Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Austria keisririik ja Saksa-Rooma riik
Austria keisririik ja Saksa-Rooma riik on 35 ühist asja (Unioonpeedia): Austerlitzi lahing, Austria, Austria ertshertsogkond, Austria keiser, Austria Sileesia, Austria-Preisi sõda, Austria-Ungari, Baieri, Franz II, Habsburgid, Habsburgid-Lotringid, Inglismaa, Itaalia keel, Katoliku kirik, Krahv, Kuurvürst, Markkrahv, Napoleon I, Prantsusmaa, Preisi kuningriik, Pressburgi rahu, Regensburg, Saksa keel, Saksa Liit, Saksa-Rooma keiser, Saksamaa mediatisatsioon, Steiermargi hertsogkond, Suurhertsog, Tšehhi kuningriik, Ungari kuningas, ..., Ungari kuningriik, Vabahärra, Viin, Viini kongress, 4. oktoober. Laienda indeks (5 rohkem) »
Austerlitzi lahing
Austerlitzi lahing peeti 2. detsembril 1805 Austerlitzi linna juures Prantsuse ja Vene-Austria ühendvägede vahel.
Austerlitzi lahing ja Austria keisririik · Austerlitzi lahing ja Saksa-Rooma riik ·
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Austria ja Austria keisririik · Austria ja Saksa-Rooma riik ·
Austria ertshertsogkond
Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.
Austria ertshertsogkond ja Austria keisririik · Austria ertshertsogkond ja Saksa-Rooma riik ·
Austria keiser
Austria keisri tiitli võttis viimane Saksa-Rooma keiser Franz II endale 1804.
Austria keiser ja Austria keisririik · Austria keiser ja Saksa-Rooma riik ·
Austria Sileesia
Austria Sileesia (saksa Österreichisch Schlesien; tšehhi Rakouské Slezsko; poola Śląsk Austriacki), ametlikult Ülem- ja Alam-Sileesia hertsogkond (saksa Herzogtum Ober- und Niederschlesien; tšehhi Vévodství Horní a Dolní Slezsko) oli autonoomne piirkond Böömimaa kuningriigis ja Austria keisririigis, 1867.
Austria Sileesia ja Austria keisririik · Austria Sileesia ja Saksa-Rooma riik ·
Austria-Preisi sõda
Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.
Austria keisririik ja Austria-Preisi sõda · Austria-Preisi sõda ja Saksa-Rooma riik ·
Austria-Ungari
| nimi.
Austria keisririik ja Austria-Ungari · Austria-Ungari ja Saksa-Rooma riik ·
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Austria keisririik ja Baieri · Baieri ja Saksa-Rooma riik ·
Franz II
Franz II (sündinud Franz Joseph Karl; Austria keisrina Franz I; 12. veebruar 1768 Firenze – 2. märts 1835 Viin) oli Habsburgide-Lotringite dünastiast viimane Saksa-Rooma keiser 1792–1806; kuulutas 1804 end esimeseks Austria keisriks Franz I nime all, kellena valitses surmani.
Austria keisririik ja Franz II · Franz II ja Saksa-Rooma riik ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Austria keisririik ja Habsburgid · Habsburgid ja Saksa-Rooma riik ·
Habsburgid-Lotringid
Habsburgid-Lotringid olid Habsburgide valitsejasoo haru, mille esindajad olid 1745–1806 Saksa-Rooma keisrid, 1804–1918 Austria keisrid, 1780–1918 Ungari ja Böömimaa kuningad ning 1737–1859 Toscana suurhertsogid.
Austria keisririik ja Habsburgid-Lotringid · Habsburgid-Lotringid ja Saksa-Rooma riik ·
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Austria keisririik ja Inglismaa · Inglismaa ja Saksa-Rooma riik ·
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Austria keisririik ja Itaalia keel · Itaalia keel ja Saksa-Rooma riik ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Austria keisririik ja Katoliku kirik · Katoliku kirik ja Saksa-Rooma riik ·
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Austria keisririik ja Krahv · Krahv ja Saksa-Rooma riik ·
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Austria keisririik ja Kuurvürst · Kuurvürst ja Saksa-Rooma riik ·
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Austria keisririik ja Markkrahv · Markkrahv ja Saksa-Rooma riik ·
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Austria keisririik ja Napoleon I · Napoleon I ja Saksa-Rooma riik ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Austria keisririik ja Prantsusmaa · Prantsusmaa ja Saksa-Rooma riik ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Austria keisririik ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Saksa-Rooma riik ·
Pressburgi rahu
Pressburgi rahu (saksa Preßburger Frieden, prantsuse Traité de Presbourg) sõlmiti 26. detsembril 1805 Prantsuse esimese keisririigi ja Austria keisririigi vahel Pressburgis (nüüdses Bratislava Slovakkias) pärast Austria keisririigi lüüasaamist Ulmi ja Austerlitzi lahingus.
Austria keisririik ja Pressburgi rahu · Pressburgi rahu ja Saksa-Rooma riik ·
Regensburg
Roomlaste kindlustuste konserveeritud jäänused Regensburg on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal, Oberpfalzi ringkonna halduskeskus.
Austria keisririik ja Regensburg · Regensburg ja Saksa-Rooma riik ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Austria keisririik ja Saksa keel · Saksa keel ja Saksa-Rooma riik ·
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Austria keisririik ja Saksa Liit · Saksa Liit ja Saksa-Rooma riik ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Austria keisririik ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Saksa-Rooma riik ·
Saksamaa mediatisatsioon
Saksa-Rooma riigi kaart aastal 1789, mis näitab riikide suurt segu Saksamaa mediatisatsioon oli rida mediatisatsioone ja ilmalikustamisi, mis toimusid Saksamaal aastatel 1795–1814, Prantsuse revolutsiooni ajastu lõpufaasis ja edasi Napoleoni ajastul.
Austria keisririik ja Saksamaa mediatisatsioon · Saksa-Rooma riik ja Saksamaa mediatisatsioon ·
Steiermargi hertsogkond
Steiermargi hertsogkond (saksa Herzogtum Steiermark, sloveeni Vojvodina Štajerska, ungari Stájer Hercegség) oli hertsogkond, mis paiknes tänapäeva Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Austria keisririik ja Steiermargi hertsogkond · Saksa-Rooma riik ja Steiermargi hertsogkond ·
Suurhertsog
Suurhertsog on hertsogist kõrgem, aga ertshertsogist madalam aadlitiitel.
Austria keisririik ja Suurhertsog · Saksa-Rooma riik ja Suurhertsog ·
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Austria keisririik ja Tšehhi kuningriik · Saksa-Rooma riik ja Tšehhi kuningriik ·
Ungari kuningas
Ungari kuninga regaalid Ungari kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).
Austria keisririik ja Ungari kuningas · Saksa-Rooma riik ja Ungari kuningas ·
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Austria keisririik ja Ungari kuningriik · Saksa-Rooma riik ja Ungari kuningriik ·
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Austria keisririik ja Vabahärra · Saksa-Rooma riik ja Vabahärra ·
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Austria keisririik ja Viin · Saksa-Rooma riik ja Viin ·
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Austria keisririik ja Viini kongress · Saksa-Rooma riik ja Viini kongress ·
4. oktoober
4.
4. oktoober ja Austria keisririik · 4. oktoober ja Saksa-Rooma riik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Austria keisririik ja Saksa-Rooma riik ühist
- Millised on sarnasused Austria keisririik ja Saksa-Rooma riik
Võrdlus Austria keisririik ja Saksa-Rooma riik
Austria keisririik on 158 suhted, samas Saksa-Rooma riik 422. Kuna neil ühist 35, Jaccard indeks on 6.03% = 35 / (158 + 422).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Austria keisririik ja Saksa-Rooma riik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
