Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Austria hertsogkond ja Saksa-Rooma riik
Austria hertsogkond ja Saksa-Rooma riik on 44 ühist asja (Unioonpeedia): Austria, Austria ertshertsogkond, Švaabimaa, Čechy, Baieri hertsogkond, Böömimaa valitsejate loend, Bütsants, Ertshertsog, Franz II, Friedrich I Barbarossa, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Friedrich III (Saksa kuningas), Friedrich III (Saksa-Rooma keiser), Habsburgid, Habsburgide monarhia, Heinrich Lõvi, Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas), Hohenstaufenid, Idamark, Innocentius IV, Karl Suur, Katoliiklus, Kesk-Euroopa, Konrad III (Saksa kuningas), Kraini mark, Lään, Lechi lahing (955), Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser), Monarhia, Morava, ..., Otto I (Saksa-Rooma keiser), Regensburg, Riigipäev (Saksa-Rooma riik), Roomlaste kuningas, Saksa keel, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Steiermargi hertsogkond, Tšehhi kuningriik, Ungari, Ungari kuningriik, Vasall, Viin, Welfid. Laienda indeks (14 rohkem) »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Austria ja Austria hertsogkond · Austria ja Saksa-Rooma riik ·
Austria ertshertsogkond
Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.
Austria ertshertsogkond ja Austria hertsogkond · Austria ertshertsogkond ja Saksa-Rooma riik ·
Švaabimaa
1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.
Švaabimaa ja Austria hertsogkond · Švaabimaa ja Saksa-Rooma riik ·
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Austria hertsogkond ja Čechy · Saksa-Rooma riik ja Čechy ·
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Austria hertsogkond ja Baieri hertsogkond · Baieri hertsogkond ja Saksa-Rooma riik ·
Böömimaa valitsejate loend
Böömimaa valitsejate loend.
Austria hertsogkond ja Böömimaa valitsejate loend · Böömimaa valitsejate loend ja Saksa-Rooma riik ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Austria hertsogkond ja Bütsants · Bütsants ja Saksa-Rooma riik ·
Ertshertsog
Ertshertsog on Austria ertshertsogkonna valitseja tiitel alates Ernst Raudse võimu ajast (1402—1424), formaalselt 1453.
Austria hertsogkond ja Ertshertsog · Ertshertsog ja Saksa-Rooma riik ·
Franz II
Franz II (sündinud Franz Joseph Karl; Austria keisrina Franz I; 12. veebruar 1768 Firenze – 2. märts 1835 Viin) oli Habsburgide-Lotringite dünastiast viimane Saksa-Rooma keiser 1792–1806; kuulutas 1804 end esimeseks Austria keisriks Franz I nime all, kellena valitses surmani.
Austria hertsogkond ja Franz II · Franz II ja Saksa-Rooma riik ·
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Austria hertsogkond ja Friedrich I Barbarossa · Friedrich I Barbarossa ja Saksa-Rooma riik ·
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Austria hertsogkond ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) · Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik ·
Friedrich III (Saksa kuningas)
Friedrich III Ilus (1286 või 1289 – 13. jaanuar 1330) oli Habsburgide dünastiasse kuuluv Saksa kuningas 1326–1330 ja Austria hertsog 1308–1330.
Austria hertsogkond ja Friedrich III (Saksa kuningas) · Friedrich III (Saksa kuningas) ja Saksa-Rooma riik ·
Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich III Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493.
Austria hertsogkond ja Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) · Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Austria hertsogkond ja Habsburgid · Habsburgid ja Saksa-Rooma riik ·
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Austria hertsogkond ja Habsburgide monarhia · Habsburgide monarhia ja Saksa-Rooma riik ·
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Austria hertsogkond ja Heinrich Lõvi · Heinrich Lõvi ja Saksa-Rooma riik ·
Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas)
Heinrich VII Heinrich (VII) Hohenstaufen (1211–1242) oli keiser Friedrich II poeg ning Saksamaa kuningriigi kaaskuningas 1220–1235 ja Sitsiilia kuningas.
Austria hertsogkond ja Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas) · Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas) ja Saksa-Rooma riik ·
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Austria hertsogkond ja Hohenstaufenid · Hohenstaufenid ja Saksa-Rooma riik ·
Idamark
Idamark oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne piirimark, mis loodi aastal 976 territooriumist Ungari kuningriigi piiril.
Austria hertsogkond ja Idamark · Idamark ja Saksa-Rooma riik ·
Innocentius IV
Innocentius IV (Sinibaldo Fieschi või Sinibaldo de' Fieschi, ka Sinibaldo Fiescho, Sinibaldo Flisco või Sinibaldus; 1195 – 7. detsember 1254) oli paavst 1243–1254.
Austria hertsogkond ja Innocentius IV · Innocentius IV ja Saksa-Rooma riik ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Austria hertsogkond ja Karl Suur · Karl Suur ja Saksa-Rooma riik ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Austria hertsogkond ja Katoliiklus · Katoliiklus ja Saksa-Rooma riik ·
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Austria hertsogkond ja Kesk-Euroopa · Kesk-Euroopa ja Saksa-Rooma riik ·
Konrad III (Saksa kuningas)
Konrad III 13. sajandi miniatuuril Konrad III (1093 Bamberg – 1152 Bamberg) oli esimene Hohenstaufenite dünastiast Frangimaa hertsog 1115–1138 ja Saksamaa kuningriigi kuningas 1138–1152.
Austria hertsogkond ja Konrad III (Saksa kuningas) · Konrad III (Saksa kuningas) ja Saksa-Rooma riik ·
Kraini mark
Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.
Austria hertsogkond ja Kraini mark · Kraini mark ja Saksa-Rooma riik ·
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Austria hertsogkond ja Lään · Lään ja Saksa-Rooma riik ·
Lechi lahing (955)
Lechi lahing (ka Lechfeldi lahing) leidis aset 955.
Austria hertsogkond ja Lechi lahing (955) · Lechi lahing (955) ja Saksa-Rooma riik ·
Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.
Austria hertsogkond ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) · Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik ·
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Austria hertsogkond ja Monarhia · Monarhia ja Saksa-Rooma riik ·
Morava
Morava (eesti keeles on kasutatud ka nime Moraavia) on Tšehhi Vabariigi idapoolne ajalooline piirkond.
Austria hertsogkond ja Morava · Morava ja Saksa-Rooma riik ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Austria hertsogkond ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik ·
Regensburg
Roomlaste kindlustuste konserveeritud jäänused Regensburg on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal, Oberpfalzi ringkonna halduskeskus.
Austria hertsogkond ja Regensburg · Regensburg ja Saksa-Rooma riik ·
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Austria hertsogkond ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Riigipäev (Saksa-Rooma riik) ja Saksa-Rooma riik ·
Roomlaste kuningas
Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.
Austria hertsogkond ja Roomlaste kuningas · Roomlaste kuningas ja Saksa-Rooma riik ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Austria hertsogkond ja Saksa keel · Saksa keel ja Saksa-Rooma riik ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Austria hertsogkond ja Saksa kuningas · Saksa kuningas ja Saksa-Rooma riik ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Austria hertsogkond ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Saksa-Rooma riik ·
Steiermargi hertsogkond
Steiermargi hertsogkond (saksa Herzogtum Steiermark, sloveeni Vojvodina Štajerska, ungari Stájer Hercegség) oli hertsogkond, mis paiknes tänapäeva Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Austria hertsogkond ja Steiermargi hertsogkond · Saksa-Rooma riik ja Steiermargi hertsogkond ·
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Austria hertsogkond ja Tšehhi kuningriik · Saksa-Rooma riik ja Tšehhi kuningriik ·
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Austria hertsogkond ja Ungari · Saksa-Rooma riik ja Ungari ·
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Austria hertsogkond ja Ungari kuningriik · Saksa-Rooma riik ja Ungari kuningriik ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Austria hertsogkond ja Vasall · Saksa-Rooma riik ja Vasall ·
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Austria hertsogkond ja Viin · Saksa-Rooma riik ja Viin ·
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Austria hertsogkond ja Welfid · Saksa-Rooma riik ja Welfid ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Austria hertsogkond ja Saksa-Rooma riik ühist
- Millised on sarnasused Austria hertsogkond ja Saksa-Rooma riik
Võrdlus Austria hertsogkond ja Saksa-Rooma riik
Austria hertsogkond on 131 suhted, samas Saksa-Rooma riik 422. Kuna neil ühist 44, Jaccard indeks on 7.96% = 44 / (131 + 422).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Austria hertsogkond ja Saksa-Rooma riik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
