Kiiremini kui brauser!
150 suhted: Aastaajad, Aeg, Akadeemik, Aktinomeetria, Ammoniaak, Argoon, Arhaikum, Atmosfäär (ühik), Atmosfäär (täpsustus), Atmosfääri koostis, Atmosfäärifüüsika, Atmosfäärikiht, Üldine õhuringlus, Õhu tsirkulatsioon, Õhurõhk, Biosfäär, Celsiuse skaala, Charles Villmann, Definitsioon, Dilämmastikoksiid, Doktorikraad, Eesti, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eksobaas, Ekvaator, Elavhõbe, Elu teke, Energia, Eos, Evolutsioon, Fütoplankton, Filtreerimine, Fluoriidid, Footon, Fotosüntees, Gaas, Geofüüsika, Gravitatsioon, Hajumine, Hape, Hapnik, Hämarik, Hüdrosfäär, Heelium, Helkivad ööpilved, Heterosfäär, Homosfäär, Ideaalne gaas, Inertsus (keemia), Inversioon (meteoroloogia), ..., Ionosfäär, Jood, Juhan Ross, Kaal, Karakteristik, Karbonaadid, Kasvuhooneefekt, Kaugseire, Kármáni joon, Keemia, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Kelvin, Kiirgus, Kilomeeter, Kliima, Kloor, Kondensatsioon, Konstant, Kosmos, Krüptoon, Ksenoon, Lainepikkus, Lämmastik, Lihtaine, Litosfäär, Loomad, Maa, Maapind, Mass, Meri, Mesopaus, Metaan, Meteoor, Meteoroloogia, Mikrovetikad, Miljondikosa, Molekul, Molekulmass, Nanomeeter, Nõukogude Liit, Neoon, Observatoorium, Oksüdatsioon, Ookean, Orbiit, Orbitaaljaam, Orgaaniline aine, Organism, Osoon, Osoonikiht, Paskal, Päev, Päike, Päikesekiirgus, Pedosfäär, Piir, Piirkiht, Poolus, Proterosoikum, Radioaktiivsus, Rahvusvaheline kosmosejaam, Rahvusvaheline Lennuspordiföderatsioon, Rayleigh' hajumine, Rõhk, Riftivöönd, Saasteaine, Süsihappegaas, Sektor, Skaala, Sool, Spektroskoopia, Standardatmosfäär, Stratifikatsioon, Stratopaus, Struktuur, Taimed, Tartu Ülikool, Tööstus, Temperatuur, Teooria, Termopaus, Tihedus, Tolm, Tropopaus, Troposfäär, Turbulents, Ultraviolettkiirgus, Valem, Valguse neeldumine, Väärisgaasid, Väävel, Veeaur, Vesi, Vesinik, Vingugaas, Virmalised, Voolis, Vulkaaniline tuhk. Laienda indeks (100 rohkem) »
Aastaajad
Aastaaeg on igal aastal korduv, looduslikult erineva ilmega aasta osa.
Uus!!: Atmosfäär ja Aastaajad · Näe rohkem »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Atmosfäär ja Aeg · Näe rohkem »
Akadeemik
Akadeemikuteks (lühend akad.) nimetatakse ametlikult või mitteametlikult paljude teaduste akadeemiate (sealhulgas erialaakadeemiate, näiteks põllumajandusteaduste akadeemiate) ja kunstide akadeemiate täisliikmeid.
Uus!!: Atmosfäär ja Akadeemik · Näe rohkem »
Aktinomeetria
Aktinomeetria on teadusharu, meteoroloogia haru, mis uurib Päikese ja teiste taevakehade kiirguse ülekannet Maa atmosfääris ja hüdrosfääris ning päikesekiirguse peegeldumist maapinnalt (albeedot).
Uus!!: Atmosfäär ja Aktinomeetria · Näe rohkem »
Ammoniaak
Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.
Uus!!: Atmosfäär ja Ammoniaak · Näe rohkem »
Argoon
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Uus!!: Atmosfäär ja Argoon · Näe rohkem »
Arhaikum
Arhaikum ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon.
Uus!!: Atmosfäär ja Arhaikum · Näe rohkem »
Atmosfäär (ühik)
Atmosfäär on mittesüsteemne (SI-väline) rõhuühik.
Uus!!: Atmosfäär ja Atmosfäär (ühik) · Näe rohkem »
Atmosfäär (täpsustus)
"Atmosfäär" võib tähendada erinevaid asju.
Uus!!: Atmosfäär ja Atmosfäär (täpsustus) · Näe rohkem »
Atmosfääri koostis
Atmosfääri koostis on planeedi atmosfääri keemiline koostis.
Uus!!: Atmosfäär ja Atmosfääri koostis · Näe rohkem »
Atmosfäärifüüsika
Põhjapooluse lähedal asuv atmosfäärimõõtmise jaam. Heikki Junnineni foto Atmosfäärifüüsika on teadusharu, mis uurib atmosfääri, selle ehitust ja selles toimuvaid protsesse, kasutades selleks füüsika uurimismeetodeid.
Uus!!: Atmosfäär ja Atmosfäärifüüsika · Näe rohkem »
Atmosfäärikiht
Atmosfäärikihid on Maa atmosfääri ligikaudu kontsentriliste sfääridega piiratud osad, mis erinevad omavahel õhu koostise poolest.
Uus!!: Atmosfäär ja Atmosfäärikiht · Näe rohkem »
Üldine õhuringlus
Üldise õhuringluse lihtsustatud mudel Üldise õhuringluse lihtsustatud skeem Maa üldine õhuringlus ehk globaalne õhu tsirkulatsioon atmosfääris on kogu Maa atmosfääri haarav õhuvoolude püsiv süsteemne ringlus.
Uus!!: Atmosfäär ja Üldine õhuringlus · Näe rohkem »
Õhu tsirkulatsioon
Tsirkulatsioon ehk õhuvoolude süsteem moodustub püsivatest õhurõhuerinevustest.
Uus!!: Atmosfäär ja Õhu tsirkulatsioon · Näe rohkem »
Õhurõhk
Õhurõhk on hüdrostaatiline rõhk, mida tekitab Maa ühe pinnaühiku kohta kuni atmosfääri ülemise piirini ulatuva õhusamba kaal.
Uus!!: Atmosfäär ja Õhurõhk · Näe rohkem »
Biosfäär
Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.
Uus!!: Atmosfäär ja Biosfäär · Näe rohkem »
Celsiuse skaala
Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.
Uus!!: Atmosfäär ja Celsiuse skaala · Näe rohkem »
Charles Villmann
Charles Villmann (18. märts 1923 Pärnu – 25. märts 1992 Tõravere) oli eesti astronoom ja atmosfäärifüüsik.
Uus!!: Atmosfäär ja Charles Villmann · Näe rohkem »
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Uus!!: Atmosfäär ja Definitsioon · Näe rohkem »
Dilämmastikoksiid
Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (valem N2O) on keemiline ühend, mis toatemperatuuril on värvitu mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magus lõhn ja maitse.
Uus!!: Atmosfäär ja Dilämmastikoksiid · Näe rohkem »
Doktorikraad
Doktorikraad on kõrgeim teaduskraad paljudes riikides, sealhulgas Eestis.
Uus!!: Atmosfäär ja Doktorikraad · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Atmosfäär ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (lühend EMHI) oli aastatel 1991–2013 Keskkonnaministeeriumi haldusalas olnud riigiasutus, mis tegeles ilmaprognooside, veetasemeprognooside ja tormihoiatuste koostamise ja edastamisega, meteoroloogiliste, hüdroloogiliste ja aktinomeetriliste vaatluste tegemisega ning nende vaatlusandmete säilitamise ja analüüsimisega.
Uus!!: Atmosfäär ja Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut · Näe rohkem »
Eksobaas
Eksobaas on eksosfääri alaosa.
Uus!!: Atmosfäär ja Eksobaas · Näe rohkem »
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Uus!!: Atmosfäär ja Ekvaator · Näe rohkem »
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Uus!!: Atmosfäär ja Elavhõbe · Näe rohkem »
Elu teke
Elu tekke ehk biopoeesi all mõeldakse bioloogilise elu teket mittebioloogilistest nähtustest.
Uus!!: Atmosfäär ja Elu teke · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Atmosfäär ja Energia · Näe rohkem »
Eos
Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.
Uus!!: Atmosfäär ja Eos · Näe rohkem »
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Uus!!: Atmosfäär ja Evolutsioon · Näe rohkem »
Fütoplankton
Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.
Uus!!: Atmosfäär ja Fütoplankton · Näe rohkem »
Filtreerimine
Filtreerimine ehk filtratsioon ehk filtrimine ehk kurnamine on ainete lahutamise meetod, see on vedelikust või gaasist tahke mittelahustuva aine eraldamine poorse materjali või kihi (filtri) abil.
Uus!!: Atmosfäär ja Filtreerimine · Näe rohkem »
Fluoriidid
Fluoriidid on vesinikfluoriidhappe soolad ja samuti kõik anorgaanilised ühendid, mis koosnevad fluorist ja mingist muust elemendist.
Uus!!: Atmosfäär ja Fluoriidid · Näe rohkem »
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Uus!!: Atmosfäär ja Footon · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Atmosfäär ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Atmosfäär ja Gaas · Näe rohkem »
Geofüüsika
Geofüüsika on füüsikaliste meetodite abil Maad uuriv teadusharu.
Uus!!: Atmosfäär ja Geofüüsika · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Atmosfäär ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Hajumine
Hajumine on protsess, mille käigus kiirgus (valgus, heli, osakeste voog) kaldub kõrvale oma sirgjoonelisest liikumistrajektoorist liikumisteele jääva keskkonna ebaühtluse tõttu, näiteks kokkupõrke tõttu liikumisteel oleva objektiga.
Uus!!: Atmosfäär ja Hajumine · Näe rohkem »
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Uus!!: Atmosfäär ja Hape · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Atmosfäär ja Hapnik · Näe rohkem »
Hämarik
Hämarikuga võivad kaasneda mitmesugused optilised nähtused, eriti taeva muutumine punakaks või roosakaks. Intensiivsed värvused päikesetõusu ajal Laanemaa järve ääres Orkjärve looduskaitsealal Hämarik on vähese päikesevalgusega ööpäeva osa, millal päike on hommikul või õhtul allpool silmapiiri, ning ka atmosfääri valgusnähtused (aovalgus) sel ajal.
Uus!!: Atmosfäär ja Hämarik · Näe rohkem »
Hüdrosfäär
Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.
Uus!!: Atmosfäär ja Hüdrosfäär · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Atmosfäär ja Heelium · Näe rohkem »
Helkivad ööpilved
Helkivad ööpilved Saimaa järvistu kohal Kuresoo kohal (Foto: Martin Koitmäe) Helkivad ööpilved ehk polaarmesosfääripilved on hõbehallid või valkjad, vahel ka kuldsed pilved, mis on nähtavad 50–70° põhja- ja lõunalaiusel suvel kesköö paiku põhjataevas.
Uus!!: Atmosfäär ja Helkivad ööpilved · Näe rohkem »
Heterosfäär
Heterosfäär on atmosfääri osa, mis paikneb homosfääri kohal, kõrgemal kui 95–100 km maapinnast.
Uus!!: Atmosfäär ja Heterosfäär · Näe rohkem »
Homosfäär
Homosfäär on atmosfääri osa kõrguseni 95–100 km, kus õhu koostis (välja arvatud argooni, süsihappegaasi, osooni ja veeauru) on peaaegu muutumatu.
Uus!!: Atmosfäär ja Homosfäär · Näe rohkem »
Ideaalne gaas
Ideaalne gaas ehk ideaalgaas on gaas, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel ei toimi jõud ning mille endi maht on sedavõrd tühine, et neid võib käsitada kui materiaalseid punkte.
Uus!!: Atmosfäär ja Ideaalne gaas · Näe rohkem »
Inertsus (keemia)
Inertsus on keemilise elemendi omadus mitte osaleda keemilistes reaktsioonides ega moodustada keemilisi ühendeid.
Uus!!: Atmosfäär ja Inertsus (keemia) · Näe rohkem »
Inversioon (meteoroloogia)
Maapinnalt tõusva suitsu kerkimine on peatunud kõrgemal oleva pidurdava inversioonikihi tõttu. Foto on tehtud Šotimaal Lochcarronis Temperatuuri inversioon on meteoroloogias atmosfääri vertikaalse temperatuurigradiendiga seotud ilming, mille korral mingis kõrgemas õhukihis kõrguse suurenedes, tavalise õhu adiabaatilise jahenemise asemel, õhutemperatuur hoopis tõuseb.
Uus!!: Atmosfäär ja Inversioon (meteoroloogia) · Näe rohkem »
Ionosfäär
Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgemaid kihte, mis algab umbes 50–70 km kõrguselt ning ulatub 800–1000 km kõrgusele.
Uus!!: Atmosfäär ja Ionosfäär · Näe rohkem »
Jood
Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.
Uus!!: Atmosfäär ja Jood · Näe rohkem »
Juhan Ross
Prof. Juhan Ross Juhan Ross (14. august 1925 Aburi – 21. juuni 2002 Tartu) oli eesti atmosfäärifüüsik ja ökoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1993).
Uus!!: Atmosfäär ja Juhan Ross · Näe rohkem »
Kaal
Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega keha mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile Maa külgetõmbe tõttu. Tähis P. SI-süsteemi mõõtühik N. Vastav inglisekeelne mõiste weight omab kaht tähendust, mida tuleb eristada konteksti põhjal: füüsikalise suurusena võib weight tähistada nii kehale mõjuvat jõudu kui keha poolt avaldatavat jõudu.
Uus!!: Atmosfäär ja Kaal · Näe rohkem »
Karakteristik
Karakteristik (kreeka keeles charaktēristikos iseloomulik) ehk tunnusjoon on seadme või selle osade talitlust iseloomustava kahe suuruse vaheline graafiline kujutis,ENE 9.
Uus!!: Atmosfäär ja Karakteristik · Näe rohkem »
Karbonaadid
Karbonaadid on süsihappe soolad.
Uus!!: Atmosfäär ja Karbonaadid · Näe rohkem »
Kasvuhooneefekt
Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.
Uus!!: Atmosfäär ja Kasvuhooneefekt · Näe rohkem »
Kaugseire
Satelliidipilt Eestist (2004) Kaugseire on eemal asuvate objektide kohta informatsiooni hankimine mittekontaktsete meetoditega.
Uus!!: Atmosfäär ja Kaugseire · Näe rohkem »
Kármáni joon
Kármáni joon on Maa atmosfääris meretasemest 100 km kõrgusel asuv tinglik piir, millest kõrgemal algab Rahvusvahelise Lennuspordiföderatsiooni määrangu järgi kosmos.
Uus!!: Atmosfäär ja Kármáni joon · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Atmosfäär ja Keemia · Näe rohkem »
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Uus!!: Atmosfäär ja Keemiline ühend · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Atmosfäär ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Atmosfäär ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Kelvin
Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Atmosfäär ja Kelvin · Näe rohkem »
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Uus!!: Atmosfäär ja Kiirgus · Näe rohkem »
Kilomeeter
Kilomeeter (tähis km) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub tuhande meetriga.
Uus!!: Atmosfäär ja Kilomeeter · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Atmosfäär ja Kliima · Näe rohkem »
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Uus!!: Atmosfäär ja Kloor · Näe rohkem »
Kondensatsioon
Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).
Uus!!: Atmosfäär ja Kondensatsioon · Näe rohkem »
Konstant
Konstant ehk jääv suurus ehk muutumatu suurus on matemaatikas fikseeritud, kuigi mitte tingimata määratletud väärtus.
Uus!!: Atmosfäär ja Konstant · Näe rohkem »
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Uus!!: Atmosfäär ja Kosmos · Näe rohkem »
Krüptoon
Krüptoon (tähis Kr) on element järjekorranumbriga 36.
Uus!!: Atmosfäär ja Krüptoon · Näe rohkem »
Ksenoon
Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.
Uus!!: Atmosfäär ja Ksenoon · Näe rohkem »
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Uus!!: Atmosfäär ja Lainepikkus · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Atmosfäär ja Lämmastik · Näe rohkem »
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Uus!!: Atmosfäär ja Lihtaine · Näe rohkem »
Litosfäär
Litosfääri laamad Litosfäär (kreeka keeles λίθος 'kivi' + σφαῖρα 'kera') on Maa väline tahke kivimkest.
Uus!!: Atmosfäär ja Litosfäär · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Atmosfäär ja Loomad · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Atmosfäär ja Maa · Näe rohkem »
Maapind
Maapind on Maa pind.
Uus!!: Atmosfäär ja Maapind · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Atmosfäär ja Mass · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: Atmosfäär ja Meri · Näe rohkem »
Mesopaus
Mesopaus on atmosfäärikiht, mis eraldab mesosfääri termosfäärist.
Uus!!: Atmosfäär ja Mesopaus · Näe rohkem »
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Uus!!: Atmosfäär ja Metaan · Näe rohkem »
Meteoor
Frederic Edwin Church, "1860. aasta meteoor" (1860) Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm.
Uus!!: Atmosfäär ja Meteoor · Näe rohkem »
Meteoroloogia
Ilmamõõtmise graafikud Tartu hansapäevade Teaduslinnas, juuli 2012 Meteoroloogia ehk ilmastikuteadus on teadusharu, mis uurib atmosfääri ehitust, selles toimuvaid protsesse ennustamise ja mõjude eesmärgil.
Uus!!: Atmosfäär ja Meteoroloogia · Näe rohkem »
Mikrovetikad
Mikrovetikad perekonnast ''Nannochloropsis'' Mikrovetikad ehk mikrofüüdid on mõne kuni mõnesaja mikromeetri pikkused, enamasti ainuraksed päris- ja eeltuumsed vetikad.
Uus!!: Atmosfäär ja Mikrovetikad · Näe rohkem »
Miljondikosa
Miljondikosa ehk miljondik (tähis ppm, ingliskeelsest fraasist parts per million) on suhtelise suuruse mittesüsteemne dimensioonita mõõtühik, mis väljendab arvulist suhet üks miljondik tervikust: 1 ppm.
Uus!!: Atmosfäär ja Miljondikosa · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Atmosfäär ja Molekul · Näe rohkem »
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Uus!!: Atmosfäär ja Molekulmass · Näe rohkem »
Nanomeeter
Nanomeeter (tähis nm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljardiku meetriga: 1 ongström (Å) on 0,1 nanomeetrit.
Uus!!: Atmosfäär ja Nanomeeter · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Atmosfäär ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Neoon
Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.
Uus!!: Atmosfäär ja Neoon · Näe rohkem »
Observatoorium
Tartu tähetorn Pip Ivani mäetipus 2016. aastal Observatoorium on laiemas mõttes teadusasutus, kus tegeldakse mõne astronoomia haruga.
Uus!!: Atmosfäär ja Observatoorium · Näe rohkem »
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Uus!!: Atmosfäär ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Atmosfäär ja Ookean · Näe rohkem »
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Uus!!: Atmosfäär ja Orbiit · Näe rohkem »
Orbitaaljaam
Orbitaaljaam (ka kosmosejaam) on planeedi (seni ainult Maa) ümber tiirlev pikka aega töötav piloteeritav ning pidevalt või ajuti mehitatud ja põkkamist võimaldav kosmoseaparaat.
Uus!!: Atmosfäär ja Orbitaaljaam · Näe rohkem »
Orgaaniline aine
Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.
Uus!!: Atmosfäär ja Orgaaniline aine · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Atmosfäär ja Organism · Näe rohkem »
Osoon
Osooni molekul Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.
Uus!!: Atmosfäär ja Osoon · Näe rohkem »
Osoonikiht
Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.
Uus!!: Atmosfäär ja Osoonikiht · Näe rohkem »
Paskal
Paskal (Blaise Pascali järgi), tähis Pa, on rõhu mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: Atmosfäär ja Paskal · Näe rohkem »
Päev
Maal 2. aprillil kell 13:00 UTC Päev on ajavahemik planeedi pinna kindlas punktis, mille jooksul päike (või planeedisüsteemi keskne täht) on horisondist kõrgemal.
Uus!!: Atmosfäär ja Päev · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Atmosfäär ja Päike · Näe rohkem »
Päikesekiirgus
pisi Crepuscular rays Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.
Uus!!: Atmosfäär ja Päikesekiirgus · Näe rohkem »
Pedosfäär
Pedosfäär ehk maakera muldkate on õhuke mitmesuguse koostise ja tihedusega geosfäär.
Uus!!: Atmosfäär ja Pedosfäär · Näe rohkem »
Piir
Piir on joon/piirang, mis kas eraldab kahte mõtet/asja üksteisest (eristav, vahepealne piir), on asja lõpetuseks ehk piiriks (raja, äärmine piir) või määrab asja piirid ehk on selle piiritluseks (piiritlev piir).
Uus!!: Atmosfäär ja Piir · Näe rohkem »
Piirkiht
Piirpind laminaarse ja turbulentse voolu korral Piirkiht (inglise boundary layer) on õhuke vedeliku- või gaasikiht voolavas vedelikus või gaasis oleva jäiga keha pinna juures.
Uus!!: Atmosfäär ja Piirkiht · Näe rohkem »
Poolus
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis; kaardi keskpunkt on põhjapoolus, ringjoonekujuline serv on ekvaator. Eesti on märgitud punasega Geograafiline poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub tema pinnaga.
Uus!!: Atmosfäär ja Poolus · Näe rohkem »
Proterosoikum
Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon.
Uus!!: Atmosfäär ja Proterosoikum · Näe rohkem »
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Uus!!: Atmosfäär ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »
Rahvusvaheline kosmosejaam
Video taimekatsetest kosmosejaamal Rahvusvaheline kosmosejaam (lühend ISS) on modulaarne orbitaaljaam Maa-lähedasel orbiidil.
Uus!!: Atmosfäär ja Rahvusvaheline kosmosejaam · Näe rohkem »
Rahvusvaheline Lennuspordiföderatsioon
Võidulendamine Rahvusvaheline Lennuspordiföderatsioon, prantsuse keeles Fédération Aéronautique Internationale, lühendatult FAI, on rahvusvaheline lennuspordiliit, mis loodi 14.
Uus!!: Atmosfäär ja Rahvusvaheline Lennuspordiföderatsioon · Näe rohkem »
Rayleigh' hajumine
Rayleigh' hajumine on põhjuseks, miks taevas on päeval sinakas ja päikeseloojangud punakad Rayleigh' hajumine on paremini jälgitav pärast päikeseloojangut. See pilt on tehtud tund pärast päikeseloojangut 500 m kõrguselt, vaatega horisondi suunas, kuhu päike loojus Roheline laserkiir on nähtav öösel osaliselt just Rayleigh' hajumise tõttu õhus olevate osakeste ja molekulide pealt Rayleigh' hajumine on elektromagnetkiirguse, eelkõige valguse, elastne hajumine osakestelt, mille mõõtmed on palju väiksemad vastava kiirguse lainepikkusest.
Uus!!: Atmosfäär ja Rayleigh' hajumine · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Atmosfäär ja Rõhk · Näe rohkem »
Riftivöönd
Riftivöönd Kilaueal Riftivöönd on vöönd, mida mööda toimub riftistumine.
Uus!!: Atmosfäär ja Riftivöönd · Näe rohkem »
Saasteaine
Saasteaine (ka reoaine, pollutant) on inimtegevuse tagajärjel keskkonda (õhku, vette, mulda) sattunud aine, mis enamasti mõjub negatiivselt inimesele ja teistele organismidele.
Uus!!: Atmosfäär ja Saasteaine · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Atmosfäär ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Sektor
Sektor (ladina keelest, sector tähendab "äralõikaja") on mõiste geomeetrias (täpsemalt Eukleidilises geomeetrias), mis tähistab tervikust radiaalselt eraldatud osa.
Uus!!: Atmosfäär ja Sektor · Näe rohkem »
Skaala
Skaala (ladina keeles scalae, 'trepp') ehk astmik on entiteedi mõõtmise ja hindamise vahend, mille abil on võimalik järjestada entiteedi suuruste kas kvalitatiivseid või kvantitatiivseid väärtusi.
Uus!!: Atmosfäär ja Skaala · Näe rohkem »
Sool
Sool on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Atmosfäär ja Sool · Näe rohkem »
Spektroskoopia
spektroskoobiga Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist.
Uus!!: Atmosfäär ja Spektroskoopia · Näe rohkem »
Standardatmosfäär
Rahvusvaheline standardatmosfäär (ingl. International Standard Atmosfphere) ISA ehk standardõhkkond on Maa atmosfääri omaduste ICAO kokkuleppeline määratlus lennunduses.
Uus!!: Atmosfäär ja Standardatmosfäär · Näe rohkem »
Stratifikatsioon
Stratifikatsioon ehk stratifitseerumine on millegi kihistumus või kihi(s)tumine.
Uus!!: Atmosfäär ja Stratifikatsioon · Näe rohkem »
Stratopaus
Stratopaus on atmosfäärikiht stratosfääri ja mesosfääri vahel kõrgusel 45–55 km.
Uus!!: Atmosfäär ja Stratopaus · Näe rohkem »
Struktuur
Struktuur (ladina sõnast strūctūra ehitus, tarind) on terviku kõigi osade seoste kogum.
Uus!!: Atmosfäär ja Struktuur · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Atmosfäär ja Taimed · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Atmosfäär ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tööstus
Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.
Uus!!: Atmosfäär ja Tööstus · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Atmosfäär ja Temperatuur · Näe rohkem »
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Uus!!: Atmosfäär ja Teooria · Näe rohkem »
Termopaus
Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 (teiste andmete järgi 450 või umbes 500) km.
Uus!!: Atmosfäär ja Termopaus · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Atmosfäär ja Tihedus · Näe rohkem »
Tolm
Lehepuhuriga tolmu üles keerutav tänavahooldustöötaja Tartus, Emajõe ääres. 2918. aasta mai Tolm on väikesed õhus heljuvad tahke aine osakesed.
Uus!!: Atmosfäär ja Tolm · Näe rohkem »
Tropopaus
Tropopaus on Maa atmosfääri osa, atmosfäärikiht troposfääri ja stratosfääri piiril.
Uus!!: Atmosfäär ja Tropopaus · Näe rohkem »
Troposfäär
Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8–18 km kõrgusele.
Uus!!: Atmosfäär ja Troposfäär · Näe rohkem »
Turbulents
Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas.
Uus!!: Atmosfäär ja Turbulents · Näe rohkem »
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Uus!!: Atmosfäär ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »
Valem
Valemiks nimetatakse matemaatikas ja selle rakendustes tavaliselt sümbolite (matemaatiliste märkide, tähtede ja nii edasi) mõtestatud kombinatsiooni.
Uus!!: Atmosfäär ja Valem · Näe rohkem »
Valguse neeldumine
Valguse neeldumine on protsess, mille tulemusena valguslaine kaotab osa oma kiirgusenergiast.
Uus!!: Atmosfäär ja Valguse neeldumine · Näe rohkem »
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Uus!!: Atmosfäär ja Väärisgaasid · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Atmosfäär ja Väävel · Näe rohkem »
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Uus!!: Atmosfäär ja Veeaur · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Atmosfäär ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Atmosfäär ja Vesinik · Näe rohkem »
Vingugaas
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.
Uus!!: Atmosfäär ja Vingugaas · Näe rohkem »
Virmalised
Virmalised Kenai poolsaarel Alaskal Lõuna-Eestis on virmalised harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015 Virmalised Enontekiös Soomes Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.
Uus!!: Atmosfäär ja Virmalised · Näe rohkem »
Voolis
Voolis on gaasilise ja vedela agregaatolekuga ainete ühisnimetus.
Uus!!: Atmosfäär ja Voolis · Näe rohkem »
Vulkaaniline tuhk
Vulkaanilise tuha näidis Vulkaaniline tuhk on vulkaanist väljapaiskunud kuni 2 mm läbimõõduga püroklastid ning neist koosnev vulkaaniline sete.
Uus!!: Atmosfäär ja Vulkaaniline tuhk · Näe rohkem »
