Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Avaari khaaniriik ja Bütsants
Avaari khaaniriik ja Bütsants on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Balkani poolsaar, Bütsants, Bulgaaria, Dalmaatsia, Doonau, Esimene Bulgaaria tsaaririik, Frangid, Germaanlased, Herakleios I, Horvaatia, Justinianus I, Kasaarid, Kaukaasia, Konstantinoopol, Langobardid, Rooma-Pärsia sõjad, Sassaniidide riik, Sirmium, Slaavlased, Solidus, Ungarlased.
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Avaari khaaniriik ja Balkani poolsaar · Bütsants ja Balkani poolsaar ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Avaari khaaniriik ja Bütsants · Bütsants ja Bütsants ·
Bulgaaria
Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul.
Avaari khaaniriik ja Bulgaaria · Bütsants ja Bulgaaria ·
Dalmaatsia
Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.
Avaari khaaniriik ja Dalmaatsia · Bütsants ja Dalmaatsia ·
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Avaari khaaniriik ja Doonau · Bütsants ja Doonau ·
Esimene Bulgaaria tsaaririik
Esimene Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Първo българско царство) on historiograafiline mõiste umbes 681.
Avaari khaaniriik ja Esimene Bulgaaria tsaaririik · Bütsants ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Avaari khaaniriik ja Frangid · Bütsants ja Frangid ·
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Avaari khaaniriik ja Germaanlased · Bütsants ja Germaanlased ·
Herakleios I
Herakleios I (ladina Flavius Heraclius Augustus; kreeka keeles Φλάβιος Ἡράκλειος (umbes 575 – 11. veebruar 641) oli Bütsantsi keiser (Ida-Rooma keiser) 5. oktoobrist 610 kuni surmani 11. veebruaril 641, esimene Herakleiose dünastia keisritest. Ta oli üks tähtsamaid ja silmapaistvamaid Bütsantsi valitsejaid. Teda võib pidada viimaseks hilisantiigi valitsejaks ning esimeseks keskmise Bütsantsi riigi keisriks. Tema rajatud Herakleiose dünastia kestis 711. aastani. Herakleios oli sunnitud sõdima algul Pärsiaga (Sassaniidide riigiga), hiljem araablastega. Tema valitsusaja üks olulisemaid pärandeid oli kreeka keele muutmine ladina keele asemel keisririigi ametlikuks keeleks.
Avaari khaaniriik ja Herakleios I · Bütsants ja Herakleios I ·
Horvaatia
Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.
Avaari khaaniriik ja Horvaatia · Bütsants ja Horvaatia ·
Justinianus I
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14. novembrini 565, valitsedes seega 38 aastat, 7 kuud ja 13 päeva.
Avaari khaaniriik ja Justinianus I · Bütsants ja Justinianus I ·
Kasaarid
Turgi rahvaste levikukaart Kasaarid oli turgi rahvas Volga alamjooksu, Aasovi, Doni ja Krimmi steppides ning nüüdse Dagestani ranniku- ja eelmägede alal.
Avaari khaaniriik ja Kasaarid · Bütsants ja Kasaarid ·
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Avaari khaaniriik ja Kaukaasia · Bütsants ja Kaukaasia ·
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Avaari khaaniriik ja Konstantinoopol · Bütsants ja Konstantinoopol ·
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Avaari khaaniriik ja Langobardid · Bütsants ja Langobardid ·
Rooma-Pärsia sõjad
Julianus Apostata ebaõnnestunud sõjakäik 363. aastal. Rooma-Pärsia sõjad olid sõdade seeriad (54 eKr–628), milles Rooma riik (hiljem Bütsants) osales kahe suurriigiga: Seleukiidide ja Partia riigiga.
Avaari khaaniriik ja Rooma-Pärsia sõjad · Bütsants ja Rooma-Pärsia sõjad ·
Sassaniidide riik
Sassaniidide riik (pärsia Ērānshahr ja Ērān) oli viimane Iraani suurriik enne moslemite vallutusi.
Avaari khaaniriik ja Sassaniidide riik · Bütsants ja Sassaniidide riik ·
Sirmium
Keisripalee varemed Sirmiumis Sirmium oli linn Pannoonias, Rooma keisririigi iidses provintsis.
Avaari khaaniriik ja Sirmium · Bütsants ja Sirmium ·
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Avaari khaaniriik ja Slaavlased · Bütsants ja Slaavlased ·
Solidus
Solidus oli Rooma keisririigi hilisema perioodi kuldmünt.
Avaari khaaniriik ja Solidus · Bütsants ja Solidus ·
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Avaari khaaniriik ja Bütsants ühist
- Millised on sarnasused Avaari khaaniriik ja Bütsants
Võrdlus Avaari khaaniriik ja Bütsants
Avaari khaaniriik on 52 suhted, samas Bütsants 482. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 3.93% = 21 / (52 + 482).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Avaari khaaniriik ja Bütsants. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
