Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Baieri hertsogkond ja Hõimuhertsogkonnad
Baieri hertsogkond ja Hõimuhertsogkonnad on 31 ühist asja (Unioonpeedia): Austria, Švaabimaa, Švaabimaa hertsogkond, Baieri, Bajuvaarid, Burgundia hertsogkond, Cannstatti verekohus, Elbe, Frangi riik, Frangid, Frangimaa, Habsburgid, Heinrich Lõvi, Hohenstaufenid, Ida-Frangi riik, Karl Suur, Karlmann (majordoomus), Karolingid, Kärnteni mark, Ludwig III Laps, Ludwig Sakslane, Merovingid, Saksi dünastia, Saksimaa, Saksimaa hertsogiriik, Steiermargi liidumaa, Tüüringi, Tirooli krahvkond, Verduni leping, Welfid, ..., Wittelsbachi dünastia. Laienda indeks (1 rohkem) »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Austria ja Baieri hertsogkond · Austria ja Hõimuhertsogkonnad ·
Švaabimaa
1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.
Švaabimaa ja Baieri hertsogkond · Švaabimaa ja Hõimuhertsogkonnad ·
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Švaabimaa hertsogkond ja Baieri hertsogkond · Švaabimaa hertsogkond ja Hõimuhertsogkonnad ·
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Baieri ja Baieri hertsogkond · Baieri ja Hõimuhertsogkonnad ·
Bajuvaarid
Kematheni sõdalase haua rekonstruktsioon, kes arvatakse olevat olnud baierlane Baieri, tuntud ka kui austria-baieri, saksa keele murrete leviala kaart Bajuvaarid (saksa: Bajuwaren) olid germaanlased.
Baieri hertsogkond ja Bajuvaarid · Bajuvaarid ja Hõimuhertsogkonnad ·
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Baieri hertsogkond ja Burgundia hertsogkond · Burgundia hertsogkond ja Hõimuhertsogkonnad ·
Cannstatti verekohus
Cannstatti nõukogu, ka Cannstatti verekohus (Blutgericht zu Cannstatt), oli nõukogu kohtumine Cannstattis aastal 746, mis leidis aset, kui Austraasia majordoomus Karlmann, Karl Martelli vanem poeg, kutsus kokku kõik alemannide ülikud.
Baieri hertsogkond ja Cannstatti verekohus · Cannstatti verekohus ja Hõimuhertsogkonnad ·
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Baieri hertsogkond ja Elbe · Elbe ja Hõimuhertsogkonnad ·
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Baieri hertsogkond ja Frangi riik · Frangi riik ja Hõimuhertsogkonnad ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Baieri hertsogkond ja Frangid · Frangid ja Hõimuhertsogkonnad ·
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Baieri hertsogkond ja Frangimaa · Frangimaa ja Hõimuhertsogkonnad ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Baieri hertsogkond ja Habsburgid · Hõimuhertsogkonnad ja Habsburgid ·
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Baieri hertsogkond ja Heinrich Lõvi · Hõimuhertsogkonnad ja Heinrich Lõvi ·
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Baieri hertsogkond ja Hohenstaufenid · Hõimuhertsogkonnad ja Hohenstaufenid ·
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Baieri hertsogkond ja Ida-Frangi riik · Hõimuhertsogkonnad ja Ida-Frangi riik ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Baieri hertsogkond ja Karl Suur · Hõimuhertsogkonnad ja Karl Suur ·
Karlmann (majordoomus)
Karlmann (706, 708, 714 või 716 – 17. juuli või 17. august 754) oli Frangi riigi hertsog ja Austraasia majordoomus aastatel 741–747.
Baieri hertsogkond ja Karlmann (majordoomus) · Hõimuhertsogkonnad ja Karlmann (majordoomus) ·
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Baieri hertsogkond ja Karolingid · Hõimuhertsogkonnad ja Karolingid ·
Kärnteni mark
Saksa-Rooma riik 10. sajandil. Kärnteni mark on keskosa Baieri markidest, viirutatud, all paremal Kärnteni mark oli 889.
Baieri hertsogkond ja Kärnteni mark · Hõimuhertsogkonnad ja Kärnteni mark ·
Ludwig III Laps
Ludwig III Laps (19. sajandi pilt) Ludwig III Laps (mõnikord ka Ludwig IV; 893 Altötting – 911 Maini-äärne Frankfurt) oli viimane Karolingist Ida-Frangi riigi valitseja.
Baieri hertsogkond ja Ludwig III Laps · Hõimuhertsogkonnad ja Ludwig III Laps ·
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Baieri hertsogkond ja Ludwig Sakslane · Hõimuhertsogkonnad ja Ludwig Sakslane ·
Merovingid
Merovingid on 5.–8.
Baieri hertsogkond ja Merovingid · Hõimuhertsogkonnad ja Merovingid ·
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Baieri hertsogkond ja Saksi dünastia · Hõimuhertsogkonnad ja Saksi dünastia ·
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Baieri hertsogkond ja Saksimaa · Hõimuhertsogkonnad ja Saksimaa ·
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Baieri hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik · Hõimuhertsogkonnad ja Saksimaa hertsogiriik ·
Steiermargi liidumaa
Steiermark (horvaadi ja sloveeni Štajerska, ungari Stájerország) on Austria liidumaa.
Baieri hertsogkond ja Steiermargi liidumaa · Hõimuhertsogkonnad ja Steiermargi liidumaa ·
Tüüringi
Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.
Baieri hertsogkond ja Tüüringi · Hõimuhertsogkonnad ja Tüüringi ·
Tirooli krahvkond
Tirooli krahvkond, aastast 1504 vürstlik krahvkond, oli Saksa-Rooma riigi osa, aastast 1814 Austria keisririigi provints ja aastast 1867 Tsisleitaania kroonimaa (Kronland) Austria-Ungaris.
Baieri hertsogkond ja Tirooli krahvkond · Hõimuhertsogkonnad ja Tirooli krahvkond ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Baieri hertsogkond ja Verduni leping · Hõimuhertsogkonnad ja Verduni leping ·
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Baieri hertsogkond ja Welfid · Hõimuhertsogkonnad ja Welfid ·
Wittelsbachi dünastia
Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).
Baieri hertsogkond ja Wittelsbachi dünastia · Hõimuhertsogkonnad ja Wittelsbachi dünastia ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Baieri hertsogkond ja Hõimuhertsogkonnad ühist
- Millised on sarnasused Baieri hertsogkond ja Hõimuhertsogkonnad
Võrdlus Baieri hertsogkond ja Hõimuhertsogkonnad
Baieri hertsogkond on 155 suhted, samas Hõimuhertsogkonnad 61. Kuna neil ühist 31, Jaccard indeks on 14.35% = 31 / (155 + 61).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Baieri hertsogkond ja Hõimuhertsogkonnad. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
