

Omega Centauri kerasparv Kentauri tähtkujus Kerasparved on kerakujulised täheparved, mille läbimõõt jääb 50 ja 150 valgusaasta vahele ja mis koosnevad mõnesajast tuhandest tähest.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kerasparv · Näe rohkem »

Kesköö

Kesköö on kellaaeg, mil algab uus kalendriööpäev (muutub kuupäev): kell 12 öösel, kell 24.00 ehk kell 00.00.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kesköö · Näe rohkem »

Keskööpäike

"Keskööpäike" (algupärandi pealkiri "Midnight Sun") on Stephenie Meyeri romaanisarja "Videvik" planeeritud raamat, mis esitab romaani "Videvik" tegevuse Edward Culleni vaatepunktist.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Keskööpäike · Näe rohkem »

Keskpäev

Keskpäev on ajahetk, mil Päike asub ööpäeva jooksul seniidile kõige lähemal.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Keskpäev · Näe rohkem »

Kevad

Õitsev kirsipuu kevadel Kevadlillede õisi Penijõe matkarada kevadel Kevad on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kevad · Näe rohkem »

Kevadine pööripäev

Kevadine pööripäev ehk kevadine võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 20. või 21. märtsil, millal on kogu Maal päev ja öö sama pikad – 12 tundi.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kevadine pööripäev · Näe rohkem »

Kiirgusvöönd

Kiirgusvöönd (ka radiatsioonivöö(nd)) on suure ioniseeritud osakeste (plasma) kontsentratsiooniga ala mingi taevakeha ümber.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kiirgusvöönd · Näe rohkem »

Kiloparsek

Kiloparsek (tähis: kpc) on astronoomias kasutatav pikkusühik.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kiloparsek · Näe rohkem »

Kinnistäht

Kinnistäht (ladina keeles stella fixa) on taevakeha, mis näib Maalt vaadates teiste öötaeva tähtede suhtes liikumatuna.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kinnistäht · Näe rohkem »

Kohalik Leht

Kohalik Leht (inglise keeles Local Sheet) on lähipiirkond Universumis, kus Kohaliku Galaktikarühma liikmesgalaktikad (teiste seas ka meie Linnutee tähesüsteem) ning teised galaktikad omavad sarnast pekuliaarkiirust (kiirus lokaalse taustsüsteemi suhtes).

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kohalik Leht · Näe rohkem »

Kohalik Mull

Kunstniku kujutus Kohalikust Mullist Kohalik Mull (inglise keeles Local Bubble) on hõrendatud kuuma gaasi piirkond tähtedevahelises keskkonnas Linnutee galaktika Orioni haru sees.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kohalik Mull · Näe rohkem »

Kohalik päikeseaeg

Kohaliku päikeseaja järgi on päike kõige kõrgemal taevas täpselt kell 12.00 ja kõige madalamal horisondi all kell 24.00.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kohalik päikeseaeg · Näe rohkem »

Kohalik Tähtedevaheline Pilv

Diagramm pilvest, mida Päikesesüsteem läbib Kohalik Tähtedevaheline Pilv (inglise keeles Local Interstellar Cloud) on tähtedevaheline pilv (suurusega umbes 30 valgusaastat), mida on praegusel ajal läbimas meie Päikesesüsteem.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kohalik Tähtedevaheline Pilv · Näe rohkem »

Koit

Koit Stonehenge'i kohal Koit Sydney kohal Koit ehk koidik on hommikupoolne hämarik, mis eelneb päikesetõusule.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Koit · Näe rohkem »

Kollane kääbus

Päike, tüüpiline kollane kääbus Kollane kääbus on spektriklassiga G ja heleduselt V klassi kuuluv peajada täht.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kollane kääbus · Näe rohkem »

Komeet

Hale'i-Boppi komeet 1997. aastal Komeet (kr komētēs 'pikajuukseline') ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Komeet · Näe rohkem »

Komparaator

Komparaator (ladina k comparare ’võrdlema’) on mõõteseade mõõdetava suuruse võrdlemiseks etalonsuurusega.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Komparaator · Näe rohkem »

Kondriidid

Grasslandi kondriitmeteoriidi L4 kondrid Phnom Penh Kondriitmeteoriit L6 – 1868 Kondriitmeteoriidid ehk kondriidid on kivimeteoriitide hulka kuuluvad meteoriidid, milles sisalduvad ümarad agregaadid, mida nimetatakse kondriteks.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kondriidid · Näe rohkem »

Konjunktsioon (astronoomia)

Kuust ülevalpool on näha Merkuuri ja Veenuse konjunktsiooni Konjunktsioon ehk ühendus (märk ☌) on Päikesesüsteemi kahe keha asend taevasfääril, kui nende geotsentriline ekliptiline pikkus on võrdne (või ligilähedane).

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Konjunktsioon (astronoomia) · Näe rohkem »

Koronograaf

Koronograafiga tehtud pilt Päikesest Koronograaf on Päikese krooni detailseks pildistamiseks ja filmimiseks kasutatav teleskoop, millel on päikeseketta üliheleda valguse tagasipeegeldumiseks ümarkatik.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Koronograaf · Näe rohkem »

Korrapäratu galaktika

Ebaregulaarne galaktika NGC 1427A Ebaregulaarne galaktika on galaktika, millel pole selget regulaarset kuju.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Korrapäratu galaktika · Näe rohkem »

Kosmiline kiirgus

Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kosmiline kiirgus · Näe rohkem »

Kosmiline kiirus

Kosmiline kiirus on vähim algkiirus, mis tagab mingile kindlale orbiidile jõudmise.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kosmiline kiirus · Näe rohkem »

Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus

WMAPi ülesvõte kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus ehk reliktkiirgus on Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus · Näe rohkem »

Kosmiline tolm

Kosmiline tolm on kosmoses olev tolm, kus enamik osakestest on suuruses mõnest molekulist kuni 0,1 μm.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kosmiline tolm · Näe rohkem »

Kosmogoonia

Kosmogoonia (vanakreeka sõnast κοσμογονία (kosmogonia; 'maailma tekkimine')) on astronoomia haru, mis uurib Universumi ja selle koostisosade teket ja arengut.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kosmogoonia · Näe rohkem »

Kosmograafia

Kosmograafia ehk uranograafia on Universumi üldsõnaline kirjeldus; ka vastav üldastronoomiline õppeaine.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kosmograafia · Näe rohkem »

Kosmoloogia

Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kosmoloogia · Näe rohkem »

Kosmoloogiline horisont

Kosmoloogiline horisont (ka partiklihorisont) on meid ümbritsevas paisuvas Universumis olev mõtteline kauguspiir, mille tagant pole lõpliku kiirusega leviv valguskiir veel meie vaatlusriistadeni jõudnud või ei jõuagi, kui neid lähetav objekt eemaldub kiiremini, kui levib valguskiir.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kosmoloogiline horisont · Näe rohkem »

Kosmoloogiline konstant

Kosmoloogiline konstant on kosmoloogiast tulev kosmose vaakumi energiatiheduse väärtus (üldiselt tähistatakse suure tähega lambda: Λ).

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kosmoloogiline konstant · Näe rohkem »

Kosmoloogiline printsiip

Kosmoloogiline printsiip hõlmab loodusteadusliku kosmoloogia kaks põhieeldust või -oletust (Universumi homogeensus ja isotroopsus suurtes mastaapides), mis on aluseks Universumi kui terviku mudelitele.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kosmoloogiline printsiip · Näe rohkem »

Kosmonaut

Ameerika Ühendriikide astronaut Bruce McCandless II Kosmonaut (vene keeles космонавт) ehk astronaut (kasutusel eeskätt Ameerika Ühendriikides) on kosmoselaeva või -lennuki meeskonna liige.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kosmonaut · Näe rohkem »

Kosmonautika

Buzz Aldrin Kuu pinnal, 20. juuli 1969 Kosmonautika ehk astronautika (ka kosmoseuurimine) on teadus- ja tehnikaharu, mis tegeleb kosmose hõlvamisega inimkonna huvides.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kosmonautika · Näe rohkem »

Kosmos

Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kosmos · Näe rohkem »

Kosmoseaparaat

Kosmoseaparaat on tehisobjekt, mis on määratud kosmoses lendamiseks, uurimis- ja muude tööde korraldamiseks taevakehade pinnasel.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kosmoseaparaat · Näe rohkem »

Kosmoseaparaatide loend

Kosmoseaparaatide loend loetleb kosmoseaparaate.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kosmoseaparaatide loend · Näe rohkem »

Kosmoselaev

Kosmoselaev on ühekordseks kasutamiseks ehitatud ning manööverdamist ja põkkamist võimaldav, enamasti mehitatud kosmoseaparaat.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kosmoselaev · Näe rohkem »

Kosmoselend

Saturn V 9. novembril 1967 Kennedy kosmosekeskuse stardiplatvormil enne Apollo 4 starti Vene rakett Proton-K kosmosesse tõusmas, koormaks Rahvusvahelise Kosmosejaama moodul Zvezda, 12. juuli 2000 Kosmoselend on reis maavälisesse kosmosesse või läbi selle.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kosmoselend · Näe rohkem »

Kosmoselennuk

Kosmosesüstik Discovery startimas missioonile STS-120 Kosmoselennuk ehk orbiidilennuk (vahel kasutatakse samas tähenduses ka sõna kosmosesüstik) on lennusõiduk, mis toimib Maa atmosfääris nagu lennuk ja kosmoses nagu kosmoselaev.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kosmoselennuk · Näe rohkem »

Kosmoseobservatoorium

Hubble'i kosmoseteleskoop Kosmoseobservatoorium või kosmoseteleskoop on kosmoses asuv teleskoop, millega saab vaadelda kaugeid planeete, galaktikaid ja teisi taevakehi.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kosmoseobservatoorium · Näe rohkem »

Kosmoseprügi

Kosmoseprügi on töökõlbmatud esemed Maa orbiidil: raketiastmed, kasutuskõlbmatud või hävitatud satelliidid, kosmoselaevade prügi ja muud kosmoselaevadele ohtlikud tükid.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kosmoseprügi · Näe rohkem »

Kosmosesüstik

Kosmosesüstik on sõna etümoloogiast (kosmos + süstik) lähtuvas tähenduses kosmosesõiduk, mis liigub süstikuna kosmose ja Maa vahet.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kosmosesüstik · Näe rohkem »

Kosmosesond

Kosmosesond on automaatne ja mehitamata kosmoseaparaat, mis on määratud kosmoses lendamiseks Maa orbiidi väljas ja muude taevakehade uurimiseks.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kosmosesond · Näe rohkem »

Kosmosetehnoloogia

Kosmosetehnoloogia on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb kosmoses kasutatavate materjalide ja masinate arendamise ja loomisega.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kosmosetehnoloogia · Näe rohkem »

Kuiperi vöö

Päikesesüsteem, helerohelisega on tähistatud Kuiperi vöö objektid Kuiperi vöö ehk Edgeworthi-Kuiperi vöö on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kuiperi vöö · Näe rohkem »

Kulminatsioon (astronoomia)

Kulminatsioon ehk haripunkt on taevakeha läbiminek taevameridiaanist.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kulminatsioon (astronoomia) · Näe rohkem »

Kuu (kalender)

Kuu ehk kalendrikuu on aja mõõtühik, mille järgimiseks kasutatakse kalendreid.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kuu (kalender) · Näe rohkem »

Kuu faasid

Pilt:Mond_legende.jpg A – Maa, B – Kuu, C – Kuu tiirlemissuund, D – Kuu orbiit ümber Maa, E – Päikesekiired.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kuu faasid · Näe rohkem »

Kuuauto

Kuuauto oma viimases peatuses Kuuauto oli Apollo programmi kuulendudel kasutatud elektrimootoriga eriotstarbeline sõiduk, millega astronaudid Kuu pinnal ringi sõitsid.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kuuauto · Näe rohkem »

Kuukulgur

DLR-i kuukulgur Kuukulgur on mehitatud või kaugjuhitav sõiduk, mis on ehitatud Kuul liikumiseks.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kuukulgur · Näe rohkem »

Kuum Jupiter

Kunstniku kujutus kuumast Jupiterist Kunstniku kujutus kuumast Jupiterist HD 188753 Kuum Jupiter on ruumalalt Jupiteriga sarnaste, ent sellest mitme tunnuse poolest erinevate eksoplaneetide tüüp.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kuum Jupiter · Näe rohkem »

Kuumeteoriit

Kuumeteoriit on Kuult pärinev meteoriit.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kuumeteoriit · Näe rohkem »

Kuupäev

Kuupäev ehk daatum on päeva järjekorranumber kuus, millele sageli lisatakse ka kuu ja aasta.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kuupäev · Näe rohkem »

Kuupäevaraja

Kuupäevaraja Kuupäevaraja on kokkuleppelise asukohaga kujuteldav joon, mille ületamisel muutub kuupäev.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kuupäevaraja · Näe rohkem »

Kuuvalgus

Kuuvalgus on valgus, mida Kuu peegeldab Maale.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kuuvalgus · Näe rohkem »

Kuuvarjutus

Kuuvarjutus 2008. aasta augustis Eestist vaadatuna Kuuvarjutuse skeem Kuuvarjutus on selline varjutus, kui Kuu satub Maa tekitatud varju.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kuuvarjutus · Näe rohkem »

Kvadrant (astronoomia)

Tycho Brahe kvadrant. Tycho Brahe istub keskel. Mõõtmise läbiviijast on näha ainult pea paremal äärel. Paremal all olev abiline teatab kelladelt loetud aja, vasakul all olev abiline märgib mõõtmistulemuse üles Kvadrandi valmistamise töötuba Tartu hansapäevade Teaduslinnas, juuli 2012 Kvadrant on ajalooline astronoomiline instrument, millega määrati taevakehade nurkkõrgusi ja asendit.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kvadrant (astronoomia) · Näe rohkem »

Kvantkosmoloogia

Kvantkosmoloogia (inglise keeles Quantum cosmology) on teoreetilise füüsika valdkond, mis uurib kvantmehaanika efektide mõju Universumi kujunemisele ja selle varajasele arengule, eriti vahetult pärast Suurt Pauku.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kvantkosmoloogia · Näe rohkem »

Kvartskell

Vaade käekella avatud tagaküljele. All: paremal kvartsresonaator, vasakul kellapatarei Ülal: paremal ostsillaatori ja sagedusjaguri kiip, vasakul samm-mootor, näha on staatorimähis Kvartskell on elektritoitega kell, mis mõõdab aega kvartsresonaatori stabiilse võnkesageduse põhjal.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kvartskell · Näe rohkem »

Kvasar

Kunstniku nägemus väga kaugel olevast kvasarist ULAS J1120+0641, mida toidab kahe miljardi Päikese massiga võrdne must auk Kvasar (ingliskeelsest sõnast quasar (akronüüm sõnadest quasi-stellar radio source 'kvaasistellaarne (tähetaoline) raadiokiirguse allikas') on väga energiline ja aktiivne galaktikatuum. Kvasarid on äärmiselt eredad ja algselt vaadeldi neid punktisarnaste (nagu tähed) elektromagnetilise energia allikatena, millel on suur punanihe, mitte hajutatud allikatena nagu galaktikad. Kuigi kvasarite olemus oli 1980. aastatel veel vaidluse all, on nüüdseks jõutud konsensusele, et kvasarid on kokkusurutud alad massiivsete galaktikate keskmes, mis ümbritsevad sealseid ülimassiivseid musti auke. Nende suurus jääb vahemikku, mis on musta augu Schwarzschildi raadiusest 10 – 10 000 korda suurem. Kvasarid saavad energiat musta auku ümbritsevast spiraalsest kettast.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Kvasar · Näe rohkem »

Laengsidestusseadis

Laengsidestusseadis ehk CCD (lühend inglise k sõnadest Charge Coupled Device) on pooljuhtstruktuuriga elementidest maatriks, s.o ridade ja veergudena korrastatud kogum.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Laengsidestusseadis · Näe rohkem »

Lame Maa

tabernaaklil. 6. sajand Lame Maa on ettekujutus Maast või Maa mudel, mille järgi Maa pind on tasapinnaline.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Lame Maa · Näe rohkem »

Läänepunkt

Läänepunkt on horisondi punkt, mis on meridiaani ja horisondi mõlemast lõikepunktist 90° kaugusel ning milles võrdpäevsuse ajal päike loojub.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Läänepunkt · Näe rohkem »

Lõunataevas

Maa taevasfääri sees. Lõunataevas asub taevaekvaatori (keskmine joon) all Lõunataevas on taevasfääri lõunapoolkera ehk taevaekvaatorist lõuna poole jääv ala.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Lõunataevas · Näe rohkem »

Lendav taldrik

Väidetav lendav taldrik hõljumas USA New Jersey osariigi Passaici linna kohal 1952. aastal Lendav taldrik on kettakujuline ufo.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Lendav taldrik · Näe rohkem »

Leoniidid

Leoniidid on meteoorivool, mida tekitab komeet Tempel–Tuttle ning mis on tuntud meteooritormide poolest, mis tekivad umbes iga 33 aasta järel.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Leoniidid · Näe rohkem »

Libratsioon

Simulatsioon Kuu libratsioonist 2007. aasta oktoobri jooksul Libratsioon (ld sõnast librare 'tasakaalus hoidma, tasakaalustama') on Kuu perioodiline võnkumine, mille tõttu Maalt on vaadeldav 50% asemel kuni 59% Kuu pinnast.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Libratsioon · Näe rohkem »

Liigaasta

Liigaasta ehk lisapäeva-aasta on tavalisest kalendriaastast ühe päeva võrra pikem kalendriaasta, mille funktsiooniks on kalendri sünkroonimine aastaaegadega.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Liigaasta · Näe rohkem »

Linnutee

Linnutee galaktika keskpunkt öötaevas Paranali observatooriumi kohal Linnutee inimese silueti kohal Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Linnutee · Näe rohkem »

Lissajous' orbiit

Näidistrajektoor Maalt Lissajous' orbiidile ümber Päikese-Maa Lagrange'i L2 punkti (külgvaates on orbiidi kujutamise selguse huvides Maa ja Kuu eemaldatud) Lissajous' orbiit (hääldatakse; nimetatud Jules Antoine Lissajous järgi) on taevamehaanikas kvaasi-perioodiline trajektoor, mida mööda objekt liigub kolme keha süsteemis ümber Lagrange'i punkti, vajamata mistahes tõukejõudu.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Lissajous' orbiit · Näe rohkem »

Lont (astronoomia)

Tuntuimad londid, nn "Loomise sambad" Kotka udukogus Külm molekulisammas ehk lont (inglise keeles cold molecular pillar, elephant trunk) on molekulipilvedes leiduva tähtedevahelise aine kogumi tüüp, meenutab gaasi- ja tolmusammast.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Lont (astronoomia) · Näe rohkem »

Looded

Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Looded · Näe rohkem »

Loomulik valgustus

"Valgustoru" Loomulik valgustus on päikesevalguse juhtimine ruumi või varjatud alale.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Loomulik valgustus · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Maa · Näe rohkem »

Maa pöörlemine

Animatsioon Maa pöörlemisest ümber oma telje. Lõunataevas Residencia "hotelli" kohal ESO Paranali observatooriumis Tšiilis.http://www.eso.org/public/images/potw1313a/ Stars Circle over the Residencia at Cerro Paranal, ES Maa pöörlemine on Maa kui tahke keha pöörlemine ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Maa pöörlemine · Näe rohkem »

Maa tüüpi planeedid

Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Maa tüüpi planeedid · Näe rohkem »

Maa tehiskaaslaste loend

Siin on loetletud Maa tehiskaaslasi.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Maa tehiskaaslaste loend · Näe rohkem »

Maa väidetavad kuud

Kunstniku nägemus kahe kuuga Maast Inimesed on pikalt teoretiseerinud teiste Maa kuude – kõikide võimalike Maa looduslike kaaslaste peale Kuu – olemasolu üle.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Maa väidetavad kuud · Näe rohkem »

Maa-lähedane orbiit

Maa-lähedane orbiit (inglise keeles low Earth Orbit (LEO)) on ümber Maa tiirleva keha orbiit, mille kõrgus on vahemikus 160 kilomeetrit perioodiga umbes 88 minutit, kuni 2000 kilomeetrit perioodiga umbes 127 minutit.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Maa-lähedane orbiit · Näe rohkem »

Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud

Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud (inglise search for extraterrestrial intelligence ehk lühendina SETI) on katsed leida tõendeid maaväliste tsivilisatsioonide (või mis tahes maaväliste eluvormide) kohta.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud · Näe rohkem »

Maailmaaeg

Maailmaaeg (inglise keeles Universal Time, lühend UT) on rahvusvaheliste lepetega kehtestatud ühtne aeg ehk ühtlusaeg, mis põhineb ööpäeva tegelikul pikkusel.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Maailmaaeg · Näe rohkem »

Maailmasüsteem

Maailmasüsteem on ajalooline mõiste astronoomias.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Maailmasüsteem · Näe rohkem »

Maale ohtlikkude asteroidide loend

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Maale ohtlikkude asteroidide loend · Näe rohkem »

Maaväline elu

Maavälise elu all mõistetakse füüsilist elu, mis ei pärine Maalt.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Maaväline elu · Näe rohkem »

Magnetosfäär

Maa magnetosfääri välja renderdatud magnetvälja joonedMagnetosfäär on astronoomilist eset ümbritsev kosmose piirkond, kus selle objekti magnetväli manipuleerib või mõjutab laetud osakesi.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Magnetosfäär · Näe rohkem »

Maunderi miinimum

Radiosüsiniku meetodil leitud muutused Päikese aktiivsuses viimase tuhande aasta jooksul Maunderi miinimumiks nimetatakse Päikese aktiivsuse minimaalperioodi aastatel 1645–1715.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Maunderi miinimum · Näe rohkem »

Meri (Kuu)

Kuu suurimad mered, kraatrid ja Apollo missioonide maandumispaigad Kuu mered on suured basaltsest laavast moodustunud Kuu tasandikud.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Meri (Kuu) · Näe rohkem »

Meridiaan

Paralleelid ja meridiaanid (nullmeridiaan on märgitud punase joonega) Meridiaan on kujutletav lühim joon maakera pinnal geograafiliste pooluste vahel.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Meridiaan · Näe rohkem »

Messier' kataloog

Messier' kataloogi objektid Messier' kataloog (ka Messier' tähekataloog) on prantsuse astronoomi Charles Messier koostatud kataloog, mis sisaldab andmeid 103 udukogu ja täheparve kohta.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Messier' kataloog · Näe rohkem »

Messier' kataloogi objektide loend

M1 ehk Krabi udukogu M13 M31 ehk Andromeeda galaktika M45, Plejaadid M51 ehk Veekeerise galaktika M57 M87 M104 ehk Sombreero galaktika Siin on loetletud Messier' kataloogi objektid.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Messier' kataloogi objektide loend · Näe rohkem »

Meteoor

Frederic Edwin Church, "1860. aasta meteoor" (1860) Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Meteoor · Näe rohkem »

Meteoorivool

Leoniidide meteoorivool Modra observatooriumis 1998. aastal. Foto säriaeg oli 4 tundi. 1997. aasta leoniidide meteoorivool nähtuna kosmosest Meteoorivool on mingi taevakehaga (näiteks komeedi või asteroidiga) seotud meteooride nähtavale ilmumine.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Meteoorivool · Näe rohkem »

Meteoorkeha

Meteoorkeha ehk meteoroid on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Meteoorkeha · Näe rohkem »

Meteoriit

1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Meteoriit · Näe rohkem »

Meteoriitika

Meteoriitika on teadusharu, mis tegeleb meteoriitide ja muude maaväliste materjalide uurimisega.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Meteoriitika · Näe rohkem »

Mitmikgalaktika

Pegasuse tähtkujus paiknev mitmikgalaktika Stephani kvintett Mitmikgalaktika (inglise keeles compact group) on galaktikasüsteem, mis koosneb mitmest üksteise lähedal paiknevast ja seetõttu tugevasti mõjutavast galaktikast.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Mitmikgalaktika · Näe rohkem »

Must auk

Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Must auk · Näe rohkem »

Must kääbus

Must kääbus on tähearengus valgele kääbusele järgnev staadium või valge kääbuse viimane staadium.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Must kääbus · Näe rohkem »

Muutlik täht

Muutlikuks täheks nimetatakse tähte, mille heledus ajas muutub.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Muutlik täht · Näe rohkem »

Mysterium Cosmographicum

thumb thumb "Mysterium Cosmographicum" ("Kosmograafiline müsteerium") on Johannes Kepleri astronoomiaalane teos.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Mysterium Cosmographicum · Näe rohkem »

Nadiir

Nadiir (araabia keeles نظير (naḑīr) 'vastand') ehk jalgpunkt ehk jalgtäpp on astronoomias vaatlejast lähtuva püstjoone ja taevakaare alumine lõikepunkt.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Nadiir · Näe rohkem »

Nakhliit

Nakhliit NWA 998 Nakhliidid on Marsilt pärit meteoriidid, mis koosnevad augiidist, oliviinist ja maatriksist.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Nakhliit · Näe rohkem »

NASA

Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja NASA · Näe rohkem »

Nädal

Nädal on ööpäevast pikem ja kuust lühem ajaühik, mille kestus on enamikus kultuurides 7 ööpäeva.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Nädal · Näe rohkem »

Neutriinoastronoomia

IceCube http://icecube.wisc.edu/ neutriinodetektori DOM moodul Neutriinoastronoomia on astronoomia haru, mis uurib maailmaruumi objekte neist lähtuvate neutriinode vahendusel.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Neutriinoastronoomia · Näe rohkem »

Neutrontäht

Kunstniku ettekujutus neutrontähest koos magnetväljaga Neutrontäht on peamiselt neutronitest koosnev täht, Päikesest umbes 8–30 korda suurema massiga tähtede arengu lõppstaadium.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Neutrontäht · Näe rohkem »

New General Catalogue

Veekeerise galaktika ehk NGC 5194 New General Catalogue of Nebulae and Clusters of Stars (lühendatult NGC) on süvakosmose objektidest koosnev kataloog, mille avaldas 1888.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja New General Catalogue · Näe rohkem »

Noova

Noova, ladina keeles nova stella (uus täht), on kataklüsmiline muutlik täht, mille heledus on lühikese aja (mõne päeva või nädala) jooksul 10–15 tähesuuruse võrra kasvanud ning kahaneb siis aeglaselt (mõnesaja päeva või mõnekümne aasta jooksul) algheleduseni.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Noova · Näe rohkem »

Nutatsioon

Nutatsioon (ld sõnast nutatio 'võnkumine') on pöörleva keha pöörlemistelje kaldenurga muutumine.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Nutatsioon · Näe rohkem »

Observatoorium

Tartu tähetorn Pip Ivani mäetipus 2016. aastal Observatoorium on laiemas mõttes teadusasutus, kus tegeldakse mõne astronoomia haruga.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Observatoorium · Näe rohkem »

Observatooriumite loend

Siin on loetletud astronoomiliste vaatlustega tegelevaid observatooriume.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Observatooriumite loend · Näe rohkem »

Ookeaniplaneet

Kunstniku kujutis ookeaniplaneedist Ookeaniplaneet ehk veemaailm on hüpoteetiline eksoplaneedi tüüp, mille pind on tervenisti kaetud veega.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Ookeaniplaneet · Näe rohkem »

Orbiidi ekstsentrilisus

Elliptiline, paraboolne ja hüperboolne Kepleri orbiit: punane: elliptiline (ekstsentrilisus 0,7) roheline: paraboolne (ekstsentrilisus 1) sinine: hüperboolne (ekstsentrilisus 1,3) Taevakeha orbiidi ekstsentrilisus on parameeter, mis näitab, kui palju selle orbiit (trajektoor), millel see tiirleb ümber teise taevakeha või möödub sellest, hälbib ringjoonest.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Orbiidi ekstsentrilisus · Näe rohkem »

Orbiidi kalle

tiirleb ümber suurema taevakeha B. Väiksema taevakeha orbiit lõikab baastasandit sõlmede joonel, mis on joonisel kujutatud rohelise joonega. A – taevakeha B – keskne taevakeha C – baastasand D – orbiidi tasand''i'' – orbiidi kalle Taevakeha orbiidi kaldeks ehk inklinatsiooniks nimetatakse taevamehaanikas selle taevakeha orbiidi tasandi ja mõne teise tasandi (baastasandi) vahelist nurka.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Orbiidi kalle · Näe rohkem »

Orbiit

Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Orbiit · Näe rohkem »

Orbitaaljaam

Orbitaaljaam (ka kosmosejaam) on planeedi (seni ainult Maa) ümber tiirlev pikka aega töötav piloteeritav ning pidevalt või ajuti mehitatud ja põkkamist võimaldav kosmoseaparaat.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Orbitaaljaam · Näe rohkem »

Orioni haru

Orioni haru nähtuna Egiptusest Orioni haru, ka Kohalik Haru (inglise keeles Orion Arm, Local Arm) on galaktiline haru Linnutee galaktikas, milles paikneb meie Päikesesüsteem.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Orioni haru · Näe rohkem »

Otsetõus

Otsetõus ehk rektastsensioon (tähis RA või &alpha) on astronoomias taevasfääril paikneva punkti üks koordinaatidest ekvatoriaalses koordinaatide süsteemis.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Otsetõus · Näe rohkem »

Paljas silm

Paljas silm on silmad kui looduslik vaatlusinstrument, mida inimene kasutab, kui tal puuduvad kunstlikud optikainstrumendid, näiteks teleskoop või binokkel.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Paljas silm · Näe rohkem »

Paokiirus

Paokiirus on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Paokiirus · Näe rohkem »

Parallaks

Parallaks on kahe liikumatu punkti vastastikuse nurkasendi muutus vaatleja silmis selle vaatleja liikumise tõttu.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Parallaks · Näe rohkem »

Parsek

Parsek (tähis pc) on SI-süsteemi mittekuuluv pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 kaaresekundi, ehk niisuguse ringjoone raadius, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundise kaare.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Parsek · Näe rohkem »

Päev

Maal 2. aprillil kell 13:00 UTC Päev on ajavahemik planeedi pinna kindlas punktis, mille jooksul päike (või planeedisüsteemi keskne täht) on horisondist kõrgemal.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Päev · Näe rohkem »

Päikese kroon

Päikese kroon nähtuna täieliku päikesevarjutuse ajal Rexburgis, 31. augustil 2017 Päikese krooniks (inglise keeles Sun's corona) kutsutakse Päikese atmosfääri kõige välimist kihti.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Päikese kroon · Näe rohkem »

Päikese loide

X5,4 klassi loide, vaadeldud ''NASA SDO (Solar Dynamics Observatory)'' teleskoobi abiga (kujutis üles võetud 6. märts 2012) keel.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Päikese loide · Näe rohkem »

Päikese mass

Päikese mass võrreldes Jupiteri ja Saturni massiga Päikese mass on astronoomias kasutatav mõõtühik, mis on võrdne umbes.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Päikese mass · Näe rohkem »

Päikeseenergia

Päikeseenergia on päikesekiirguse energia.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Päikeseenergia · Näe rohkem »

Päikesekell

Valka Püha Katariina evangeelse luterliku kiriku esisel haljasalal Päikesekell ehk päevakell ehk gnoomon on kell, millega mõõdetakse aega Päikese järgi.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Päikesekell · Näe rohkem »

Päikesekiirgus

pisi Crepuscular rays Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Päikesekiirgus · Näe rohkem »

Päikeseplekk

Tõrva Astronoomiaklubi Päikeseplekk ehk Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini kraadi võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal (fotosfääris).

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Päikeseplekk · Näe rohkem »

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »

Päikeseseisak

Päikeseseisak ehk solstiitsium leiab aset talvisel ja suvisel pööripäeval, mil ühel poolkeral on päev pikem kui öö ning teisel poolkeral on öö pikem kui päev.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Päikeseseisak · Näe rohkem »

Päikesetsükkel

Päikesetõus Päikesetsükkel, tuntud ka kui päikese magneetilise aktiivsuse tsükkel, või päikeselaikude tsükkel, on ligi 11 aastat kestev, enamvähem ühtlase rütmi järgi kulgev muutuste järgnevus Päikese aktiivsuses, mida hinnatakse päikeselaikude hulga järgi Päikese pinnal.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Päikesetsükkel · Näe rohkem »

Päikesetuul

Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist ehk Päikese kroonist.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Päikesetuul · Näe rohkem »

Päikesevarjutus

pisi Esimese eestlasest fotograafi Reinhold Sachkeri foto päikesevarjutusest. Tartu 4. aprillil 1912 (vkj) kell 14.44 Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Päikesevarjutus · Näe rohkem »

Pööripäev

Pööripäev on ööpäev, millele langeb päikeseseisak ehk solstiitsium või võrdpäevsus ehk ekvinoktsium.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Pööripäev · Näe rohkem »

Peajada

valged kääbused) Gliese kataloogist Peajada ehk põhijada on tähti värvusindeksi ja absoluutse tähesuuruse järgi paigutaval Hertzsprungi-Russelli diagrammil pidev ja selgelt nähtav riba, mis kulgeb vasakult ülalt paremale alla.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Peajada · Näe rohkem »

Peegeldav udu

Peegeldavad udud on tähtedevahelise tolmu pilved (udukogud), mis "peegeldavad" (täpsemalt hajutavad) läheduses olevate tähtede valgust.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Peegeldav udu · Näe rohkem »

Perigee

Perigee (kr peri 'ümber, lähedal' + gē 'Maa') on ümber Maa tiirleva keha orbiidi punkt, mis asub Maa massikeskmele kõige lähemal.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Perigee · Näe rohkem »

Periheel

Periheel ehk päikeselähis on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Periheel · Näe rohkem »

Perseiidid

Lõuna-Eestis Luhasoos perseiide vaatlemas. Pildil on lisaks ühele perseiidile nähtav ka Linnutee ja Andromeeda galaktika ning horisondil valgusreostus Perseiid jäädvustatuna 2016. aasta augustis Karksi järve ääres Perseiidid on meteoorivool ehk tähesadu, mis tipneb igal aastal 12. augustil ning on jälgitav kuni kaks nädalat enne ja pärast seda (isegi juuli keskpaigast).

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Perseiidid · Näe rohkem »

Plancki aeg

Plancki aeg on aja mõõtühik Plancki loomulike ühikute süstemis ja kirjeldab väikseimat võimalikku ajavahemikku, mille kohta veel kehtivad teadaolevad füüsikaseadused.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Plancki aeg · Näe rohkem »

Planeedi atmosfäär

Marsi atmosfäär Planeedi atmosfäär on planeeti ümbritsev gaasikiht, mis püsib planeedi ümber raskusjõu mõjul.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Planeedi atmosfäär · Näe rohkem »

Planeedi definitsioon

Planeedi definitsiooni üle on mõnda aega ägedalt vaieldud.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Planeedi definitsioon · Näe rohkem »

Planeedi kaaslane

Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Planeedi kaaslane · Näe rohkem »

Planeedisüsteem

Planeedisüsteem ehk päikesesüsteem on tähe või tähesüsteemi ümber tiirlev planeetide kogum.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Planeedisüsteem · Näe rohkem »

Planeet

Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Planeet · Näe rohkem »

Planeetos

Planeetos on taevakeha, mis on asteroididest suurema ja pruunist kääbusest (planeedi ja tähe vahepealne objekt) väiksema massiga.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Planeetos · Näe rohkem »

Planetaarium

Belgradi planetaariumi saal "päeval" Belgradi planetaariumi saal "öösel", seansi ajal Tähtkujude kunstipärased joonistused planetaariumietenduses Tänapäevane munakujuline Zeissi projektor (UNIVERSARIUM Mark IX) Hamburgi planetaariumis Planetaarium on etendusasutus, kus korraldatakse peamiselt harivaid ja meelelahutuslikke etendusi astronoomia ja tähistaeva teemal või õpetatakse astronoomilist navigatsiooni.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Planetaarium · Näe rohkem »

Planetaarudu

Öökulli udu (M97) Planetaarudu ehk planetaarne udukogu ehk rõngasudu on emissioonudu tüüp, mis koosneb tähe arengu hilisstaadiumis kõrvale heidetud gaas- ja plasmaümbrisest.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Planetaarudu · Näe rohkem »

Planetoloogia

Planetoloogia ehk astrogeoloogia ehk planetaargeoloogia on teadusharu, mis uurib planeete, komeete, asteroide ja teisi sarnaseid taevakehi.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Planetoloogia · Näe rohkem »

Polaaröö

Päike on polaaröö ajal horisondist madalamal Polaaröö lõunapoolusel Antarktikas Polaaröö on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist madalamal.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Polaaröö · Näe rohkem »

Polaarpäev

Polaarpäeva ajal päike öösel ei looju Polaarpäev on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi silmapiirist kõrgemal.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Polaarpäev · Näe rohkem »

Polaartelg

Polaartelg on teleskoobi parallaktilise ehk ekvatoriaalse monteeringu Maa pöörlemisteljega paralleelne maailmapoolusesse suunatud telg.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Polaartelg · Näe rohkem »

Poolkuu

Poolkuu on nähtus, mille ajal on näha vaid pool Kuud.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Poolkuu · Näe rohkem »

Poolus

Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis; kaardi keskpunkt on põhjapoolus, ringjoonekujuline serv on ekvaator. Eesti on märgitud punasega Geograafiline poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub tema pinnaga.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Poolus · Näe rohkem »

Positsioneerimine

Positsioneerimine ehk positsioonimine on turundustehnika, millega üritatakse luua sihtturu jaoks toote, brändi või organisatsiooni identiteet.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Positsioneerimine · Näe rohkem »

Pretsessioon

Güroskoobi pretsessioon Pretsessioon (ld sõnast praecedo 'edasi minema') on pöörleva objekti pöörlemistelje orientatsiooni muutumine.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Pretsessioon · Näe rohkem »

Protogalaktikad

Protogalaktikad on gaasipilved, millest tekivad galaktikad.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Protogalaktikad · Näe rohkem »

Protoplaneet

Protoplaneet 4 Vesta Protoplaneet on suur planeedialge.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Protoplaneet · Näe rohkem »

Prototäht

Prototähed on tähtedevahelises aines leiduvad kerajad tihendid (nn gloobulid), mis on tähtedeks alles kujunemas.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Prototäht · Näe rohkem »

Protuberants

Videoklipp Päikese protuberantsist Protuberants (ladina keelsest sõnast protuberare 'kühmuna välja ulatuma') ehk Päikese filament (inglise keeles filament, 'niit') on teaduslik termin, mis tähistab Päikese atmosfääris toimuvate intensiivsete magnetohüdrodünaamiliste protsesside ajal tekkivaid helenduvaid gaasijugasid ja pilvi.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Protuberants · Näe rohkem »

Pruun kääbus

Kunstniku kujutis T-klassi pruunist kääbusest Pruunid kääbused on planeedi (hiidplaneedi) ja tähe (punase kääbuse) vaheliste omadustega taevakehad (substellaarsed objektid).

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Pruun kääbus · Näe rohkem »

Pulsar

Pulsar (inglise sõnadest pulse 'pulss' ja star 'täht') on tugeva magnetväljaga kiiresti pöörlev neutrontäht, mis kiirgab elektromagnetlaineid.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Pulsar · Näe rohkem »

Punane hiid

Punane hiid Aldebaran võrrelduna Päikesega Punane hiid on oma arengu lõppfaasi jõudnud täht, mis on oma esialgsest suurusest mitu korda suuremaks paisunud.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Punane hiid · Näe rohkem »

Punane kääbus

Punased kääbused ehk punased kääbustähed on väikesed ja suhteliselt jahedad peajada tähed, mille spektriklass on K (hilisem alatüüp; oranžid kääbused) või M. Nende mass on 0,075 Päikese massi (pruuni kääbuse ülempiir) kuni umbes 0,5 Päikese massi ning pinnatemperatuur on alla 4000 K.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Punane kääbus · Näe rohkem »

Punanihe

Punanihet ja sininihet selgitav joonis Punanihe on spektrijoonte nihe pikemate lainepikkuste suunas kas Doppleri efekti või Einsteini efekti (gravitatsiooniline punanihe) tõttu.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Punanihe · Näe rohkem »

Raadioastronoomia

Very Large Array raadioteleskoopide komplekt, USA New Mexico osariik Raadioastronoomia on astronoomia haru, mis uurib taevakehadelt ja Universumist tulevaid raadiolaineid.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Raadioastronoomia · Näe rohkem »

Raadiomajakas

Raadiomajakas on raadionavigatsiooniks kasutatav paikne raadiojaam, mis kiirgab kindla sageduse ja kutsungiga raadiosignaali selleks, et liikuv raadioseade saaks kindlaks teha oma asukoha või suuna selle majaka suhtes.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Raadiomajakas · Näe rohkem »

Raadioteleskoop

Raadioteleskoop Parkesi observatooriumis Austraalias. Antenni läbimõõt on 64 m 32-meetrine raadioteleskoop Lätis. Selliseid raadioteleskoope ehitati Nõukogude Liidu ajal kokku 3 tükki.Põhieesmärgiks oli luuretegevus. Teleskoobid asuvad teineteisest võimalikult kaugel. Raadioteleskoop on seade (teleskoop), mis registreerib Maa-välistest raadiolainete allikatest lähtuvaid elektromagnetlaineid.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Raadioteleskoop · Näe rohkem »

Radiant

Radiant on taevasfääri punkt, millest perspektiivnähtuse tõttu näivad väljuvat ühte ja samasse meteoorivoolu kuuluvad (üksteisega rööbiti liikuvad) meteoorid.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Radiant · Näe rohkem »

Rahvaastronoomia

Rahvaastronoomia on vähese kooliharidusega talu- ja rannarahva astronoomilised (pms astrognostilised), kosmoloogilised, meteoroloogilised ning kalendri- ja ajamõõdualased teadmised, pärimused ning uskumused.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Rahvaastronoomia · Näe rohkem »

Rahvakalender

Rahvakalender on mingi rahva pärimuslik ajaarvamissüsteem, mille juurde kuuluvad ka uskumused, kombed, rahvalaulud jms.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Rahvakalender · Näe rohkem »

Rahvusvaheline Astronoomiaunioon

Rahvusvahelise Astronoomiauniooni logo Rahvusvaheline Astronoomiaunioon (inglise International Astronomical Union; enamasti kasutatakse lühendit IAU; eesti keeles ka Rahvusvaheline Astronoomiaühing, Rahvusvaheline Astronoomia Liit) on rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendab kutselisi astronoome üle maailma.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Rahvusvaheline Astronoomiaunioon · Näe rohkem »

Rakett

Kanderakett Sojuz-U Rakett (itaaliakeelsest sõnast rocchetto, 'kedervars') on tavaliselt silindrilise kujuga, vedel- või tahkekütusel töötav lennuseade, mille panevad reaktiivtõuke mõjul edasi liikuma kütuse süütamisel tekkivad ja läbi lennuseadme tagaosa düüsi väljuvad kuumad põlemisgaasid või ioonid.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Rakett · Näe rohkem »

Röntgenastronoomia

Pluuto röntgenikiirguse lainealas Röntgenastronoomia on astronoomia haru, mis tegeleb röntgenallikate otsimise ja uurimisega.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Röntgenastronoomia · Näe rohkem »

Reflektor

Refraktor Reflektor on peeglitest koosnev optiline teleskoop, mille objektiiv on enamasti nõgus paraboloidpeegel.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Reflektor · Näe rohkem »

Refraktor

Maailma suurim akromaatiline refraktor asub Yerkesi observatooriumis. Selle objektiivi diameeter on 1,02 m Refraktor on läätsedest koosnev optiline teleskoop.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Refraktor · Näe rohkem »

Retrograadne liikumine

Retrograadne liikumine on keha orbitaalne liikumine vastassuunas sellele, mis on antud süsteemi kehade puhul normaalne.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Retrograadne liikumine · Näe rohkem »

Ruum

Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Ruum · Näe rohkem »

Saaros

Saaros on periood, mille järel satub noorkuu taas samanimelisse sõlme.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Saaros · Näe rohkem »

Sajandid

Sajandid Praegu on 21. sajand.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Sajandid · Näe rohkem »

Satelliitside

Satelliitside on raadioside, milles raadiosaatja ja -vastuvõtja vahel kasutatakse sidesatelliitidel paiknevaid retranslaatoreid ehk transpondereid.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Satelliitside · Näe rohkem »

Saturni rõngad

Saturn ja rõngad 2007. aastal Saturni rõngad on Saturni ekvatoriaaltasandil asuv rõngastesüsteem, mis koosneb mikromeetri kuni kilomeetri suurustest osakestest.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Saturni rõngad · Näe rohkem »

Sügis

Sügisel muutuvad puude lehed punaseks, kollaseks ja pruuniks Sügis on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Sügis · Näe rohkem »

Sügisene pööripäev

Sügisene pööripäev ehk sügisene võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 22. või 23. septembril, millal on kogu Maal päev ja öö sama pikad - 12 tundi.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Sügisene pööripäev · Näe rohkem »

Sünoodiline kuu

Sünoodiline kuu ehk kuukuu (ladina lunatio) on ajavahemik ühest Kuu loomisest järgmiseni ehk Kuu üks sünoodiline periood.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Sünoodiline kuu · Näe rohkem »

Süsinikkondriidid

Süsinikkondriidid on kondriitmeteoriitide klass, mis hõlmab kaheksat kondriitmeteoriitide rühma ja mõnda rühmitamata meteoriiti.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Süsinikkondriidid · Näe rohkem »

Schmidti kaamera

Schmidti kaamera optiline skeem Schmidti kaamera ehk Schmidti teleskoop on astrofotograafias kasutatav laia vaateväljaga aberratsioonivaba teleskoop.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Schmidti kaamera · Näe rohkem »

Selenograafia

Selenograafia on teadus, mis uurib Kuu pinda ja pinnavorme.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Selenograafia · Näe rohkem »

Selenotsentriline orbiit

Vaade Kuule selenotsentriliselt orbiidilt. Horisondil on näha Maad. Foto on tehtud Apollo 8 poolt 24. detsembril 1968 Selenotsentriline orbiit on ümber Kuu tiirleva keha orbiit.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Selenotsentriline orbiit · Näe rohkem »

Seniit

O – vaatleja, Z taevakeha seniidis Seniit ehk lagipunkt ehk lagitäpp (araabia keeles semt) on kujuteldav punkt taevasfääril otse maapealse vaatleja kohal.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Seniit · Näe rohkem »

Seniitkaugus

Seniitkaugus on taevakeha nurkkaugus seniidist; üks horisondilisi koordinaate.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Seniitkaugus · Näe rohkem »

Sfääriline astronoomia

Sfääriline astronoomia ehk sfääriastronoomia on astronoomia haru, mis tegeleb taevakehade asukoha määramisega ajas taevasfääril.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Sfääriline astronoomia · Näe rohkem »

Sideeriline periood

Sideeriline periood ehk sideeriline tiirlemisperiood on ajavahemik, mille vältel taevakeha (planeedi, tähe) kaaslane teeb taevakeha ümber täistiiru tähistaeva kui taustsüsteemi suhtes.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Sideeriline periood · Näe rohkem »

Sidesatelliit

USA geostatsionaarne sidesatelliit MILSTAR (Military Strategic and Tactical Relay) Sidesatelliit ehk sidetehiskaaslane on satelliitside otstarbeks kasutatav Maa tehiskaaslane.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Sidesatelliit · Näe rohkem »

Sirvikalender

Lundi ajaloomuuseumis Rootsis säilitatavad sirvilauad Ruunikalender Gotlandilt Sirvikalender (ehk sirvilauad või sirvid, ka puukalenderEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 260) on ruunikalender, mida on tarvitanud eri rahvad kogu Põhja-Euroopas.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Sirvikalender · Näe rohkem »

Sirvilauad

Sirvilauad võivad tähendada.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Sirvilauad · Näe rohkem »

Sodiaagimärk

Sodiaagimärk on üks ekliptika (sodiaagi) kaheteistkümnest osast; selle sümbol.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Sodiaagimärk · Näe rohkem »

Sodiaagivalgus

Sodiaagivalgus Sodiaagivalgus on tuhm ja hajus valge kuma, mida võib näha öötaevas.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Sodiaagivalgus · Näe rohkem »

Sodiaak

Sodiaak 6. sajandi mosaiiksillutisel Beit Alpha sünagoogis Sodiaak ehk zodiaak (ladina keeles zodiacus; vanakreeka terminist ζωδιακός κύκλος (zōdiakos kuklos) 'loomaring') on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil ehk ekliptikat.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Sodiaak · Näe rohkem »

Soe-kuum galaktikatevaheline keskkond

Arvutisimulatsioon, mis näitab sooja-kuuma galaktikavahelise gaasi levimust Soe-kuum galaktikatevaheline keskkond (inglise keeles warm-hot intergalactic medium; lühend WHIM) on hõrendatud plasma temperatuuriga 105–107 K, mis kosmoloogide arvates eksisteerib galaktikatevahelistes ruumides ja sisaldab tänapäevases epohhis 40–50% universumi barüonainest (so "tavamateeria", mis erinevalt tumeainest eksisteerib plasma, aatomite, molekulide kujul).

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Soe-kuum galaktikatevaheline keskkond · Näe rohkem »

Spektriklass

Tähtede spektriklassid on astronoomias kasutatav jaotus, mis klassifitseerib tähed spektraalsete tunnuste alusel.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Spektriklass · Näe rohkem »

Spiraalgalaktika

Spiraalgalaktika NGC 1232 Eriidanuse tähtkujus Spiraalgalaktika on üks tüüp galaktikaid.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Spiraalgalaktika · Näe rohkem »

Spitzeri kosmoseteleskoop

Spitzeri kosmoseteleskoop, varasem Space Infrared Telescope Facility (SIRTF), oli NASA kosmoseobservatoorium, mis saadeti orbiidile 2003.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Spitzeri kosmoseteleskoop · Näe rohkem »

Stellaardünaamika

Stellaardünaamika on astronoomia haru, mis rakendab tähesüsteemide ruumilise ehituse, nende sees toimuva liikumise (sh süsteemide pöörlemise) ja evolutsiooni kirjeldamisel statistilise mehaanika meetodeid.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Stellaardünaamika · Näe rohkem »

Stratospheric Observatory for Infrared Astronomy

SOFIA õhus SOFIA maapinnal SOFIA (Stratospheric Observatory for Infrared Astronomy) oli suurim lendav observatoorium maailmas.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Stratospheric Observatory for Infrared Astronomy · Näe rohkem »

Supernoova

SN 1994D (hele täpp all vasakul) on pildil eredam kui tema kodugalaktika NGC 4526 Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Supernoova · Näe rohkem »

Supernoova jäänuk

Suures Magellani Pilves Supernoova jäänuk on emissioonudu, mille tekitab supernoova ja millel on sageli kihiline ehitus.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Supernoova jäänuk · Näe rohkem »

Suur Kollaps

Suur Kollaps animatsioonina Suur kollaps on üks universumi võimalikest saatustest, mis saab tõeks, kui universumi paisumine aeglustub ja hakkab lõpuks kokku tõmbuma.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Suur Kollaps · Näe rohkem »

Suur Pauk

kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Suur Pauk · Näe rohkem »

Suur Rebenemine

Suur Rebenemine on hüpoteetiline kosmoloogiline mudel, kus käsitletakse universumi ühte võimalikku lõplikku saatust, milles universumi mateeria (galaktikatest ja tähtedest aatomite ning subatomaatiliste osakesteni) rebitakse järk-järgult üksteisest eemale ehk see laguneb universumi eksponentsiaalselt kiireneva paisumise tõttu. Kosmoloogia standardmudeli kohaselt on universumi mastaabi tegur kiirenevalt kasvav. Kuna paisumine on sarnane iga ajahetkega (kohaliku mahu paisumine toimub sama arv kordi sama ajavahemiku jooksul) ning seda iseloomustab väärtuselt väike muutumatu Hubble'i konstant, siis väiksemad gravitatsiooniliselt seotud kosmilised struktuurid ei ole sellest palju mõjutatud. Siin ongi Suure Rebenemise stsenaariumi omapära, et Hubble'i konstant hoopis kiirenevalt suureneb ja kasvab lõpmatuseni piiratud aja jooksul. Uus ruum osakeste vahele hakkab tekkima nii kiiresti, et ükski jõud ei suuda enam midagi koos hoida. Seejärel lagunevadki alguses universumi suuremastaabilised struktuurid (galaktikate superparved, galaktikaparved), liikudes järk-järgult väiksemate struktuurideni (galaktikad, planeedisüsteemid) kuni väiksemate osakesteni välja (molekulid, aatomid). Hubble'i konstant muutub lõpmatuseks ja areneb välja universumi konstantne olek, kus miski ei saa interakteerida.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Suur Rebenemine · Näe rohkem »

Suur Tõmbaja

Suur Tõmbaja (inglise keeles Great Attractor) on gravitatsiooniline anomaalia, mis paikneb galaktikatevahelises ruumis Maast 75 megaparseki (245 miljoni valgusaasta) kaugusel Vinkli tähtkujus Laniakea superparve raskuskeskmes.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Suur Tõmbaja · Näe rohkem »

Suveaeg

Suveaeg on vööndiajast ühe tunni võrra edasi nihutatud kellaaeg.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Suveaeg · Näe rohkem »

Suvi

Aasovi mere rand Suvi on kõige soojem aastaaeg, mis tuleb pärast kevadet ning enne sügist ning mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Suvi · Näe rohkem »

Suvine pööripäev

Suvine pööripäev ehk suvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 20. või 21. juunil, mil on põhjapoolkeral pikim päev ja lühim öö, aga lõunapoolkeral on pikim öö ja lühim päev.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Suvine pööripäev · Näe rohkem »

Taevakaart

Taevakaart ehk astronoomiline kaart on kaart, mis kujutab tähtede paiknemist taevas Maalt vaadates.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Taevakaart · Näe rohkem »

Taevakehade loend

Siin on loetletud taevakehi. Sellesse loendisse ei kuulu tähtkujud ja inimese valmistatud kosmoseaparaadid.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Taevakehade loend · Näe rohkem »

Taevakoordinaatide süsteem

Taevakoordinaatide süsteem (ka sfäärkoordinaadistik, taevakoordinaadistik) on astromeetrias koordinaatide süsteem, mille abil kirjeldatakse taevasfääri punkt asukohti ja taevakehade näivaid asukohti taevasfääril.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Taevakoordinaatide süsteem · Näe rohkem »

Taevamehaanika

Taevamehaanika on astronoomia haru, mis uurib kosmiliste objektide liikumist.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Taevamehaanika · Näe rohkem »

Taevapoolkera

Taevapoolkera on poolkera, mis tekib taevasfääri mõttelisel poolitamisel mõne astronoomiliselt määratletud suurringiga.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Taevapoolkera · Näe rohkem »

Taevapoolus

Taevapoolusel ei toimu näivat tähtede liikumist. Pilt on kokku pandud 149-st kümme sekundit väldanud ülesvõttest Taevapoolus ehk taevanaba on taevasfääri punkt, mis ei osale näivas ööpäevases liikumises.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Taevapoolus · Näe rohkem »

Talvine pööripäev

Talvine pööripäev ehk talvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 21. või 22. detsembril, mis on põhjapoolkeral lühim päev ja pikim öö, lõunapoolkeral aga pikim päev ja lühim öö.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Talvine pööripäev · Näe rohkem »

Tasasuse probleem

Tasasuse probleemiks nimetatakse Suure Paugu teoorias kerkinud probleemi, kus stabiilse tasase universumi tekkeks ja arenguks peab energiatihedus olema kindla väärtusega.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Tasasuse probleem · Näe rohkem »

Tähe atmosfäär

1999. aasta päikesevarjutuse ajal Tähe atmosfäär on tähe kõige välimine osa.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Tähe atmosfäär · Näe rohkem »

Täheareng

Näiteid tähtede eluea sõltuvusest massiga Täheareng (ka täheevolutsioon) on protsess, mille käigus prototähest tekib sobivate asjaolude kokkulangemisel täht.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Täheareng · Näe rohkem »

Täheparv

Herkulese tähtkujus Täheparv (ka täheklaster) on tähesüsteemide hierarhias mitmiktähtedele järgnevad (suuremad), tähtede omavahelisel gravitatsioonil põhinevad kooslused.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Täheparv · Näe rohkem »

Tähepurske galaktika

Antennigalaktikad on näide tähepurske galaktikast, mis tekkis NGC 4038/NGC 4039 kokkupõrkel. Tähepurske galaktika on galaktika, kus tähtede moodustumine on võrreldes galaktika pikaajalise keskmise tähetekke kiirusega või enamikus teistes galaktikates täheldatud tähtede tekke kiirusega võrreldes erakordselt suur.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Tähepurske galaktika · Näe rohkem »

Tähesüsteem

Tähesüsteem on tähtede kooslus, mille puhul koosluse liikmete paigutuse määrab vahetult tähtede vastastikune gravitatsioon.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Tähesüsteem · Näe rohkem »

Tähesuurus

Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Tähesuurus · Näe rohkem »

Täheteke

Täheteke on protsess, mille käigus molekulipilved muutuvad tähtedeks.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Täheteke · Näe rohkem »

Täht (astronoomia)

Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »

Tähtedevaheline keskkond

Tähtedevaheline keskkond (inglise keeles interstellar medium) on keskkond galaktikates tähesüsteemide vahelises ruumis koos selles eksisteeriva aine ja kiirgusega.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Tähtedevaheline keskkond · Näe rohkem »

Tähtedevaheline pilv

Väike osa emissioonudust NGC 6357. Emissioonudu on tähtedevaheline pilv, milles gaas on ioniseeritud, st plasma kujul Tähtedevaheline pilv (inglise keeles interstellar cloud) on Linnutee galaktika ja teiste galaktikate tähtedevahelise gaasi, tolmu ja plasma kogumi üldnimetus.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Tähtedevaheline pilv · Näe rohkem »

Tähtedevaheline planeet

Kunstniku kujutis Jupiteri suurusest tähtedevahelisest planeedist Tähtedevaheline planeet (ka ilma täheta planeet) on planeedi massiga objekt, mis ei tiirle ühegi tähe ümber, vaid on otseselt orbiidil ümber galaktika keskme.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Tähtedevaheline planeet · Näe rohkem »

Tähtkuju

Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Tähtkuju · Näe rohkem »

Tähtkujude loend

Tähtkujude loend loetleb tähtkujusid, mille on määranud Rahvusvaheline Astronoomiaunioon.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Tähtkujude loend · Näe rohkem »

Täielik kosmoloogiline printsiip

Täielik kosmoloogiline printsiip ehk absoluutne kosmoloogiline printsiip on kosmoloogias postulaat, mille kohaselt Universum on igal pool ja igal ajal ühesugune.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Täielik kosmoloogiline printsiip · Näe rohkem »

Täiskuu

Täiskuu on Kuu faas, kus kogu nähtav Kuu osa on valgustatud.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Täiskuu · Näe rohkem »

Tühimik

Aine jaotumine Universumi kuubilises väljavõttes. Sinine kiudstruktuur esindab ainet (peamiselt tumedat ainet) ja tühjad piirkonnad kosmilisi tühimikke Kosmilised tühimikud on suured tühja ruumi osad, mis sisaldavad väga vähe või üldse mitte galaktikaid.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Tühimik · Näe rohkem »

Tehiskaaslane

Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Tehiskaaslane · Näe rohkem »

Teleskoop

Optiline teleskoop Teleskoop (vanakreeka sõnadest tēle 'kaugele, kaugel' ja skopeō 'vaatan') on seade kaugete objektide uurimiseks.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Teleskoop · Näe rohkem »

Terminaator (astronoomia)

Maa terminaatori asend sõltub aastaajast Terminaator on valguse ja varju piir planeedi või planeedi kaaslase pinnal.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Terminaator (astronoomia) · Näe rohkem »

Tume udukogu

Hobusepea udu Tume udukogu on udukogu, mis on nii tihe, et see varjutab või blokeerib selle taga asetsevate emissiooniudukogude, peegeldavate udukogude või tähtede valguse.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Tume udukogu · Näe rohkem »

Tumeaine

Tumeaine ja kuuma gaasi jaotus galaktikaparvede põrkumisel. Tumeaine on tähistatud sinise värviga, kuum gaas punase värviga. Galaktikaparvede põrkumisel on tumeaine eraldunud kuumast gaasist, mis takistusjõu tõttu on põrkumisel pidurdunud Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Tumeaine · Näe rohkem »

Tumeenergia

Tumeenergia on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa universumi koostisest, ning alates 1990.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Tumeenergia · Näe rohkem »

Tunninurk

Tunninurga suurus oranži joonega Tunninurk ehk aegnurk on ekvaatoriline koordinaat, mida mõõdetakse taevaekvaatori ja taevameridiaani kõrgema (lõunasuunalise) lõikepunkti ning taevakeha käänderingi vahelise kaarega mööda ekvaatorit taevasfääri ööpäevase pöörlemise suunas.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Tunninurk · Näe rohkem »

Udukogu

Kotka udukogu kajastav foto "Loomise sambad" Udukogu (ka udu) on tähtedevahelisest tolmust, vesinikust, heeliumist ja teistest ioniseeritud gaasidest koosnev pilv.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Udukogu · Näe rohkem »

Universaalinstrument

Universaalinstrument on astronoomiline nurgamõõteriist, millega saab täpselt mõõta nii asimuuti kui ka kõrgusnurka.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Universaalinstrument · Näe rohkem »

Universum

Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Universum · Näe rohkem »

Universumi paisumine

Nobeli füüsikaauhinna. Ruumi meetriline paisumine on universumis mingitel kaugustel asuvate punktide vahemaa suurenemine aja jooksul.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Universumi paisumine · Näe rohkem »

Universumi peenhäälestus

Universumi peenhäälestus ehk Universumi täppishäälestus (inglise keeles Fine-tuned Universe) on teoreetilise füüsika kontseptsioon, mille kohaselt Universumi ja selle koostisosade aluseks ei ole suvalised, vaid rangelt määratletud füüsikakonstantide väärtused.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Universumi peenhäälestus · Näe rohkem »

Uusaegne maksimum

Päikeseplekkide arvu jälgimise ajalugu näitab Päikese aktiivsuse muutlikkust. Uusaegne maksimum on nüüdisaegne 1900.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Uusaegne maksimum · Näe rohkem »

Vaadeldav universum

Vaadeldav universum Vaadeldav universum (ka metagalaktika) on universumi osa, mida inimkonnal on võimalik tehniliste vahendite abil vaadelda.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Vaadeldav universum · Näe rohkem »

Valge kääbus

Võrdlus valge kääbuse IK Pegasi B (keskel) ja A klassi IK Pegasi A (vasakul) ning Päikese (paremal) vahel. See valge kääbus omab pinnatemperatuuri umbes 35 500 K Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Valge kääbus · Näe rohkem »

Valged ööd

Valge öö Peterburis Valged ööd tekivad suvel, kui Päike käib kõrgel ja kaob silmapiiri taha vaid mõneks tunniks, mistõttu võib juhtuda, et Päike ei laskugi ülaltoodud kõrgusteni.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Valged ööd · Näe rohkem »

Valgusaasta

Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe Juliuse aasta jooksul.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Valgusaasta · Näe rohkem »

Valgusreostus

Animatsioon 2012. aasta kevadel ja sügisel tehtud satelliidipiltide põhjal New Yorgis (2004) perseiide vaatlemas. Pildil nähtav lisaks ühele perseiidile ka Linnutee ja Andromeeda galaktika ning horisondil valgusreostus Valgusreostuseks nimetatakse nähtust, mille korral tehisvalgus satub sinna, kuhu sel pole ette nähtud sattuda.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Valgusreostus · Näe rohkem »

Varjutus

Kuu varjutab päikese Varjutus on ühe taevakeha sattumine teise varju, mida tekitab kolmas, helendav taevakeha (Päike).

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Varjutus · Näe rohkem »

Vööndiaeg

Maailma ajavööndid ja vööndiajad (2016) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/ad/Standard_time_zones_of_the_world.png Vööndiaeg (inglise keeles zone time, standard time) on ajavööndil põhinev kellaaeg kindlaksmääratud paikkonnas või riigis.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Vööndiaeg · Näe rohkem »

Võrdpäevsus

Sügisene pööripäev Võrdpäevsus ehk ekvinoktsium leiab aset kevadisel ja sügisesel pööripäeval, mil öö ja päev on kogu planeedil sama pikad - 12 tundi.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Võrdpäevsus · Näe rohkem »

Virmalised

Virmalised Kenai poolsaarel Alaskal Lõuna-Eestis on virmalised harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015 Virmalised Enontekiös Soomes Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Virmalised · Näe rohkem »

WMAP

kosmilise mikrolaine-taustkiirguse ehk reliktkiirguse kaart WMAP (lühend nimetusest Wilkinson Microwave Anisotropy Probe; varem MAP) on aastal 2001 üles lennutatud NASA kosmoseaparaat kosmilise mikrolaine-taustkiirguse uurimiseks.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja WMAP · Näe rohkem »

Wolfi arv

Wolfi arv on heliofüüsikas kasutatav suurus, mille võttis esmakordselt kasutusele Tšehhi astronoom Rudolf Wolf aastal 1848.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Wolfi arv · Näe rohkem »

Wolfi-Rayet' täht

Hubble'i kosmoseteleskoobi foto Wolfi-Rayet' tähest WR 124 ja seda ümbritsevast udust Wolfi-Rayet' täht (sageli lühendatud kui WR täht) on väga haruldane täht, millel on tugevad ioniseeritud heeliumi, lämmastiku ja süsiniku emissioonijooned.

Uus!!: Astronoomia mõisteid ja Wolfi-Rayet' täht · Näe rohkem »

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva