Sarnasusi Baieri hertsogkond ja Saksamaa ajalugu
Baieri hertsogkond ja Saksamaa ajalugu on 40 ühist asja (Unioonpeedia): Austria, Švaabimaa, Švaabimaa hertsogkond, Baieri, Baieri kuningriik, Bajuvaarid, Braunschweigi hertsogkond, Doonau, Elbe, Frangi riik, Frangid, Frangimaa, Habsburgid, Hohenstaufenid, Ida-Frangi riik, Investituuritüli, Karl Suur, Karolingid, Langobardid, Lothar I (Frangi keiser), Ludwig III Laps, Ludwig Sakslane, Luksemburgi dünastia, Madalmaad, München, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Regensburg, Rein, Rooma keisririik, Saksa kuningas, ..., Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa kuningriik, Saksi dünastia, Saksimaa, Saksimaa hertsogiriik, Tüüringi, Verduni leping, Wittelsbachi dünastia. Laienda indeks (10 rohkem) »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Austria ja Baieri hertsogkond · Austria ja Saksamaa ajalugu ·
Švaabimaa
1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.
Švaabimaa ja Baieri hertsogkond · Švaabimaa ja Saksamaa ajalugu ·
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Švaabimaa hertsogkond ja Baieri hertsogkond · Švaabimaa hertsogkond ja Saksamaa ajalugu ·
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Baieri ja Baieri hertsogkond · Baieri ja Saksamaa ajalugu ·
Baieri kuningriik
Baieri kuningriik (saksa keeles Königreich Bayern) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1806–1918.
Baieri hertsogkond ja Baieri kuningriik · Baieri kuningriik ja Saksamaa ajalugu ·
Bajuvaarid
Kematheni sõdalase haua rekonstruktsioon, kes arvatakse olevat olnud baierlane Baieri, tuntud ka kui austria-baieri, saksa keele murrete leviala kaart Bajuvaarid (saksa: Bajuwaren) olid germaanlased.
Baieri hertsogkond ja Bajuvaarid · Bajuvaarid ja Saksamaa ajalugu ·
Braunschweigi hertsogkond
Braunschweigi hertsogkond oli ajalooline riik Saksamaal.
Baieri hertsogkond ja Braunschweigi hertsogkond · Braunschweigi hertsogkond ja Saksamaa ajalugu ·
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Baieri hertsogkond ja Doonau · Doonau ja Saksamaa ajalugu ·
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Baieri hertsogkond ja Elbe · Elbe ja Saksamaa ajalugu ·
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Baieri hertsogkond ja Frangi riik · Frangi riik ja Saksamaa ajalugu ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Baieri hertsogkond ja Frangid · Frangid ja Saksamaa ajalugu ·
Frangimaa
Frangimaa vapp Walberla Frangimaal Vesiratas Regnitzi jõel Nürnberg on Frangimaa suurim linn Rothenburg on üks tuntumaid linnu Frangimaal Frangimaa on Saksamaa piirkond Baieri liidumaa põhjaosas, väike osa Tüüringist lõunaosast ja Baden-Württembergi kirdepiirkond Heilbronn-Franken.
Baieri hertsogkond ja Frangimaa · Frangimaa ja Saksamaa ajalugu ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Baieri hertsogkond ja Habsburgid · Habsburgid ja Saksamaa ajalugu ·
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Baieri hertsogkond ja Hohenstaufenid · Hohenstaufenid ja Saksamaa ajalugu ·
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Baieri hertsogkond ja Ida-Frangi riik · Ida-Frangi riik ja Saksamaa ajalugu ·
Investituuritüli
Investituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.
Baieri hertsogkond ja Investituuritüli · Investituuritüli ja Saksamaa ajalugu ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Baieri hertsogkond ja Karl Suur · Karl Suur ja Saksamaa ajalugu ·
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Baieri hertsogkond ja Karolingid · Karolingid ja Saksamaa ajalugu ·
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Baieri hertsogkond ja Langobardid · Langobardid ja Saksamaa ajalugu ·
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Baieri hertsogkond ja Lothar I (Frangi keiser) · Lothar I (Frangi keiser) ja Saksamaa ajalugu ·
Ludwig III Laps
Ludwig III Laps (19. sajandi pilt) Ludwig III Laps (mõnikord ka Ludwig IV; 893 Altötting – 911 Maini-äärne Frankfurt) oli viimane Karolingist Ida-Frangi riigi valitseja.
Baieri hertsogkond ja Ludwig III Laps · Ludwig III Laps ja Saksamaa ajalugu ·
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Baieri hertsogkond ja Ludwig Sakslane · Ludwig Sakslane ja Saksamaa ajalugu ·
Luksemburgi dünastia
Luksemburgi dünastia oli keskaegne Euroopa kuninglik perekond.
Baieri hertsogkond ja Luksemburgi dünastia · Luksemburgi dünastia ja Saksamaa ajalugu ·
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Baieri hertsogkond ja Madalmaad · Madalmaad ja Saksamaa ajalugu ·
München
München on linn Saksamaal, Baieri liidumaa pealinn.
Baieri hertsogkond ja München · München ja Saksamaa ajalugu ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Baieri hertsogkond ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa ajalugu ·
Regensburg
Roomlaste kindlustuste konserveeritud jäänused Regensburg on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal, Oberpfalzi ringkonna halduskeskus.
Baieri hertsogkond ja Regensburg · Regensburg ja Saksamaa ajalugu ·
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Baieri hertsogkond ja Rein · Rein ja Saksamaa ajalugu ·
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Baieri hertsogkond ja Rooma keisririik · Rooma keisririik ja Saksamaa ajalugu ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Baieri hertsogkond ja Saksa kuningas · Saksa kuningas ja Saksamaa ajalugu ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Baieri hertsogkond ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Saksamaa ajalugu ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Baieri hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Saksamaa ajalugu ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Baieri hertsogkond ja Saksamaa · Saksamaa ja Saksamaa ajalugu ·
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Baieri hertsogkond ja Saksamaa kuningriik · Saksamaa ajalugu ja Saksamaa kuningriik ·
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Baieri hertsogkond ja Saksi dünastia · Saksamaa ajalugu ja Saksi dünastia ·
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Baieri hertsogkond ja Saksimaa · Saksamaa ajalugu ja Saksimaa ·
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Baieri hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik · Saksamaa ajalugu ja Saksimaa hertsogiriik ·
Tüüringi
Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.
Baieri hertsogkond ja Tüüringi · Saksamaa ajalugu ja Tüüringi ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Baieri hertsogkond ja Verduni leping · Saksamaa ajalugu ja Verduni leping ·
Wittelsbachi dünastia
Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).
Baieri hertsogkond ja Wittelsbachi dünastia · Saksamaa ajalugu ja Wittelsbachi dünastia ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Baieri hertsogkond ja Saksamaa ajalugu ühist
- Millised on sarnasused Baieri hertsogkond ja Saksamaa ajalugu
Võrdlus Baieri hertsogkond ja Saksamaa ajalugu
Baieri hertsogkond on 155 suhted, samas Saksamaa ajalugu 369. Kuna neil ühist 40, Jaccard indeks on 7.63% = 40 / (155 + 369).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Baieri hertsogkond ja Saksamaa ajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: