Kiiremini kui brauser!
132 suhted: Aed, Alemannid, Alsace, Austria, Šveits, Baden, Baden-Baden, Baden-Württemberg, Badeni kuurvürstkond, Badeni markkrahvkond, Badeni vabariik, Baieri, Baieri kuningriik, Basel, Bodeni järv, Bourbonide restauratsioon, Doonau, Ehe, Eksklaav, Eksport, Euroopa nulg, Forell, Frangid, Freiburg, Harilik ebatsuuga, Harilik humal, Harilik kartul, Harilik kastanipuu, Harilik kuusk, Harilik lina, Harilik mänd, Harilik pöök, Hõbe, Heidelberg, Hesseni suurhertsogkond, Hirvlased, Jahiuluk, Judaism, Kaer, Kanep, Karl Friedrich (Baden), Karl Ludwig Friedrich (Baden), Karlsruhe, Katoliku kirik, Keemiline aine, Kell, Kips, Kivisüsi, Klaas, Kodukits, ..., Konstanz, Koobalt, Kreeka pähklipuu, Kuld, Kuurvürst, Lääne-Saksamaa, Lõuna-Baden, Leipzig, Ludwig I (Baden), Maapäev, Magus kirsipuu, Main, Mais, Maksud, Mannheim, Markkrahv, Masin, Mänguasi, Mesindus, Metropoliit, Mets, Metsamaterjal, Metssiga, Mineraal, Monarhia, Nahk (materjal), Neckar, Nisu, Oder, Offenburg, Orel, Paber, Põlduba, Peapiiskop, Perdicinae, Pforzheim, Plii, Ploomipuu (alamperekond), Portselan, Prantsuse esimene keisririik, Prantsusmaa, Preisi kuningriik, Primaarne sektor, Protestantism, Punapeet, Puuvill, Raud, Raudteetransport, Rein, Rohunepp, Rukis, Saksa keel, Saksa keisririik, Saksa Liit, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa 1945–1949, Savi, Söögisool, Schwarzwald, Siid, Sinod, Speltanisu, Suhkrupeet, Tehnikaülikool, Teine maailmasõda, Tsink, Tubakas (aine), Tubakas (perekond), Turvas, Vask, Väävel, Väävelhape, Vein, Vill, Vulkaan, Württemberg, Württemberg-Baden, Württemberg-Hohenzollern, Württembergi kuningriik, Weimari vabariik, 1848. aasta revolutsioonid Saksa riikides. Laienda indeks (82 rohkem) »
Aed
Lille- ja iluaed eramu küljel. Ilu- ja viljapuuaiad püütakse paigutada elumaja kõige päiksepoolsemale küljele. Lilleaed Köögiviljaaed Aed on inimese piiritletud ja aianduslikult kasutatav maa-ala ja sellel kujundatud elukeskkond koos selle elustikuga.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Aed · Näe rohkem »
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Alemannid · Näe rohkem »
Alsace
Alsace (ka: Elsass) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Alsace · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Austria · Näe rohkem »
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Šveits · Näe rohkem »
Baden
Baden on mitme koha nimi.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Baden · Näe rohkem »
Baden-Baden
Baden-Baden on kreisivaba linn Baden-Württembergi liidumaal Saksamaal.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Baden-Baden · Näe rohkem »
Baden-Württemberg
''Landesdienstflagge'' (väikse vapiga) Heilbronni elektrijaam Baden-Württemberg on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa edelaosas Reini jõe ülemjooksul.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Baden-Württemberg · Näe rohkem »
Badeni kuurvürstkond
Lipp Vapp Baden 19. sajandi alguses Badeni kuurvürstkond oli Saksa-Rooma riiki kuuluva Badeni markkrahvkonna lühiajaline ja mitteametlik nimetus aastatel 1803 kuni 1806, kui Karl Friedrich oli kuurvürst.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Badeni kuurvürstkond · Näe rohkem »
Badeni markkrahvkond
Lipp Vapp Baden 19. sajandi alguses Badeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Baden) oli ajalooline territoorium Saksa-Rooma riigis.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Badeni markkrahvkond · Näe rohkem »
Badeni vabariik
Badeni vabariik (saksa Republik Baden) oli Saksa liidumaa, mis eksisteeris Weimari vabariigi ajal ja moodustati pärast Badeni suurhertsogiriigi lõpetamist aastal 1918.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Badeni vabariik · Näe rohkem »
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Baieri · Näe rohkem »
Baieri kuningriik
Baieri kuningriik (saksa keeles Königreich Bayern) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1806–1918.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Baieri kuningriik · Näe rohkem »
Basel
700px Basel on linn ja vald Šveitsis, Baseli linnakantoni keskus.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Basel · Näe rohkem »
Bodeni järv
Bodeni järv satelliidifotol Vaade Bodeni järvele Bregenzis Bodeni järv ehk Boden (saksa keeles Bodensee, mitteametlikult ka Schwäbisches Meer) on järv Saksamaa, Šveitsi ja Austria piiril.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Bodeni järv · Näe rohkem »
Bourbonide restauratsioon
Lipp Kuninglik vapp Prantsusmaa kuningriik aastal 1815 Bourbonide restauratsioon on nimi, mis anti perioodile pärast Prantsuse revolutsioonile (1789–1799) järgnenud sündmusi, Esimese Vabariigi (1792–1804) lõppu ja siis Esimese keisririigi (1804–1814/1815) vägivaldset lõppu – kui Euroopa riikide koalitsioon taastas relva jõul monarhia Bourbonide pärijatele, kes taas kord said Prantsusmaa kuningriigi (Royaume de France) omanikeks.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Bourbonide restauratsioon · Näe rohkem »
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Doonau · Näe rohkem »
Ehe
August Pollak, "Vaikelu ehetega" (1907) Keenia mees traditsiooniliste ehetega Ehe on ese, mida kasutatakse millegi või kellegi ehtimiseks, kaunistamiseks.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Ehe · Näe rohkem »
Eksklaav
Eksklaav on territoorium, mis kuulub poliitilisele üksusele, kuid millel ei ole sellega maaühendust (saari ei loeta eksklaavideks), ja mida ümbritsevad teised poliitilised üksused.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Eksklaav · Näe rohkem »
Eksport
Eksport on riigi omatoodangu ja välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu teise riiki.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Eksport · Näe rohkem »
Euroopa nulg
Euroopa nulg ehk valge nulg (Abies alba) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas puu.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Euroopa nulg · Näe rohkem »
Forell
Robert D. Wilkie, "Forell, püü ja tomatid" (kromolitograafia, 1877) Forellid on lõhelaste sugukonna Salmoninae alamsugukonda kuuluvad, enamjaolt üksnes mageveelised ja paiksed kalad.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Forell · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Frangid · Näe rohkem »
Freiburg
Freiburgi asend Baden-Württembergis Freiburg (ka Freiburg im Breisgau) on kreisivaba linn Saksamaa lääneosas Baden-Württembergi liidumaal, Freiburgi ringkonna halduskeskus.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Freiburg · Näe rohkem »
Harilik ebatsuuga
Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast ebatsuuga perekonnast.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Harilik ebatsuuga · Näe rohkem »
Harilik humal
Humalaistandus Saksamaal Harilik humal (Humulus lupulus) on kanepiliste sugukonda kuuluv kahekojaline mitmeaastane väänduva varrega ronitaim.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Harilik humal · Näe rohkem »
Harilik kartul
Harilik kartul (Solanum tuberosum) on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Harilik kartul · Näe rohkem »
Harilik kastanipuu
Harilik kastanipuu (Castanea sativa Mill.) on pöögilaadsete seltsi (Fagales), pöögiliste (Fagaceae) sugukonda, kastanipuu (Castanea) perekonda kuuluv heitlehine puu.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Harilik kastanipuu · Näe rohkem »
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Harilik kuusk · Näe rohkem »
Harilik lina
Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Harilik lina · Näe rohkem »
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Harilik mänd · Näe rohkem »
Harilik pöök
Pöögimets Harilik pöök (Fagus sylvatica L.) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude liik.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Harilik pöök · Näe rohkem »
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Hõbe · Näe rohkem »
Heidelberg
Heidelberg on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal tihedalt asustatud piirkonnas.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Heidelberg · Näe rohkem »
Hesseni suurhertsogkond
Hesseni ja Reini juures suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen und bei Rhein), või aastatel 1806 kuni 1816 Hesseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen), oli sõltumatu riik ja Saksa Liidu liikmesriik alates 1806.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Hesseni suurhertsogkond · Näe rohkem »
Hirvlased
Hirvlased (Cervidae) on sõraliste seltsi kuuluv imetajate sugukond.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Hirvlased · Näe rohkem »
Jahiuluk
Jahiuluk ehk jahiloom on uluk (imetaja või lind), kellele tohib jahiseaduse järgi pidada jahiajal jahti.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Jahiuluk · Näe rohkem »
Judaism
Taaveti täht Judaism (kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos) ehk juutlus (ka juudi usk, juudiusk) on peamiselt juudi rahva usund.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Judaism · Näe rohkem »
Kaer
Valminud kaerapõld Kaeraterad Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Kaer · Näe rohkem »
Kanep
Kanep (Cannabis) on taimede perekond kanepiliste sugukonnast.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Kanep · Näe rohkem »
Karl Friedrich (Baden)
Karl Friedrich (22. november 1728 – 10. juuni 1811) oli Badeni markkrahv, kuurvürst ja hiljem suurhertsog (algul vaid Baden-Durlachi markkrahv) 1738.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Karl Friedrich (Baden) · Näe rohkem »
Karl Ludwig Friedrich (Baden)
Karl (Karl Ludwig Friedrich; 8. juuli 1786 – 8. detsember 1818) sai suurhertsogina Badeni suurhertsogiriigi valitsejaks 11.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Karl Ludwig Friedrich (Baden) · Näe rohkem »
Karlsruhe
Karlsruhe on linn Baden-Württembergi liidumaal Saksamaal.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Karlsruhe · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Keemiline aine · Näe rohkem »
Kell
Kell Päikesekell Varssavis Veekell Kell on seade aja mõõtmiseks.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Kell · Näe rohkem »
Kips
Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Kips · Näe rohkem »
Kivisüsi
Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Kivisüsi · Näe rohkem »
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Klaas · Näe rohkem »
Kodukits
Kodukits (Capra hircus või Capra aegagrus hircus) on veislaste sugukonda kitse perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Kodukits · Näe rohkem »
Konstanz
Konstanz on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Konstanz · Näe rohkem »
Koobalt
Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Koobalt · Näe rohkem »
Kreeka pähklipuu
Kreeka pähklipuu (Juglans regia) on pähklipuuliste sugukonda pähklipuu perekonda kuuluv laialdaselt kasvatatav viljapuu.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Kreeka pähklipuu · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Kuld · Näe rohkem »
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Kuurvürst · Näe rohkem »
Lääne-Saksamaa
Lääne-Saksamaa on nimi, mida kasutati Saksamaa Liitvabariigi (1983. aastani eesti keeles Saksa Föderatiivne Vabariik (lühend Saksa FV)) kohta ajal, kui ta eksisteeris kõrvuti Saksa DV ehk Ida-Saksamaaga.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Lääne-Saksamaa · Näe rohkem »
Lõuna-Baden
Lipp Vapp Badeni (eresinine) paiknemine sõjajärgse Saksamaa Prantsuse okupatsioonitsoonis (kahvatusinine) Lõuna-Baden (saksa Südbaden), mis moodustati detsembris 1945 endise Badeni vabariigi lõunaosast, oli Prantsuse okupatsioonitsoonis asuv liidumaa sõjajärgsel Saksamaal.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Lõuna-Baden · Näe rohkem »
Leipzig
Leipzig (saksapäraselt) on linn Saksamaa idaosas Saksimaal.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Leipzig · Näe rohkem »
Ludwig I (Baden)
Ludwig I (9. veebruar 1763 – 30. märts 1830) sai Badeni suurhertsogiks 8.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Ludwig I (Baden) · Näe rohkem »
Maapäev
Maapäev (saksa keeles Landtag) on nimetus, mida on ajaloo jooksul kandnud erinevad esinduskogud saksa keeleruumis.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Maapäev · Näe rohkem »
Magus kirsipuu
Magus kirsipuu (Prunus avium; on kasutatud ka nimetust maguskirsipuu) on roosõieliste sugukonda kirsipuu alamperekonda kuuluv viljapuu.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Magus kirsipuu · Näe rohkem »
Main
Main on jõgi Euroopas Saksamaal.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Main · Näe rohkem »
Mais
''Zea mays 'Strawberry''' Mais (botaaniline nimi harilik mais; teaduslik nimetus Zea mays) on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Mais · Näe rohkem »
Maksud
Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Maksud · Näe rohkem »
Mannheim
Mannheimi veetorn Mannheim on Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal asuv linn.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Mannheim · Näe rohkem »
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Markkrahv · Näe rohkem »
Masin
Video Eske Rexi joonistusmasinast Masin (ladina machina, vanakreeka mēchanḗ) on mehaanilist liikumist rakendav seade, mis muundab energiat, tööobjekte või informatsiooni, et inimese kehalist või vaimset tööd asendada või kergendada.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Masin · Näe rohkem »
Mänguasi
Rubiku kuubik Nukutööstuses Läänela 1942. aastal valmistatud segamassist nukk maalitud juustega Tartu Mänguasjamuuseumi kogus Mänguasi ehk lelu ehk mängukann on ese, mida kasutatakse mängimiseks.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Mänguasi · Näe rohkem »
Mesindus
Meevõtt, kärgedelt kaante eemaldamine, vurritamine. Kõrvemaa 2014 Mesinik mesilasperet üle vaatamas Mesindus on mesilaste pidamine mesindussaaduste saamise ja õite tolmeldamise eesmärgil.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Mesindus · Näe rohkem »
Metropoliit
Vinnõtsja metropoliit Simeon Metropoliit on kõrgeim piiskopi tiitel õigeusu kirikus pärast patriarhi.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Metropoliit · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Mets · Näe rohkem »
Metsamaterjal
Palgist plankude saagimine Kõrvemaal. 2019 aasta detsember. Metsamaterjal ehk tarbepuit (timber) on langetatud puust laasimise ja järkamisega valmistatud toode, mida kasutatakse peamiselt puidu- või tselluloositööstuse toormena või energeetikas kütusena.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Metsamaterjal · Näe rohkem »
Metssiga
Metssiga (Sus scrofa) on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Metssiga · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Mineraal · Näe rohkem »
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Monarhia · Näe rohkem »
Nahk (materjal)
Erinevad nahad. Materjalide valimine jalatsite valmistamiseks Nahk kui materjal on loomade töödeldud nahk.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Nahk (materjal) · Näe rohkem »
Neckar
Neckar, vaade Heidelbergile. Aprill 2003 Neckar on jõgi Euroopas Saksamaal.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Neckar · Näe rohkem »
Nisu
Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Nisu · Näe rohkem »
Oder
Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Oder · Näe rohkem »
Offenburg
Offenburg on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Ortenau kreisis.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Offenburg · Näe rohkem »
Orel
Orelikontsert Adelaide'is 2020. aastal Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Orel · Näe rohkem »
Paber
Paberilehtede virn Bhutanis 2015. aastal Paber (vanakreeka sõnast πάπυρος (pápyros) 'papüürus-lõikhein') on põhiliselt taimsetest kiududest koosnev materjal, mida kasutatakse eelkõige kirjutusmaterjalina (kirjutamisel, trükkimisel ja printimisel), samuti pakkematerjalina pakkimisel (pakkepaber, papp, kartong), tualettpaberina ja muul hügieeniotstarbel ning eripaberina (näiteks tapeet).
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Paber · Näe rohkem »
Põlduba
Põlduba (Vicia faba) on laialt levinud üheaastane kultuurtaim liblikõieliste sugukonnast ja hiireherne (Vicia; või teise süsteemi järgi põldoa – Faba) perekonnast.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Põlduba · Näe rohkem »
Peapiiskop
Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Peapiiskop · Näe rohkem »
Perdicinae
Perdicinae on kanaliste seltsi faasanlaste sugukonda kuuluv lindude alamsugukond.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Perdicinae · Näe rohkem »
Pforzheim
Pforzheim on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Pforzheim · Näe rohkem »
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Plii · Näe rohkem »
Ploomipuu (alamperekond)
Ploomid 'African Rose' Ploomipuu (Prunus) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv alamperekond.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Ploomipuu (alamperekond) · Näe rohkem »
Portselan
Portselanist dekoratiivtaldrikud 20. sajandi esimesest poolest Portselan (itaaliakeelsest sõnast porcellana; algselt läikivvalge, portselanisarnase karbiga meriteo nimetus, vt kauritigu) on savimassi liik, mida saadakse peamiselt kaoliinist, kvartsist ja põldpaost.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Portselan · Näe rohkem »
Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Prantsuse esimene keisririik · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Primaarne sektor
Primaarne sektor ehk esmassektor ehk hankiv majandus on majandussektor, mis tegeleb hüvede loodusest saamisega.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Primaarne sektor · Näe rohkem »
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Protestantism · Näe rohkem »
Punapeet
Punapeedid kimbus Punapeedi juurika läbilõige, heledamad kihid on kambiumiringid Peedisalat Borši valmistamisel kasutatakse punapeeti Peedimahl Punapeet ehk söögipeet ehk aedpeet ehk peet (Beta vulgaris subsp. vulgaris var. vulgaris või Beta vulgaris subsp. vulgaris, Conditiva rühm) on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Punapeet · Näe rohkem »
Puuvill
Puuvillataim Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvillapõõsa (Gossypium) liikidelt.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Puuvill · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Raud · Näe rohkem »
Raudteetransport
Elektriveduriga kaubarong, Norra Raudteede ristumine Magnethõljukrong Raudteetransport on raudteeveeremi abil teostatav reisijate ja kaubavedu raudteedel.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Raudteetransport · Näe rohkem »
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Rein · Näe rohkem »
Rohunepp
Rohunepp Rohunepp (ld Gallinago media, ingl great snipe) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Rohunepp · Näe rohkem »
Rukis
''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Rukis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Saksa Liit · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksamaa 1945–1949
Saksamaa 1945–1949 on periood Saksamaa ajaloos alates kaotusest Teises maailmasõjas kuni Saksamaa jagamiseni Saksamaa Liitvabariigiks ja Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Saksamaa 1945–1949 · Näe rohkem »
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Savi · Näe rohkem »
Söögisool
Söögisool Söögisool ehk keedusool on keemiline aine (naatriumkloriid), mida kasutatakse toiduvalmistamisel maitseaine ja konserveerimisel säilitusainena.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Söögisool · Näe rohkem »
Schwarzwald
Video Geroldsaueri kosest Põhja-Schwarzwaldis pisi Schwarzwald (van eesti keeles ka Mustmets) on mäestik Euroopas Saksamaa edelaosas.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Schwarzwald · Näe rohkem »
Siid
Siidist valmistatud lips Siid on looduslik valguline kiud, mida saadakse siidiliblika (Bombyx mori) vastse kookoni lahtikerimisel ja millest kedratakse niiti siidkangaste kudumiseks.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Siid · Näe rohkem »
Sinod
Sinod selle sõna ajaloolises tähenduses on kirikukogu, mis koguneb tavaliselt arutama kiriku doktriini või juhtimise küsimusi.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Sinod · Näe rohkem »
Speltanisu
Speltanisu (Triticum spelta L.) on kõrreliste sugukonda nisu perekonda kuuluv teravili.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Speltanisu · Näe rohkem »
Suhkrupeet
Suhkrupeedi põld Suhkrupeedi juurikad Suhkrupeet (Beta vulgaris spp. vulgaris var. altissima) on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim, hariliku peedi teisend.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Suhkrupeet · Näe rohkem »
Tehnikaülikool
Tehnikaülikool (vananenud kirjanduses tehniline ülikool) on ülikool, mis on keskendunud tehnikateaduste õpetamisele.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Tehnikaülikool · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Tsink · Näe rohkem »
Tubakas (aine)
Tubakas on tubaka taimeperekonna (Nicotiana) lehtedest saadud aine.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Tubakas (aine) · Näe rohkem »
Tubakas (perekond)
Tubakas (Nicotiana) on maavitsaliste sugukonda kuuluv rohttaimede ja põõsaste perekond.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Tubakas (perekond) · Näe rohkem »
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Turvas · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Vask · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Väävel · Näe rohkem »
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Väävelhape · Näe rohkem »
Vein
Vein (saksa keeles Wein) on üldjuhul viinamarjamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook kangusega üle 8 mahuprotsendi alkoholi.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Vein · Näe rohkem »
Vill
Lambavill enne ja pärast puhastamist Vill on looduslik loomne tekstiilkiudaine.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Vill · Näe rohkem »
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Vulkaan · Näe rohkem »
Württemberg
Württembergi Kuningriigi lipp Württembergi Kuningriigi vapp Württembergi kaart (1810-1945) Württembergi Beilsteini lähistel Schmidbachi orus 2018. aasta sügisel Württemberg (varem ka Wirtemberg) on ajalooline piirkond Edela-Saksamaal.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Württemberg · Näe rohkem »
Württemberg-Baden
Lipp Vapp Württemberg-Baden (ereoranž) sõjajärgse Saksamaa Ameerika okupatsioonitsoonis (kahvatuoranž) Württemberg-Baden on endine Saksa Föderatiivse Vabariigi liidumaa.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Württemberg-Baden · Näe rohkem »
Württemberg-Hohenzollern
Württemberg-Hohenzollern (eresinine) sõjajärgse Saksamaa Prantsusmaa-hallatavas tsoonis (kahvatusinine) Württemberg-Hohenzollern oli Lääne-Saksamaa liidumaa, mis loodi 1945.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Württemberg-Hohenzollern · Näe rohkem »
Württembergi kuningriik
Württembergi kuningriik (saksa Königreich Württemberg) oli riik Saksamaal, mis eksisteeris aastatel 1806–1918, paiknedes tänapäeva Baden-Württembergi territooriumil.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Württembergi kuningriik · Näe rohkem »
Weimari vabariik
Weimari vabariigiks nimetatakse ajajärku Saksa Riigis aastatel 1919–1933.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja Weimari vabariik · Näe rohkem »
1848. aasta revolutsioonid Saksa riikides
Germania", Philipp Veit, 1848 Saksamaa lipu päritolu: rõõmustavad revolutsionäärid Berliinis, 19. märts 1848 1848.–49.
Uus!!: Badeni suurhertsogiriik ja 1848. aasta revolutsioonid Saksa riikides · Näe rohkem »
