Sarnasusi Badeni suurhertsogiriik ja Württembergi kuningriik
Badeni suurhertsogiriik ja Württembergi kuningriik on 29 ühist asja (Unioonpeedia): Alemannid, Austria, Baden-Württemberg, Baieri, Bodeni järv, Doonau, Freiburg, Judaism, Katoliku kirik, Lõuna-Baden, Leipzig, Maksud, Monarhia, Neckar, Prantsusmaa, Protestantism, Saksa keel, Saksa keisririik, Saksa Liit, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa 1945–1949, Schwarzwald, Sinod, Speltanisu, Teine maailmasõda, Württemberg, Württemberg-Baden, Württemberg-Hohenzollern.
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Alemannid ja Badeni suurhertsogiriik · Alemannid ja Württembergi kuningriik ·
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Austria ja Badeni suurhertsogiriik · Austria ja Württembergi kuningriik ·
Baden-Württemberg
''Landesdienstflagge'' (väikse vapiga) Heilbronni elektrijaam Baden-Württemberg on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa edelaosas Reini jõe ülemjooksul.
Baden-Württemberg ja Badeni suurhertsogiriik · Baden-Württemberg ja Württembergi kuningriik ·
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Badeni suurhertsogiriik ja Baieri · Baieri ja Württembergi kuningriik ·
Bodeni järv
Bodeni järv satelliidifotol Vaade Bodeni järvele Bregenzis Bodeni järv ehk Boden (saksa keeles Bodensee, mitteametlikult ka Schwäbisches Meer) on järv Saksamaa, Šveitsi ja Austria piiril.
Badeni suurhertsogiriik ja Bodeni järv · Bodeni järv ja Württembergi kuningriik ·
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Badeni suurhertsogiriik ja Doonau · Doonau ja Württembergi kuningriik ·
Freiburg
Freiburgi asend Baden-Württembergis Freiburg (ka Freiburg im Breisgau) on kreisivaba linn Saksamaa lääneosas Baden-Württembergi liidumaal, Freiburgi ringkonna halduskeskus.
Badeni suurhertsogiriik ja Freiburg · Freiburg ja Württembergi kuningriik ·
Judaism
Taaveti täht Judaism (kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos) ehk juutlus (ka juudi usk, juudiusk) on peamiselt juudi rahva usund.
Badeni suurhertsogiriik ja Judaism · Judaism ja Württembergi kuningriik ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Badeni suurhertsogiriik ja Katoliku kirik · Katoliku kirik ja Württembergi kuningriik ·
Lõuna-Baden
Lipp Vapp Badeni (eresinine) paiknemine sõjajärgse Saksamaa Prantsuse okupatsioonitsoonis (kahvatusinine) Lõuna-Baden (saksa Südbaden), mis moodustati detsembris 1945 endise Badeni vabariigi lõunaosast, oli Prantsuse okupatsioonitsoonis asuv liidumaa sõjajärgsel Saksamaal.
Badeni suurhertsogiriik ja Lõuna-Baden · Lõuna-Baden ja Württembergi kuningriik ·
Leipzig
Leipzig (saksapäraselt) on linn Saksamaa idaosas Saksimaal.
Badeni suurhertsogiriik ja Leipzig · Leipzig ja Württembergi kuningriik ·
Maksud
Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele.
Badeni suurhertsogiriik ja Maksud · Maksud ja Württembergi kuningriik ·
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Badeni suurhertsogiriik ja Monarhia · Monarhia ja Württembergi kuningriik ·
Neckar
Neckar, vaade Heidelbergile. Aprill 2003 Neckar on jõgi Euroopas Saksamaal.
Badeni suurhertsogiriik ja Neckar · Neckar ja Württembergi kuningriik ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Badeni suurhertsogiriik ja Prantsusmaa · Prantsusmaa ja Württembergi kuningriik ·
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Badeni suurhertsogiriik ja Protestantism · Protestantism ja Württembergi kuningriik ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Badeni suurhertsogiriik ja Saksa keel · Saksa keel ja Württembergi kuningriik ·
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Badeni suurhertsogiriik ja Saksa keisririik · Saksa keisririik ja Württembergi kuningriik ·
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Badeni suurhertsogiriik ja Saksa Liit · Saksa Liit ja Württembergi kuningriik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Badeni suurhertsogiriik ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Württembergi kuningriik ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Badeni suurhertsogiriik ja Saksamaa · Saksamaa ja Württembergi kuningriik ·
Saksamaa 1945–1949
Saksamaa 1945–1949 on periood Saksamaa ajaloos alates kaotusest Teises maailmasõjas kuni Saksamaa jagamiseni Saksamaa Liitvabariigiks ja Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks.
Badeni suurhertsogiriik ja Saksamaa 1945–1949 · Saksamaa 1945–1949 ja Württembergi kuningriik ·
Schwarzwald
Video Geroldsaueri kosest Põhja-Schwarzwaldis pisi Schwarzwald (van eesti keeles ka Mustmets) on mäestik Euroopas Saksamaa edelaosas.
Badeni suurhertsogiriik ja Schwarzwald · Schwarzwald ja Württembergi kuningriik ·
Sinod
Sinod selle sõna ajaloolises tähenduses on kirikukogu, mis koguneb tavaliselt arutama kiriku doktriini või juhtimise küsimusi.
Badeni suurhertsogiriik ja Sinod · Sinod ja Württembergi kuningriik ·
Speltanisu
Speltanisu (Triticum spelta L.) on kõrreliste sugukonda nisu perekonda kuuluv teravili.
Badeni suurhertsogiriik ja Speltanisu · Speltanisu ja Württembergi kuningriik ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Badeni suurhertsogiriik ja Teine maailmasõda · Teine maailmasõda ja Württembergi kuningriik ·
Württemberg
Württembergi Kuningriigi lipp Württembergi Kuningriigi vapp Württembergi kaart (1810-1945) Württembergi Beilsteini lähistel Schmidbachi orus 2018. aasta sügisel Württemberg (varem ka Wirtemberg) on ajalooline piirkond Edela-Saksamaal.
Badeni suurhertsogiriik ja Württemberg · Württemberg ja Württembergi kuningriik ·
Württemberg-Baden
Lipp Vapp Württemberg-Baden (ereoranž) sõjajärgse Saksamaa Ameerika okupatsioonitsoonis (kahvatuoranž) Württemberg-Baden on endine Saksa Föderatiivse Vabariigi liidumaa.
Badeni suurhertsogiriik ja Württemberg-Baden · Württemberg-Baden ja Württembergi kuningriik ·
Württemberg-Hohenzollern
Württemberg-Hohenzollern (eresinine) sõjajärgse Saksamaa Prantsusmaa-hallatavas tsoonis (kahvatusinine) Württemberg-Hohenzollern oli Lääne-Saksamaa liidumaa, mis loodi 1945.
Badeni suurhertsogiriik ja Württemberg-Hohenzollern · Württemberg-Hohenzollern ja Württembergi kuningriik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Badeni suurhertsogiriik ja Württembergi kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Badeni suurhertsogiriik ja Württembergi kuningriik
Võrdlus Badeni suurhertsogiriik ja Württembergi kuningriik
Badeni suurhertsogiriik on 132 suhted, samas Württembergi kuningriik 96. Kuna neil ühist 29, Jaccard indeks on 12.72% = 29 / (132 + 96).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Badeni suurhertsogiriik ja Württembergi kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: