Sarnasusi Atmosfäär ja Lämmastikoksiid
Atmosfäär ja Lämmastikoksiid on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Ammoniaak, Atmosfäärikiht, Gaas, Hape, Hapnik, Keemiline ühend, Keemiline reaktsioon, Lämmastik, Molekul, Oksüdatsioon, Osoon, Osoonikiht, Saasteaine, Temperatuur, Troposfäär, Vesi.
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Ammoniaak ja Atmosfäär · Ammoniaak ja Lämmastikoksiid ·
Atmosfäärikiht
Atmosfäärikihid on Maa atmosfääri ligikaudu kontsentriliste sfääridega piiratud osad, mis erinevad omavahel õhu koostise poolest.
Atmosfäär ja Atmosfäärikiht · Atmosfäärikiht ja Lämmastikoksiid ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Atmosfäär ja Gaas · Gaas ja Lämmastikoksiid ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Atmosfäär ja Hape · Hape ja Lämmastikoksiid ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Atmosfäär ja Hapnik · Hapnik ja Lämmastikoksiid ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Atmosfäär ja Keemiline ühend · Keemiline ühend ja Lämmastikoksiid ·
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Atmosfäär ja Keemiline reaktsioon · Keemiline reaktsioon ja Lämmastikoksiid ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Atmosfäär ja Lämmastik · Lämmastik ja Lämmastikoksiid ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Atmosfäär ja Molekul · Lämmastikoksiid ja Molekul ·
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Atmosfäär ja Oksüdatsioon · Lämmastikoksiid ja Oksüdatsioon ·
Osoon
Osooni molekul Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.
Atmosfäär ja Osoon · Lämmastikoksiid ja Osoon ·
Osoonikiht
Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.
Atmosfäär ja Osoonikiht · Lämmastikoksiid ja Osoonikiht ·
Saasteaine
Saasteaine (ka reoaine, pollutant) on inimtegevuse tagajärjel keskkonda (õhku, vette, mulda) sattunud aine, mis enamasti mõjub negatiivselt inimesele ja teistele organismidele.
Atmosfäär ja Saasteaine · Lämmastikoksiid ja Saasteaine ·
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Atmosfäär ja Temperatuur · Lämmastikoksiid ja Temperatuur ·
Troposfäär
Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8–18 km kõrgusele.
Atmosfäär ja Troposfäär · Lämmastikoksiid ja Troposfäär ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Atmosfäär ja Lämmastikoksiid ühist
- Millised on sarnasused Atmosfäär ja Lämmastikoksiid
Võrdlus Atmosfäär ja Lämmastikoksiid
Atmosfäär on 150 suhted, samas Lämmastikoksiid 44. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 8.25% = 16 / (150 + 44).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Atmosfäär ja Lämmastikoksiid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: