Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Austria-Ungari kompromiss ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Austria-Ungari kompromiss ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik

Austria-Ungari kompromiss vs. Horvaatia-Slavoonia kuningriik

Austria-Ungari vapp (alates 1915. aastast) Austria-Ungari kompromiss (saksa keeles Ausgleich, ungari keeles Kiegyezés) oli 1867. Horvaatia-Slavoonia kuningriik (horvaadi: Kraljevina Hrvatska i Slavonija; ungari: Horvát-Szlavón Királyság; saksa: Königreich Kroatien und Slawonien) oli nominaalselt autonoomne kuningriik Austria-Ungari keisririigis, mis loodi aastal 1868 pärast Horvaatia-Ungari kompromissi Horvaatia ja Slavoonia kuningriikide ühendamisega.

Sarnasusi Austria-Ungari kompromiss ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik

Austria-Ungari kompromiss ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Austria-Ungari, Esimene maailmasõda, Franz Joseph I, Saksa keel, Transleitaania, Tsisleitaania, Ungari keel, Ungari kuningriik, Ungarlased.

Austria-Ungari

| nimi.

Austria-Ungari ja Austria-Ungari kompromiss · Austria-Ungari ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Austria-Ungari kompromiss ja Esimene maailmasõda · Esimene maailmasõda ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik · Näe rohkem »

Franz Joseph I

Franz Joseph I (18. august 1830 Schönbrunni loss – 21. november 1916 samas) oli Austria keisririigi keiser alates 2. detsembrist 1848 ja Austria-Ungari keiser alates 1867.

Austria-Ungari kompromiss ja Franz Joseph I · Franz Joseph I ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Austria-Ungari kompromiss ja Saksa keel · Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Saksa keel · Näe rohkem »

Transleitaania

Transleitaania (roheline) Austria-Ungaris, mille muud osad olid Tsisleitaania (helehall) ning Bosnia ja Hertsegoviina (tumehall) Austri-Ungari kroonimaad,'''Transleitaania''': 16. Ungari, 17. Horvaatia-Slavoonia Transleitaania oli mitteametlik nimi 1867.

Austria-Ungari kompromiss ja Transleitaania · Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Transleitaania · Näe rohkem »

Tsisleitaania

Tsisleitaania (punane) Austria-Ungaris, muud osad on Transleitaania (helehall) ning Bosnia ja Hertsegoviina (tumehall) Tsisleitaania oli Austria osa nimi Austria-Ungari kaksikmonarhias, mis loodi 1867.

Austria-Ungari kompromiss ja Tsisleitaania · Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Tsisleitaania · Näe rohkem »

Ungari keel

Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.

Austria-Ungari kompromiss ja Ungari keel · Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Ungari keel · Näe rohkem »

Ungari kuningriik

Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.

Austria-Ungari kompromiss ja Ungari kuningriik · Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Ungari kuningriik · Näe rohkem »

Ungarlased

Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.

Austria-Ungari kompromiss ja Ungarlased · Horvaatia-Slavoonia kuningriik ja Ungarlased · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Austria-Ungari kompromiss ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik

Austria-Ungari kompromiss on 32 suhted, samas Horvaatia-Slavoonia kuningriik 54. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 10.47% = 9 / (32 + 54).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Austria-Ungari kompromiss ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »