Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Baieri hertsogkond ja Kärnteni hertsogkond
Baieri hertsogkond ja Kärnteni hertsogkond on 32 ühist asja (Unioonpeedia): Austria, Švaabimaa hertsogkond, Baieri hertsog, Habsburgid, Hõimuhertsogkonnad, Heinrich II (Saksa-Rooma keiser), Ida-Frangi riik, Istria mark, Itaalia kuningriik (keskaegne), Karantaania, Karl Suur, Karolingide impeerium, Kärnteni liidumaa, Kärnteni mark, Kraini mark, Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser), Ludwig Sakslane, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto II (Saksa-Rooma keiser), Roomlaste kuningas, Saali dünastia, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa kuningriik, Saksi dünastia, Salzburg, Salzburgi peapiiskopkond, Steiermargi hertsogkond, Tirooli krahvkond, Verduni leping, ..., Verona mark, Wittelsbachi dünastia. Laienda indeks (2 rohkem) »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Austria ja Baieri hertsogkond · Austria ja Kärnteni hertsogkond ·
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Švaabimaa hertsogkond ja Baieri hertsogkond · Švaabimaa hertsogkond ja Kärnteni hertsogkond ·
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Baieri hertsog ja Baieri hertsogkond · Baieri hertsog ja Kärnteni hertsogkond ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Baieri hertsogkond ja Habsburgid · Habsburgid ja Kärnteni hertsogkond ·
Hõimuhertsogkonnad
tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.
Baieri hertsogkond ja Hõimuhertsogkonnad · Hõimuhertsogkonnad ja Kärnteni hertsogkond ·
Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich II koos oma naise, Luksemburgi Kunigundega Heinrich II (972 – 13. juuli 1024) oli viimane Saksi dünastiast pärinev Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keiser.
Baieri hertsogkond ja Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) · Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Kärnteni hertsogkond ·
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Baieri hertsogkond ja Ida-Frangi riik · Ida-Frangi riik ja Kärnteni hertsogkond ·
Istria mark
Saksa-Rooma riigi Istria mark (''Mark Istrien'') 1000. aasta paiku, kõrvuti Verona ja Kraini markide, Horvaatia ja Veneetsia vabariigiga. Istria mark (või Istria markkrahvkond) oli esialgu Karolingide piirimark Istria poolsaarel ja ümbritseval territooriumil, mille aastal 789 vallutas Karl Suure poeg Pippin.
Baieri hertsogkond ja Istria mark · Istria mark ja Kärnteni hertsogkond ·
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Baieri hertsogkond ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Kärnteni hertsogkond ·
Karantaania
Karantaania, ka Karentaania (sloveeni Karantanija, saksa Karantanien, vanaslaavi *Korǫtanъ) oli slaavi vürstkond, mis tekkis 7.
Baieri hertsogkond ja Karantaania · Kärnteni hertsogkond ja Karantaania ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Baieri hertsogkond ja Karl Suur · Kärnteni hertsogkond ja Karl Suur ·
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Baieri hertsogkond ja Karolingide impeerium · Kärnteni hertsogkond ja Karolingide impeerium ·
Kärnteni liidumaa
Kärnten (saksa keeles Kärnten; sloveeni keeles Koroška) on lõunapoolseim Austria liidumaa.
Baieri hertsogkond ja Kärnteni liidumaa · Kärnteni hertsogkond ja Kärnteni liidumaa ·
Kärnteni mark
Saksa-Rooma riik 10. sajandil. Kärnteni mark on keskosa Baieri markidest, viirutatud, all paremal Kärnteni mark oli 889.
Baieri hertsogkond ja Kärnteni mark · Kärnteni hertsogkond ja Kärnteni mark ·
Kraini mark
Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.
Baieri hertsogkond ja Kraini mark · Kärnteni hertsogkond ja Kraini mark ·
Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.
Baieri hertsogkond ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) · Kärnteni hertsogkond ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ·
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Baieri hertsogkond ja Ludwig Sakslane · Kärnteni hertsogkond ja Ludwig Sakslane ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Baieri hertsogkond ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Kärnteni hertsogkond ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) ·
Otto II (Saksa-Rooma keiser)
Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.
Baieri hertsogkond ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) · Kärnteni hertsogkond ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) ·
Roomlaste kuningas
Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.
Baieri hertsogkond ja Roomlaste kuningas · Kärnteni hertsogkond ja Roomlaste kuningas ·
Saali dünastia
336x336px Saali dünastia, ka Franki dünastia (saksa keeles Salier) oli dünastia kõrgkkeskkaegses Euroopas, mille kuningad valitsesid Saksamaal aastatel 1024–1125.
Baieri hertsogkond ja Saali dünastia · Kärnteni hertsogkond ja Saali dünastia ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Baieri hertsogkond ja Saksa-Rooma keiser · Kärnteni hertsogkond ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Baieri hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Kärnteni hertsogkond ja Saksa-Rooma riik ·
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Baieri hertsogkond ja Saksamaa kuningriik · Kärnteni hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ·
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Baieri hertsogkond ja Saksi dünastia · Kärnteni hertsogkond ja Saksi dünastia ·
Salzburg
Salzburg on linn Austrias, Salzburgi liidumaa pealinn.
Baieri hertsogkond ja Salzburg · Kärnteni hertsogkond ja Salzburg ·
Salzburgi peapiiskopkond
Salzburgi vürstlik peapiiskopkond (saksa: Fürsterzbistum Salzburg) oli vaimulik vürstkond ja Saksa-Rooma riigi osariik.
Baieri hertsogkond ja Salzburgi peapiiskopkond · Kärnteni hertsogkond ja Salzburgi peapiiskopkond ·
Steiermargi hertsogkond
Steiermargi hertsogkond (saksa Herzogtum Steiermark, sloveeni Vojvodina Štajerska, ungari Stájer Hercegség) oli hertsogkond, mis paiknes tänapäeva Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Baieri hertsogkond ja Steiermargi hertsogkond · Kärnteni hertsogkond ja Steiermargi hertsogkond ·
Tirooli krahvkond
Tirooli krahvkond, aastast 1504 vürstlik krahvkond, oli Saksa-Rooma riigi osa, aastast 1814 Austria keisririigi provints ja aastast 1867 Tsisleitaania kroonimaa (Kronland) Austria-Ungaris.
Baieri hertsogkond ja Tirooli krahvkond · Kärnteni hertsogkond ja Tirooli krahvkond ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Baieri hertsogkond ja Verduni leping · Kärnteni hertsogkond ja Verduni leping ·
Verona mark
Itaalia aasta 1050 paiku; Verona mark asub kaardil üleval paremal. Verona ja Aquileia mark oli suur Itaalia kirdeosas asunud keskaegne Saksa-Rooma riigi mark (piiriala), mille keskusteks olid Verona ja Aquileia linnad.
Baieri hertsogkond ja Verona mark · Kärnteni hertsogkond ja Verona mark ·
Wittelsbachi dünastia
Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).
Baieri hertsogkond ja Wittelsbachi dünastia · Kärnteni hertsogkond ja Wittelsbachi dünastia ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Baieri hertsogkond ja Kärnteni hertsogkond ühist
- Millised on sarnasused Baieri hertsogkond ja Kärnteni hertsogkond
Võrdlus Baieri hertsogkond ja Kärnteni hertsogkond
Baieri hertsogkond on 155 suhted, samas Kärnteni hertsogkond 107. Kuna neil ühist 32, Jaccard indeks on 12.21% = 32 / (155 + 107).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Baieri hertsogkond ja Kärnteni hertsogkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
