Kiiremini kui brauser!
34 suhted: Aadel, Admiral, Aizpute kreis, BOO, Georg von Engelhardt, Gustav I Vasa, Halland, Imants Lancmanis, Kuramaa, Kuramaa kubermang, Kuramaa rüütelkond, Mõis, Nordisk familjebok, Norra, Parun, Põhjamaade seitsmeaastane sõda, Piltene, Rootsi, Rootsi keel, Rootsi kuningas, Rootsi rüütelkond, Saaremaa, Sandla mõis, Soome, Svenskt biografiskt handlexikon, Väinjärve mõis, Vietinghoff, Viiburi, 1556, 1627, 1819, 1862, 2004, 3. aprill.
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Uus!!: Bagge af Boo ja Aadel · Näe rohkem »
Admiral
Admiral (araabia väljendist امير البحر (Amīr-al-baḩr) 'merede emiir', ka 'merede vürst', 'merede valitseja') on paljude riikide mereväe kõrge auaste (nn täisadmiral).
Uus!!: Bagge af Boo ja Admiral · Näe rohkem »
Aizpute kreis
Aizpute kreis ehk Oberhauptmannschaft Hasenpot oli Kuramaa kubermangu kuulunud haldusüksus Venemaa keisririigis Lätimaal aastatel 1819–1917.
Uus!!: Bagge af Boo ja Aizpute kreis · Näe rohkem »
BOO
BOO või Boo võib tähendada järgmist.
Uus!!: Bagge af Boo ja BOO · Näe rohkem »
Georg von Engelhardt
Parun Georg Moritz Magnus von Engelhardt (vene keeles Георгий Мориц Энгельгардт; 6. oktoober (vkj 24. september) 1843 Porkuni mõis – 23. oktoober (vkj 10. oktoober) 1914 Väinjärve mõis) oli Eestimaa poliitik.
Uus!!: Bagge af Boo ja Georg von Engelhardt · Näe rohkem »
Gustav I Vasa
Gustav I Eriksson Vasa ehk Gustav Vasa (arvatavasti 12. mai 1496 Lindholmen – 29. september 1560 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1523–1560, Vasade dünastia rajaja, kuningate Erik XIV, Johan III ja Karl IX isa.
Uus!!: Bagge af Boo ja Gustav I Vasa · Näe rohkem »
Halland
Hallandi asukoht Halland on ajalooline maakond (landskap) Lõuna-Rootsis.
Uus!!: Bagge af Boo ja Halland · Näe rohkem »
Imants Lancmanis
Imants Lancmanis (sündinud 29. juulil 1941) on läti kunstiajaloolane, restaureerimise spetsialist, maalikunstnik ja mitme raamatu autor.
Uus!!: Bagge af Boo ja Imants Lancmanis · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Bagge af Boo ja Kuramaa · Näe rohkem »
Kuramaa kubermang
Kuramaa kubermang (saksa keeles Kurländisches Gouvernement, läti keeles Kurzemes guberņa, vene keeles Курляндская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Venemaa vabariigis ja Nõukogude Venemaal aastatel 1796−1918.
Uus!!: Bagge af Boo ja Kuramaa kubermang · Näe rohkem »
Kuramaa rüütelkond
Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.
Uus!!: Bagge af Boo ja Kuramaa rüütelkond · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Bagge af Boo ja Mõis · Näe rohkem »
Nordisk familjebok
Teise trüki köite juugendstiilis selg "Nordisk familjebok" on Rootsi entsüklopeedia, mille 20-köiteline esimene trükk ilmus aastatel 1876–1899 ja 38-köiteline, pealkirjaga "Uggleupplagan" (Öökulliväljaanne) tuntud kordustrükk aastatel 1904–1926.
Uus!!: Bagge af Boo ja Nordisk familjebok · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Bagge af Boo ja Norra · Näe rohkem »
Parun
Parun (ladina keeles baro) on Euroopa aadlitiitel, mis jääb feodaalses hierarhias krahvide ja rüütlite vahele.
Uus!!: Bagge af Boo ja Parun · Näe rohkem »
Põhjamaade seitsmeaastane sõda
Põhjamaade seitsmeaastane sõda (rootsi keeles Nordiska sjuårskriget, taani keeles Den Nordiske Syvårskrig, poola keeles I wojna północna (Esimene Põhjasõda)) oli 1563–1570 toimunud sõda.
Uus!!: Bagge af Boo ja Põhjamaade seitsmeaastane sõda · Näe rohkem »
Piltene
Piltene (saksa keeles Pilten, Wensau) on linn Lätis Kurzemes Ventspilsi piirkonnas.
Uus!!: Bagge af Boo ja Piltene · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Bagge af Boo ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Bagge af Boo ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Bagge af Boo ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Rootsi rüütelkond
Rootsi rüütelkond on Rootsi aadelkonna seisuslik ühendus.
Uus!!: Bagge af Boo ja Rootsi rüütelkond · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Bagge af Boo ja Saaremaa · Näe rohkem »
Sandla mõis
Sandla mõis (saksa keeles Sandel) oli rüütlimõis Püha kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Bagge af Boo ja Sandla mõis · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Bagge af Boo ja Soome · Näe rohkem »
Svenskt biografiskt handlexikon
Leksikoni üheköiteline 1. trükk ja kaheköiteline 2. trükk "Svenskt biografiskt handlexikon" on biograafiline leksikon, mis sisaldab alates reformatsiooniajastust kuni leksikoni väljaandmiseni tuntuks saanud Rootsi inimeste elulugusid.
Uus!!: Bagge af Boo ja Svenskt biografiskt handlexikon · Näe rohkem »
Väinjärve mõis
Mõisa peahoone Ait-kuivati Väinjärve mõis (saksa keeles Weinjerwen) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Bagge af Boo ja Väinjärve mõis · Näe rohkem »
Vietinghoff
Vietinghoff (läti: Fītinghofs, vene: Фитингхоф; kirjanduses ka Viettinghoff) on Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Bagge af Boo ja Vietinghoff · Näe rohkem »
Viiburi
Kubermangulinna Viiburi linnaplaan aastast 1839 Viiburi linnus Viiburi (vene keeles Выборг Võborg, soome keeles Viipuri, rootsi keeles Viborg, saksa keeles Wiborg, Wiburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis.
Uus!!: Bagge af Boo ja Viiburi · Näe rohkem »
1556
1556.
Uus!!: Bagge af Boo ja 1556 · Näe rohkem »
1627
1627.
Uus!!: Bagge af Boo ja 1627 · Näe rohkem »
1819
1819.
Uus!!: Bagge af Boo ja 1819 · Näe rohkem »
1862
1862.
Uus!!: Bagge af Boo ja 1862 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Bagge af Boo ja 2004 · Näe rohkem »
3. aprill
3.
Uus!!: Bagge af Boo ja 3. aprill · Näe rohkem »
