Sarnasusi Bakterid ja Leepra mükobakter
Bakterid ja Leepra mükobakter on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Aminohapped, Antigeen, Antikehad, Bakterioloogia, Batsillid, DNA, Geen, Grampositiivsed bakterid, Inimene, Leepra, Liik (bioloogia), Lipiidid, Mükobakter, Nakkushaigused, Rakukest, Tsütoplasma.
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Aminohapped ja Bakterid · Aminohapped ja Leepra mükobakter ·
Antigeen
Antigeen (ladina antigenes; lüh Ag) on selgroogse organismi tunginud võõraine (enamasti valk), mis seotakse spetsiifiliselt antikehaga või T-rakkude retseptoriga.
Antigeen ja Bakterid · Antigeen ja Leepra mükobakter ·
Antikehad
Antikehad ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad, ladina keeles immunoglobulinum; lüh: Ig) on kehavedelikes lahustuvad väga erineva molekulmassi ja funktsioonidega essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinide hulka ja mida toodavad selgroogsete loomade (sh inimese) immuunsüsteemi B-lümfotsüüdid.
Antikehad ja Bakterid · Antikehad ja Leepra mükobakter ·
Bakterioloogia
Bakterioloogia on mikrobioloogia haru, mis uurib baktereid ning tegeleb nende liikide tuvastamise, klassifitseerimise ja iseloomustamisega.
Bakterid ja Bakterioloogia · Bakterioloogia ja Leepra mükobakter ·
Batsillid
Batsillid (.
Bakterid ja Batsillid · Batsillid ja Leepra mükobakter ·
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Bakterid ja DNA · DNA ja Leepra mükobakter ·
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Bakterid ja Geen · Geen ja Leepra mükobakter ·
Grampositiivsed bakterid
Grampositiivsed bakterid, värvunud violetseks. Batsillid (pulkbakterid) ja kokid (sfäärilised). Mõned gramnegatiivsed on ka olemas, värvitud punaseks. Grampositiivsed bakterid (tähistatakse G(+) või GP) on bakterid, mis erinevalt gramnegatiivsetest bakteritest hoiavad Grami meetodiga uurimisel aluselist värvust (kristallvioletti) pärast etanooliga loputamist.
Bakterid ja Grampositiivsed bakterid · Grampositiivsed bakterid ja Leepra mükobakter ·
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Bakterid ja Inimene · Inimene ja Leepra mükobakter ·
Leepra
Leepra ehk pidalitõbi ehk Hanseni tõbi on pikka aega kestev peamiselt inimestel esinev raske nakkushaigus, mis põhjustab granulomatoosset põletikku ja mille tekitajaks on mükobakterid leepra mükobakter ja Mycobacterium lepromatosis.
Bakterid ja Leepra · Leepra ja Leepra mükobakter ·
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Bakterid ja Liik (bioloogia) · Leepra mükobakter ja Liik (bioloogia) ·
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Bakterid ja Lipiidid · Leepra mükobakter ja Lipiidid ·
Mükobakter
Mükobakter (Mycobacterium) on perekond happekindlaid grampositiivseid, eoseid mittemoodustavaid pulgakujulisi baktereid.
Bakterid ja Mükobakter · Leepra mükobakter ja Mükobakter ·
Nakkushaigused
Nakkushaigused (ladina keeles morbi contagiosi, ainsuses morbus contagiosus) ehk infektsioonhaigused (ladina keeles morbi infectiosi, ainsuses morbus infectiosus) on haigused või haigustunnusteta kandlusseisundid, mille põhjustab organismi sattunud nakkustekitaja ja mille puhul on võimalik levik inimeselt või loomalt inimesele või loomale otseselt või kaudselt.
Bakterid ja Nakkushaigused · Leepra mükobakter ja Nakkushaigused ·
Rakukest
Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest.
Bakterid ja Rakukest · Leepra mükobakter ja Rakukest ·
Tsütoplasma
rakus Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum.
Bakterid ja Tsütoplasma · Leepra mükobakter ja Tsütoplasma ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Bakterid ja Leepra mükobakter ühist
- Millised on sarnasused Bakterid ja Leepra mükobakter
Võrdlus Bakterid ja Leepra mükobakter
Bakterid on 209 suhted, samas Leepra mükobakter 74. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 5.65% = 16 / (209 + 74).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Bakterid ja Leepra mükobakter. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: