Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Austria hertsogkond ja Saksa ordu
Austria hertsogkond ja Saksa ordu on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Austria, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Habsburgid, Hohenstaufenid, Inglismaa kuningriik, Katoliiklus, Kolmas ristisõda, Personaalunioon, Saksa keel, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Vasall, Viin, Wiener Neustadt.
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Austria ja Austria hertsogkond · Austria ja Saksa ordu ·
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Austria hertsogkond ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) · Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa ordu ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Austria hertsogkond ja Habsburgid · Habsburgid ja Saksa ordu ·
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Austria hertsogkond ja Hohenstaufenid · Hohenstaufenid ja Saksa ordu ·
Inglismaa kuningriik
Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.
Austria hertsogkond ja Inglismaa kuningriik · Inglismaa kuningriik ja Saksa ordu ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Austria hertsogkond ja Katoliiklus · Katoliiklus ja Saksa ordu ·
Kolmas ristisõda
Kolmas ristisõda (1189–1192), oli Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada püha maad Saladini käest.
Austria hertsogkond ja Kolmas ristisõda · Kolmas ristisõda ja Saksa ordu ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Austria hertsogkond ja Personaalunioon · Personaalunioon ja Saksa ordu ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Austria hertsogkond ja Saksa keel · Saksa keel ja Saksa ordu ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Austria hertsogkond ja Saksa-Rooma keiser · Saksa ordu ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Austria hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Saksa ordu ja Saksa-Rooma riik ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Austria hertsogkond ja Vasall · Saksa ordu ja Vasall ·
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Austria hertsogkond ja Viin · Saksa ordu ja Viin ·
Wiener Neustadt
Raekoda, asukoht aastast 1401. Wiener Neustadt on linn Kirde-Austrias, Alam-Austria liidumaal, Viinist lõunas, Steinfeldis.
Austria hertsogkond ja Wiener Neustadt · Saksa ordu ja Wiener Neustadt ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Austria hertsogkond ja Saksa ordu ühist
- Millised on sarnasused Austria hertsogkond ja Saksa ordu
Võrdlus Austria hertsogkond ja Saksa ordu
Austria hertsogkond on 131 suhted, samas Saksa ordu 221. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 3.98% = 14 / (131 + 221).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Austria hertsogkond ja Saksa ordu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
