Sarnasusi Auvere lahing ja Idarinne (Teine maailmasõda)
Auvere lahing ja Idarinne (Teine maailmasõda) on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Armeegrupp Narwa, Daugava, Diviis, Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva", Felix Steiner, Jätkusõda, Karjala kannas, Korpus (sõjandus), Narva jõgi, Narva lahing (1944), Nõukogude Liit, Ostrov, Pihkva, Sillapea, Sinimägede lahing, Tannenbergi liin, Teine maailmasõda, Väegrupp Mitte, 18. armee (Wehrmacht), 20. eesti diviis, 8. armee (Nõukogude Liit).
Armeegrupp Narwa
Armeegrupp Narwa (saksa keeles Armeegruppe Narwa alates maist 1944 Armeeabteilung Narwa) oli 23.
Armeegrupp Narwa ja Auvere lahing · Armeegrupp Narwa ja Idarinne (Teine maailmasõda) ·
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Auvere lahing ja Daugava · Daugava ja Idarinne (Teine maailmasõda) ·
Diviis
Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.
Auvere lahing ja Diviis · Diviis ja Idarinne (Teine maailmasõda) ·
Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva"
Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon Narva (saksa keeles Estnisches SS-Freiwilligen Panzergrenadier Bataillon "Narwa"), tuntud ka kui pataljon Narva oli 1942.
Auvere lahing ja Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" · Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" ja Idarinne (Teine maailmasõda) ·
Felix Steiner
Felix Martin Julius Steiner (23. mai 1896 – 12. mai 1966) oli Saksa armee ja Waffen-SS ohvitser, kes võitles I ja II maailmasõjas.
Auvere lahing ja Felix Steiner · Felix Steiner ja Idarinne (Teine maailmasõda) ·
Jätkusõda
Soome jalgratturid piiramisrõngas langenud Punaarmeelaste vahel 1941. Jätkusõda (soome jatkosota) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944.
Auvere lahing ja Jätkusõda · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Jätkusõda ·
Karjala kannas
Nõukogude Liidu ja Soome piiri kuni 1940. aastani Karjala kannas (ka Karjala maakitsus; soome keeles Karjalankannas) on Soome lahe ja Laadoga järve vahele jääv maismaa-ala (maakitsus).
Auvere lahing ja Karjala kannas · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Karjala kannas ·
Korpus (sõjandus)
Korpus on operatiiv-taktikaline väekoondis, mis koosneb harilikult 2–4 diviisist, eriotstarbelistest väeosadest ja tagalaüksustest.
Auvere lahing ja Korpus (sõjandus) · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Korpus (sõjandus) ·
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Auvere lahing ja Narva jõgi · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Narva jõgi ·
Narva lahing (1944)
Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.
Auvere lahing ja Narva lahing (1944) · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Narva lahing (1944) ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Auvere lahing ja Nõukogude Liit · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Nõukogude Liit ·
Ostrov
Ostrov (vene keeles 'saar') on linn Venemaa Pihkva oblastis, Ostrovi rajooni keskus.
Auvere lahing ja Ostrov · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Ostrov ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Auvere lahing ja Pihkva · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Pihkva ·
Sillapea
Sillapea on sõjanduses silla kaitseks ühel või mõlemal pool veekogu kaldal asuv kaitsepositsioon.
Auvere lahing ja Sillapea · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Sillapea ·
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.
Auvere lahing ja Sinimägede lahing · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Sinimägede lahing ·
Tannenbergi liin
Rinne 1944. aasta juulikuus Narva all. Tannenbergi liin oli Teise maailmasõja ajal Krimmi poolsaarest kuni Narva-Jõesuuni püstitatud Pantriliini vahe- ehk varukaitseliin Kirde-Eestis.
Auvere lahing ja Tannenbergi liin · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Tannenbergi liin ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Auvere lahing ja Teine maailmasõda · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Teine maailmasõda ·
Väegrupp Mitte
Väegrupp Mitte (saksa keeles Heeresgruppe Mitte) oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Wehrmachti kuulunud väeüksus.
Auvere lahing ja Väegrupp Mitte · Idarinne (Teine maailmasõda) ja Väegrupp Mitte ·
18. armee (Wehrmacht)
18.
18. armee (Wehrmacht) ja Auvere lahing · 18. armee (Wehrmacht) ja Idarinne (Teine maailmasõda) ·
20. eesti diviis
20.
20. eesti diviis ja Auvere lahing · 20. eesti diviis ja Idarinne (Teine maailmasõda) ·
8. armee (Nõukogude Liit)
8.
8. armee (Nõukogude Liit) ja Auvere lahing · 8. armee (Nõukogude Liit) ja Idarinne (Teine maailmasõda) ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Auvere lahing ja Idarinne (Teine maailmasõda) ühist
- Millised on sarnasused Auvere lahing ja Idarinne (Teine maailmasõda)
Võrdlus Auvere lahing ja Idarinne (Teine maailmasõda)
Auvere lahing on 67 suhted, samas Idarinne (Teine maailmasõda) 482. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 3.83% = 21 / (67 + 482).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Auvere lahing ja Idarinne (Teine maailmasõda). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: