Sarnasusi Baltisakslased ja Poola aeg
Baltisakslased ja Poola aeg on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Daugava, Eesti, Eestimaa kubermang, Gotthard Kettler, Katariina II, Kirik (institutsioon), Kuramaa hertsogiriik, Liivimaa, Linnakodanik, Riia, Riia ajalugu, Rootsi, Rzeczpospolita, Saksa keel, Sakslased, Soome, Vana-Liivimaa, 10. august.
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Baltisakslased ja Daugava · Daugava ja Poola aeg ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Baltisakslased ja Eesti · Eesti ja Poola aeg ·
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Baltisakslased ja Eestimaa kubermang · Eestimaa kubermang ja Poola aeg ·
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Baltisakslased ja Gotthard Kettler · Gotthard Kettler ja Poola aeg ·
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Baltisakslased ja Katariina II · Katariina II ja Poola aeg ·
Kirik (institutsioon)
Kirik on kristlikke kogudusi ühendav organisatsioon või koguduseliit.
Baltisakslased ja Kirik (institutsioon) · Kirik (institutsioon) ja Poola aeg ·
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Baltisakslased ja Kuramaa hertsogiriik · Kuramaa hertsogiriik ja Poola aeg ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Baltisakslased ja Liivimaa · Liivimaa ja Poola aeg ·
Linnakodanik
Linnakodanik (ka pürjel, bürger, saksa keeles Stadtbürger) oli feodalismiajal linnakogukonna liige, kes oli täieõiguslik ja isiklikult vaba.
Baltisakslased ja Linnakodanik · Linnakodanik ja Poola aeg ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Baltisakslased ja Riia · Poola aeg ja Riia ·
Riia ajalugu
Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.
Baltisakslased ja Riia ajalugu · Poola aeg ja Riia ajalugu ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Baltisakslased ja Rootsi · Poola aeg ja Rootsi ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Baltisakslased ja Rzeczpospolita · Poola aeg ja Rzeczpospolita ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Baltisakslased ja Saksa keel · Poola aeg ja Saksa keel ·
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Baltisakslased ja Sakslased · Poola aeg ja Sakslased ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Baltisakslased ja Soome · Poola aeg ja Soome ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Baltisakslased ja Vana-Liivimaa · Poola aeg ja Vana-Liivimaa ·
10. august
10.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Baltisakslased ja Poola aeg ühist
- Millised on sarnasused Baltisakslased ja Poola aeg
Võrdlus Baltisakslased ja Poola aeg
Baltisakslased on 274 suhted, samas Poola aeg 210. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 3.72% = 18 / (274 + 210).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Baltisakslased ja Poola aeg. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: