Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Bahrein ja Iraan
Bahrein ja Iraan on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Ameerika Ühendriigid, Araablased, Egiptus, Iraak, Iraani revolutsioon, Iraanlased, Islam, Kristlus, Pärsia keel, Pärsia laht, Sunniidid, 6. sajand eKr.
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Ameerika Ühendriigid ja Bahrein · Ameerika Ühendriigid ja Iraan ·
Araablased
Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.
Araablased ja Bahrein · Araablased ja Iraan ·
Egiptus
Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.
Bahrein ja Egiptus · Egiptus ja Iraan ·
Iraak
Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias.
Bahrein ja Iraak · Iraak ja Iraan ·
Iraani revolutsioon
Khomeini naasmine Iraani 1. veebruaril 1979, pärast 14 aastat kestnud pagulust Iraani 1979.
Bahrein ja Iraani revolutsioon · Iraan ja Iraani revolutsioon ·
Iraanlased
Iraanlased (ka pärslased) on muistsete iraani rahvaste järglased, kes peamiselt elavad tänapäeva Iraanis.
Bahrein ja Iraanlased · Iraan ja Iraanlased ·
Islam
Palverännakul muslimid Mekas Masjid al-Haramis Islam (araabia keeles الإسلامal-’islām 'alistumine ' tegusõnast أسلمaslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist.
Bahrein ja Islam · Iraan ja Islam ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Bahrein ja Kristlus · Iraan ja Kristlus ·
Pärsia keel
Pärsia keel (pärsia keeles فارسی fārsī) on indoeuroopa keel, mis on Iraanis ametlik keel.
Bahrein ja Pärsia keel · Iraan ja Pärsia keel ·
Pärsia laht
Pärsia lahe satelliidipilt Pärsia laht (pärsia keeles خلیج فارس (Khalīj-e Fārs 'Pärsia laht') või ka آب کبود Āb-e Kabūd), الخليج الفارسي (al-Khalīj al-Fārsī) või خليج الفارس (Khalīj al-Fāris) ('Pärsia laht')) on laht India ookeani loodeosas. Pärsia lahe rannikualadel asuvad Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi Araabia, Bahrein, Katar, Araabia Ühendemiraadid ja Omaan. Lahe pindala on 239 000 km². Laht on madal, asub mandrilaval, suurim sügavus on 102 meetrit, keskmine sügavus alla 50 meetri. Lahe vesi on soolasem kui ookeanis, kuni 40 promilli. Loodete kõrgus on kuni 3,5 meetrit. Valitseb kuum ja kuiv kliima. Pärsia laht on ühendatud Omaani lahega Hormuze väina kaudu. Tuntuim, kuid suuruselt alles kolmas saar Pärsia lahes on Bahrein. Sellest suuremad on Iraanile kuuluv Qeshmi saar ja Kuveidile kuuluv Būbiyāni saar. Pärsia lahe piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. Pärsia lahte suubub Shaţţ al-‘Arabi jõgi, mis moodustub Tigrise ja Eufrati ühinemisel. Pärsia laht on nime andnud Lahesõjale. Kõik lahte ümbritsevad riigid peale Iraani on araabia maad, mistõttu on soovitud laht ümber nimetada Araabia laheks. Seda nime ei ole aktsepteerinud aga ükski rahvusvaheline organisatsioon. Aastal 2006 kinnitas ÜRO, et nõuab lahe nimetamist Pärsia laheks, sest ajalooliselt on Araabia laheks nimetatud ka muid veekogusid, näiteks Punast merd. Kategooria:Aasia lahed.
Bahrein ja Pärsia laht · Iraan ja Pärsia laht ·
Sunniidid
Sunniidid (araabia keeles أهل السنة ahl as-sunna, 'pärimuse rahvas') on ülekaalukalt suurim islami haru.
Bahrein ja Sunniidid · Iraan ja Sunniidid ·
6. sajand eKr
6.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Bahrein ja Iraan ühist
- Millised on sarnasused Bahrein ja Iraan
Võrdlus Bahrein ja Iraan
Bahrein on 218 suhted, samas Iraan 105. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 3.72% = 12 / (218 + 105).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Bahrein ja Iraan. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
