Kiiremini kui brauser!
25 suhted: Allood, Champagne'i Adèle, Charles VIII, Edward I, Inglismaa kuningas, Jean II (Prantsusmaa), Kolmas ristisõda, Ladina keel, Lään, Lotringi hertsogkond, Luksemburgi hertsogkond, Luksemburgi krahvkond, Maas, Personaalunioon, Philippe IV, Prantsuse keel, Prantsusmaa kuningriik, Rüütel, Riigipäev (Saksa-Rooma riik), Saksa keel, Saksa-Rooma riik, Saksamaa kuningriik, Stanisław Leszczyński, Verduni leping, Virton.
Allood
Allood ehk pärusvaldus oli feodaalajal maaomand, mida omanik võis piiramata käsutada.
Uus!!: Bari hertsogkond ja Allood · Näe rohkem »
Champagne'i Adèle
Champagne'i Adèle Champagne'i Adèle, Prantsusmaa kuninganna (ka Adelaide, Alix) (u 1140 – 4. juuni 1206) oli Prantsuse kuninganna.
Uus!!: Bari hertsogkond ja Champagne'i Adèle · Näe rohkem »
Charles VIII
thumb Charles VIII (hüüdnimena on kasutatud Hiilgav) (30. juuni 1470 – 7. aprill 1498) oli Prantsusmaa kuningas 1483–1498.
Uus!!: Bari hertsogkond ja Charles VIII · Näe rohkem »
Edward I
Edward I, ka Edward Longshanks (Edward Pikk-koib; 17. juuni 1239, Westminster, Middlesex – 7. juuli 1307, Burgh-on-Sands, Cumberland) oli alates 20. novembrist 1272 kuni surmani Inglismaa kuningas ja Iirimaa isand ning alates 14. veebruarist 1254 Chesteri krahv.
Uus!!: Bari hertsogkond ja Edward I · Näe rohkem »
Inglismaa kuningas
Inglismaa kuningas või Inglismaa kuninganna oli Inglismaa kuningriigi valitseja kuni kuninganna Elizabeth I surmani (1603), mil Šotimaa kuningas James VI päris ka Inglismaa trooni.
Uus!!: Bari hertsogkond ja Inglismaa kuningas · Näe rohkem »
Jean II (Prantsusmaa)
Jean II Hea (le Bon) (26. aprill 1319 Le Mans, Prantsusmaa – 8. aprill 1364 London, Inglismaa) oli Prantsusmaa kuningas 1350–1364 ja Burgundia hertsog Jean I Hea (1361–1363).
Uus!!: Bari hertsogkond ja Jean II (Prantsusmaa) · Näe rohkem »
Kolmas ristisõda
Kolmas ristisõda (1189–1192), oli Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada püha maad Saladini käest.
Uus!!: Bari hertsogkond ja Kolmas ristisõda · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Bari hertsogkond ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Uus!!: Bari hertsogkond ja Lään · Näe rohkem »
Lotringi hertsogkond
Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.
Uus!!: Bari hertsogkond ja Lotringi hertsogkond · Näe rohkem »
Luksemburgi hertsogkond
Luksemburgi hertsogkond (letseburgi keeles Lëtzebuerg, saksa keeles Luxemburg) oli Saksa-Rooma riigi osariik, iidne Luksemburgide aadlisuguvõsa kodumaa.
Uus!!: Bari hertsogkond ja Luksemburgi hertsogkond · Näe rohkem »
Luksemburgi krahvkond
Luksemburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Uus!!: Bari hertsogkond ja Luksemburgi krahvkond · Näe rohkem »
Maas
Maas (prantsuse keeles Meuse, hollandi keeles Maas, vallooni keeles Mouze, ladina keeles Mosa) on jõgi Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis.
Uus!!: Bari hertsogkond ja Maas · Näe rohkem »
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Uus!!: Bari hertsogkond ja Personaalunioon · Näe rohkem »
Philippe IV
Philippe IV Philippe IV (Philippe Ilus, 1268 – 29. november 1314) oli Prantsusmaa kuningas 1285–1314 ning koos Jeanne I-ga Navarra kuningas Philippe I nime all 1284–1314.
Uus!!: Bari hertsogkond ja Philippe IV · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Bari hertsogkond ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Prantsusmaa kuningriik
Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Bari hertsogkond ja Prantsusmaa kuningriik · Näe rohkem »
Rüütel
Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.
Uus!!: Bari hertsogkond ja Rüütel · Näe rohkem »
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Uus!!: Bari hertsogkond ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik) · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Bari hertsogkond ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Bari hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Uus!!: Bari hertsogkond ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »
Stanisław Leszczyński
Poola kuningas ja Leedu suurvürst '''Stanisław Leszczyński'''. Jean Girardet' maal. Stanisław Leszczyński (leedu Stanislovas Leščinskis; 20. oktoober 1677 Lviv – 23. veebruar 1766 Lunéville, Prantsusmaa) oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst 1704–1709 ja 1733–1736 ning Lorraine'i hertsog 1737–1766.
Uus!!: Bari hertsogkond ja Stanisław Leszczyński · Näe rohkem »
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Uus!!: Bari hertsogkond ja Verduni leping · Näe rohkem »
Virton
Virton on linn ja vald Belgias Valloonia piirkonnas Luxembourgi provintsis.
Uus!!: Bari hertsogkond ja Virton · Näe rohkem »
