Kiiremini kui brauser!
87 suhted: Afekt, Akord, Alessandro Scarlatti, Amati, Antonio Vivaldi, Arcangelo Corelli, Ballett, Barokk, Barokktrio, Brevis, Carlo Gesualdo, Claudio Monteverdi, Concerto grosso, Cremona, Dünaamika (muusika), Dissonants, Duett, Duur-moll-süsteem, Emotsioon, Fagott, Faktuur, Fuuga, Generaalbass, Georg Friedrich Händel, Giovanni Gabrieli, Guarneri, Harf, Harmoonia, Harmoonia (muusika), Heliteos, Helivältus, Homofoonia, Improvisatsioon, Intervall, Iroonia, Itaalia, Jean-Jacques Rousseau, Jean-Philippe Rameau, Johann Sebastian Bach, Kantaat, Kastraat, Kirikulaadid, Kitarr, Klahvpillid, Klarnet, Klassitsism, Klavessiin, Klavikord, Kompositsioonimeetod, Kontrabass, ..., Kontrapunkt, Kontsert, Laulmine, Lauto, Levimuusika, Madrigal, Meloodia, Metsasarv, Modulatsioon, Monoodia, Motiiv, Muusika, Muusikaline materjal, Muusikastiil, Noodikiri, Oboe, Ooper, Oratoorium, Orel, Orkester, Ornament, Passioon, Polüfoonia, Portugali keel, Positiivorel, Prantsusmaa, Rataslüüra, Sümbol, Sonaat, Stradivari, Tantsumuusika, Tantsusüit, Tšello, Viiul, Viiuli perekond, Viola da gamba, Vioola. Laienda indeks (37 rohkem) »
Afekt
Afekt ehk afektiivne reaktsioon ehk tundepurse on tunde või emotsiooni kogemus.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Afekt · Näe rohkem »
Akord
Malin Gyllenstierna, "Akord" (1916) Akord ehk kooskõla (itaalia keeles accordo, kooskõla), ka harmoonia, on muusikas vähemalt kahe heli üheaegsus.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Akord · Näe rohkem »
Alessandro Scarlatti
Alessandro Scarlatti (2. mai 1660 – 24. oktoober 1725) oli itaalia barokkhelilooja, kes on tuntud eelkõige oma ooperite poolest.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Alessandro Scarlatti · Näe rohkem »
Amati
Amatid olid perekond itaalia viiulimeistreid, kes tegutsesid Cremonas umbes aastatel 1549–1740.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Amati · Näe rohkem »
Antonio Vivaldi
Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia – 28. juuli 1741 Viin) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Antonio Vivaldi · Näe rohkem »
Arcangelo Corelli
Arcangelo Corelli (17. veebruar 1653 Fusignano – 8. jaanuar 1713) oli itaalia viiuldaja ja helilooja.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Arcangelo Corelli · Näe rohkem »
Ballett
pisi Ballett (itaalia keelest ballo, 'tantsin') on Euroopa tantsukunsti klassikaline vorm.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Ballett · Näe rohkem »
Barokk
Barokk on 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele omane stiil.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Barokk · Näe rohkem »
Barokktrio
Barokktrio oli ansamblikoosseis barokkajastul, millesse kuulus kaks meloodiapilli (tavaliselt viiulid) ja basso continuo.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Barokktrio · Näe rohkem »
Brevis
''Brevis'''e näited Brevis (ladina keeles 'lühike') on mensuraalnoodikirja märk, mis tähistab võrreldes longa'ga suhteliselt lühikest helivältust.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Brevis · Näe rohkem »
Carlo Gesualdo
Carlo Gesualdo (täisnimi Don Carlo Gesualdo, Principe di Venosa, tuntud ka kui Don Carlo Gesualdo, Gesualdo di Venosa või Gesualdo da Venosa; 8. märts 1566 (mõnedel andmetel vahemikus 1560–1562) – 8. september 1613) oli Itaalia aadlik – Venosa vürst ja Conza krahv, lautomängija ja helilooja.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Carlo Gesualdo · Näe rohkem »
Claudio Monteverdi
Claudio Monteverdi 1640. aastal Bernardo Strozzi maalil Claudio Giovanni Antonio Monteverdi (15. mai 1567 Cremona – 29. november 1643 Veneetsia) oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Claudio Monteverdi · Näe rohkem »
Concerto grosso
Concerto grosso (itaalia keeles 'suur kontsert') on esimene orkestrižanr.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Concerto grosso · Näe rohkem »
Cremona
Cremonalane Antonio Stradivari Cremona on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Cremona provintsi halduskeskus.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Cremona · Näe rohkem »
Dünaamika (muusika)
Dünaamika (kreeka keeles dynamikos – jõusse puutuv, jõu-) on muusikas õpetus muutumisest.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Dünaamika (muusika) · Näe rohkem »
Dissonants
Dissonants (.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Dissonants · Näe rohkem »
Duett
Duett on kahest lauljast koosnev vokaalansambel.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Duett · Näe rohkem »
Duur-moll-süsteem
Duur-moll-süsteem on 1600.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Duur-moll-süsteem · Näe rohkem »
Emotsioon
Tunne ehk emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Emotsioon · Näe rohkem »
Fagott
Fagott (itaalia keeles fagotto) on kahekordse lesthuuliku ehk trostiga C-puupuhkpill, mis koosneb viiest osast: saapast, kahest säärest, lehtrist ja essist – viimase külge kinnitatakse trost.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Fagott · Näe rohkem »
Faktuur
Faktuur on materjali pinnakoe või -töötluse iseloom või krobelisuse määr.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Faktuur · Näe rohkem »
Fuuga
Fuuga (ladina keeles fuga, põgenemine) on muusikas 16.–18.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Fuuga · Näe rohkem »
Generaalbass
Alumises reas on nummerdatud bass ja ülemises harmoonia, mida selle järgi mängitakse Generaalbass ehk basso continuo (itaalia keeles 'katkematu bass') ehk nummerdatud bass on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Generaalbass · Näe rohkem »
Georg Friedrich Händel
Georg Friedrich Händel (Suurbritannia alamana George Frideric Handel. Itaalias ja algselt ka Inglismaal kasutas ta õige häälduse tagamiseks nimekuju Georg Friedrich HendelDean, lk 1; 23. veebruar 1685 Halle – 14. aprill 1759 London) oli saksa helilooja, kes aastast 1712 elas Inglismaal ja võttis 1727.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Georg Friedrich Händel · Näe rohkem »
Giovanni Gabrieli
Giovanni Gabrieli (1554/1557 Veneetsia – 12. august 1612 Veneetsia) oli Veneetsia koolkonna üks olulisim helilooja ja organist.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Giovanni Gabrieli · Näe rohkem »
Guarneri
Guarneri oli perekond itaalia viiulimeistreid, kes tegutsesid Itaalias Cremonas 17.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Guarneri · Näe rohkem »
Harf
Bishapurist välja kaevatud Sassaniidide mosaiik harfimängijast Harf on näppekeelpill, millel on enamasti 47 keelt ja diapasoon 6 ja pool oktavit.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Harf · Näe rohkem »
Harmoonia
Harmoonia on kokkusobivus, kokkukõla, nii ideede kui millegi muu loodu vahel.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Harmoonia · Näe rohkem »
Harmoonia (muusika)
Harmoonia on muusikas akordide ühendamine ja suhted.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Harmoonia (muusika) · Näe rohkem »
Heliteos
Heliteos ehk muusikateos ehk helitöö (Hermann, Kasemets 1918) ehk helind (Visnapuu 1923) ehk kompositsioon on muusikaline teos, mis kujutab endast kindlakujulist muusikaliste väljendusvahenditega määratud helide kogumit.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Heliteos · Näe rohkem »
Helivältus
Helivältus ehk noodivältus ehk noodipikkus (inglise keeles Note value, saksa keeles Notenwert) on muusikas heli või vaikuse suhteline kestus.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Helivältus · Näe rohkem »
Homofoonia
Homofoonia (kreeka keeles homoios ühesugune + phone heli) on muusikas mitmehäälne faktuur, milles ühte domineerivat meloodiat saadab muu muusikaline materjal.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Homofoonia · Näe rohkem »
Improvisatsioon
Childe Hassam, "Improvisatsioon" (1899) Improvisatsioon ehk improviseerimine ehk improviseering (itaalia improvvisazione) on hetkelooming.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Improvisatsioon · Näe rohkem »
Intervall
Intervall (ld intervallum 'vahemik, kaugus') on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Intervall · Näe rohkem »
Iroonia
Iiri kirjanik Oscar Wilde oli tuntud otsekohese ja lihtsakoelise väljendusviisi poolest, millel polnud irooniaga mingit pistmist. Kogu Suurbritannia kirjandusloos oli teadaolevalt veel vaid üks samasugune autor, samuti Iirimaalt pärit kirjamees Jonathan Swift Iroonia (kreeka sõnast εἰρωνεία eirōneía 'teeseldud teadmatus') on retooriline võte, kus tegelikult öeldav erineb järsult sellest, mis esmapilgul paistab öeldud olevat.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Iroonia · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Itaalia · Näe rohkem »
Jean-Jacques Rousseau
Jean-Jacques Rousseau (ka Jean Jacques Rousseau; 28. juuni 1712 Genf, Genfi Vabariik – 2. juuli 1778 Ermenonville, Prantsusmaa) oli prantsuse filosoof ja kirjanik.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Jean-Jacques Rousseau · Näe rohkem »
Jean-Philippe Rameau
Jean-Philippe Rameau. Autor Joseph Aved (1728) Jean-Philippe Rameau (25. september 1683 Dijon – 12. september 1764) oli üks tähtsamaid barokiajastu prantsuse heliloojaid ja muusikateoreetikuid.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Jean-Philippe Rameau · Näe rohkem »
Johann Sebastian Bach
Johann Sebastian Bachi autogramm Johann Sebastian Bach (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach – 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Johann Sebastian Bach · Näe rohkem »
Kantaat
Kantaat on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Kantaat · Näe rohkem »
Kastraat
Kastraat (ladina castratus 'kohitsetu') on kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Kastraat · Näe rohkem »
Kirikulaadid
Kirikulaadid on keskaja muusikateoorias laadisüsteem, mis põhineb rooma filosoofi Boëthiuse viies raamatus "De institutione musicae" kirjeldatud vanakreeka laadisüsteemil ja Ptolemaiose transpositsiooniskaaladel.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Kirikulaadid · Näe rohkem »
Kitarr
Epiphone'i elektrikitarr Kitarr on kromaatiline keelpill.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Kitarr · Näe rohkem »
Klahvpillid
Klaver Bandoonium Klahvpillid on muusikainstrumendid, mida mängitakse klaviatuuri ehk klahvistiku abil.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Klahvpillid · Näe rohkem »
Klarnet
Klarnet (itaalia keeles clarinetto) on puupuhkpill.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Klarnet · Näe rohkem »
Klassitsism
Klassitsism on 18.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ning avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Klassitsism · Näe rohkem »
Klavessiin
Klavessiin (ka tšembalo; prantsuse keeles clavecin, itaalia keeles clavicembalo, cembalo, inglise keeles harpsichord) on muusikainstrument (klahvkeelpill, näppekeelpill), mille heli tekitavad pinguldatud võnkuvad keeled, mida klahvidele vajutamisega näpitakse plektroniga (sulerootsuga).
Uus!!: Barokk (muusika) ja Klavessiin · Näe rohkem »
Klavikord
Klavikord on Euroopa klahvpill.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Klavikord · Näe rohkem »
Kompositsioonimeetod
Kompositsioonimeetod (saksa keeles Kompositionsmethode) ehk kompositsioonitehnika (inglise keeles music composition technique) on muusikas õpetus, kunst ja oskus muusikaliste objektide muutmiseks, organiseerimiseks ja seostamiseks.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Kompositsioonimeetod · Näe rohkem »
Kontrabass
Kontrabass on keelpill, mis kuulub viiuli perekonda.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Kontrabass · Näe rohkem »
Kontrapunkt
Kontrapunkt on muusikas kunst, kompositsioonimeetod, printsiip, teooria ja õppeaine, mille puhul käsitletakse tervikuna polüfoonilise faktuuri vähemalt kahte korraga kõlavat üksteise suhtes iseseisvat meloodiat.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Kontrapunkt · Näe rohkem »
Kontsert
Kontsert (ilmselt tuletis ladinakeelsetest sõnadest concertare (vaidlema) ja consortium (ühiskond, osalemine), kuid võib olla tuletatud ka hoopis itaaliakeelsest sõnast concertare (korraldama, kokku leppima, kokku saama) või ka ingliskeelsest sõnast consort (koosmäng, ansambel)) on muusikaelu sündmus, mille eesmärk on üheskoos muusika esitus.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Kontsert · Näe rohkem »
Laulmine
Arvid Liljelund, "Mees hümni laulmas" (1884) Laulmine on häälega muusikaliste helide moodustamine.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Laulmine · Näe rohkem »
Lauto
Lauto on näppekeelpillide hulka kuuluv keelpill.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Lauto · Näe rohkem »
Levimuusika
Levimuusika (inglise keeles popular music, saksa keeles Unterhaltungsmusik) on üldnimetus muusikastiilidele ja -suundadele, mis on tekkinud ja kujunenud 20. sajandi teisel poolel ning mida iseloomustab jäädvustamine helisalvestustehnika abil ning levitamine massiteabevahendite kaudu.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Levimuusika · Näe rohkem »
Madrigal
Marietta Robusti, "Autoportree madrigaliga" (ilmselt 1580ndad) Madrigal (itaalia sõnast madrigale 'emakeelne laul') on renessansiajal (15.–16. sajandil) ja varabarokis (aastail 1600–1750) levinud ilmaliku muusika žanr, tõsise sisuga polüfooniline laul, mille sisuks oli valdavalt armastus või loodus.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Madrigal · Näe rohkem »
Meloodia
Meloodia (kreeka keeles μελωδία, melos + odé) ehk viis on muusikas vähemalt kahe heli tavaliselt ühehäälne järgnevus.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Meloodia · Näe rohkem »
Metsasarv
Metsasarv (itaalia corno) on vaskpuhkpill.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Metsasarv · Näe rohkem »
Modulatsioon
Modulatsioon on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Modulatsioon · Näe rohkem »
Monoodia
Monoodia (vanakreeka keelest μόνος monos 'üksi' + ὠδή ōdē 'laul') on Itaalias 16.-17.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Monoodia · Näe rohkem »
Motiiv
Motiiv on teo sooritamise otsene põhjus, ajend.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Motiiv · Näe rohkem »
Muusika
Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Muusika · Näe rohkem »
Muusikaline materjal
Muusikaline materjal (saksa keeles musikalisches Material) on muusikavormi paarismõiste, mille all tänapäeval tavaliselt peetakse silmas helisid, millest muusika koosneb.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Muusikaline materjal · Näe rohkem »
Muusikastiil
Muusikastiil on muusikaliste parameetrite vaikeväärtuste kogum, mis on iseloomulik teatavale ajastule, traditsioonile, koolkonnale, heliloojale, heliteosele või esituspraktikale.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Muusikastiil · Näe rohkem »
Noodikiri
Noodikiri ehk muusika notatsioon on muusika kirjapanemiseks kasutatav märgisüsteem.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Noodikiri · Näe rohkem »
Oboe
Oboe Oboe (prantsuse sõnast haut-bois – 'kõrge (lärmikas) puu', itaalia keeles oboe) on kaasaegse orkestri instrument, topeltlesthuuliku ehk trostiga puupuhkpill.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Oboe · Näe rohkem »
Ooper
ooperiteatri fuajee Pariisis (Louis Béroud' maalil aastast 1877) Ooper (itaalia keele sõnast opera ehk 'teos') on muusikateatrižanr, mille puhul kogu sõnatekst esitatakse enamasti lauldes.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Ooper · Näe rohkem »
Oratoorium
Oratoorium (itaaliakeelsest sõnast oratorio – 'palvesaal') on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süžeel põhinev heliteos.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Oratoorium · Näe rohkem »
Orel
Orelikontsert Adelaide'is 2020. aastal Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Orel · Näe rohkem »
Orkester
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Stockholmis (2008) Orkester on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Orkester · Näe rohkem »
Ornament
Lilly Walther. Ornamendid. 1889. Tartu Kunstimuuseum Ornament (ka muster, dekoor, kiri) on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud või valmistamise tehnoloogia käigus kujunenud kaunistus rõivastel, ehitistel (arhitektuursel ornamendil pole reeglina kandvat funktsiooni), tarbeesemetel ja mujal.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Ornament · Näe rohkem »
Passioon
Passioon (hilisladina passio) on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Passioon · Näe rohkem »
Polüfoonia
Polüfoonia (kreeka keeles poly palju + phone hääl) on muusikas vähemalt kahe iseseisva meloodia üheaegsus.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Polüfoonia · Näe rohkem »
Portugali keel
Portugali keel on romaani keelerühma kuuluv keel, mida kõneleb üle 200 miljoni inimese, olles kõnelejate arvult maailma kaheksas keel.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Portugali keel · Näe rohkem »
Positiivorel
Laudpositiiv, Saksamaa Positiivorel ehk positiiv on väike orel.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Positiivorel · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Rataslüüra
Rataslüüra ehk hurdy gurdy on keskaegne keelpill, mille keeled paneb helisema nahaga ületõmmatud ja vändaga pööratav ratas.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Rataslüüra · Näe rohkem »
Sümbol
Sümbol (vanakreeka sõnast σύμβολον symbolon, ’märk, tunnus’) ehk võrdkuju on märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Sümbol · Näe rohkem »
Sonaat
Sonaat on instrumentaalmuusika žanr.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Sonaat · Näe rohkem »
Stradivari
Stradivari (ladinapäraselt Stradivarius) oli itaalia viiulimeistrite perekond.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Stradivari · Näe rohkem »
Tantsumuusika
Tantsumuusika on muusika tantsu saateks.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Tantsumuusika · Näe rohkem »
Tantsusüit
Tantsusüit on mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Tantsusüit · Näe rohkem »
Tšello
Tšello on viiuli perekonda kuuluv poogenkeelpill.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Tšello · Näe rohkem »
Viiul
Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Viiul · Näe rohkem »
Viiuli perekond
Viiuli, vioola ja tšello poogen Viiuli perekond on pilliperekond, mis koosneb viiulisarnastest poogenkeelpillidest.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Viiuli perekond · Näe rohkem »
Viola da gamba
Viola da gamba ehk gamba (gamba tähendab itaalia keeles 'jalg, säär') on poogenkeelpill, millel on tavaliselt kuus keelt ning mis suuruselt ja diapasoonilt sarnaneb tšelloga.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Viola da gamba · Näe rohkem »
Vioola
Vioola ehk altviiul (itaalia keeles viola) on viiulist veidi suurem neljakeeleline keelpill.
Uus!!: Barokk (muusika) ja Vioola · Näe rohkem »
