Kiiremini kui brauser!
29 suhted: Bauska foogt, Bauska ordulinnus, Bauska piirkond, Gotthard Kettler, Heidenreich Vincke von Overberg, Jidiši keel, Juudid, Kreevinid, Kuramaa hertsogiriik, Läti, Lätlased, Lielupe, Liivimaa ordu, Mūsa jõgi, Mēmele jõgi, Saksa keel, Sakslased, Semgalid, Teine maailmasõda, Vadjalased, Veliki Novgorod, Zemgale, 1445, 15. sajand, 1561, 1609, 1640, 1897, 1944.
Bauska foogt
Bauska foogt (saksa keeles Vogt von Bauske) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Bauska foogtkonda.
Uus!!: Bauska ja Bauska foogt · Näe rohkem »
Bauska ordulinnus
Bauska loss (2004) Bauska loss (2015) Bauska ordulinnus (läti keeles Bauskas pils, saksa keeles Amt-Bauske; ka Bauska loss (saksa Schloss Bauska)) oli keskajal Liivi ordu linnus.
Uus!!: Bauska ja Bauska ordulinnus · Näe rohkem »
Bauska piirkond
Bauska piirkond on 1.
Uus!!: Bauska ja Bauska piirkond · Näe rohkem »
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Uus!!: Bauska ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »
Heidenreich Vincke von Overberg
Heidenreich Vincke von Overberg (ka Heinrich; surnud 29. juunil 1450) oli Liivi ordumeister 1438/1439–1450.
Uus!!: Bauska ja Heidenreich Vincke von Overberg · Näe rohkem »
Jidiši keel
Jidiši keele dialektid Euroopas 15.-19. sajandil Jidiši keel ehk jidiš (ka juudi keel) on Aškenazi juutide keel, mis kuulub germaani keelte hulka.
Uus!!: Bauska ja Jidiši keel · Näe rohkem »
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Uus!!: Bauska ja Juudid · Näe rohkem »
Kreevinid
Rahvariides kreevinid M. de Pauly joonistusel Kreevinid olid vadjalaste rühm, kes elas 15.–19.
Uus!!: Bauska ja Kreevinid · Näe rohkem »
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Uus!!: Bauska ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Bauska ja Läti · Näe rohkem »
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Uus!!: Bauska ja Lätlased · Näe rohkem »
Lielupe
Lielupe ('suur jõgi'; saksa Kurländische Aa, Kurische Aa või Semgaller-Aa) on jõgi Lätis Zemgale piirkonnas.
Uus!!: Bauska ja Lielupe · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Bauska ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Mūsa jõgi
Mūsa jõgi (läti; leedu keeles Mūša) on jõgi Euroopas Leedus ja Lätis.
Uus!!: Bauska ja Mūsa jõgi · Näe rohkem »
Mēmele jõgi
Mēmele jõgi (leedu keeles Nemunėlis, poola keeles Niemenek) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Bauska ja Mēmele jõgi · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Bauska ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: Bauska ja Sakslased · Näe rohkem »
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Uus!!: Bauska ja Semgalid · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Bauska ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Uus!!: Bauska ja Vadjalased · Näe rohkem »
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Uus!!: Bauska ja Veliki Novgorod · Näe rohkem »
Zemgale
Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid. Zemgalega piirnevad ajaloolised piirkonnad Sēlija, Samogiitia, Kuramaa ja Liivimaa. Piirkond on peamiselt tasane. Kõige tähtsamad jõed on Daugava ja Lielupe. Suurim linn on Jelgava, kunagise Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi pealinn. Piirkonda kuuluvad Jelgava linn ning Auce, Baldone, Dobele, Engure, Iecava, Jaunpilsi, Jelgava, Ozolnieki, Rundāle, Tērvete, Tukumsi ja Vecumnieki omavalitsus. 1795–1918 kuulus Zemgale haldusjaotuses Kuramaa alla ning läks koos selle territooriumiga pärast Esimest maailmasõda Läti Vabariigile. Piirkonna nimi on tulnud muistse balti rahva semgalite nimetusest. 13. sajandist on seeli rahvalt nime pärinud Sēlijat peetud Zemgale osaks, tänapäeval moodustab see Zemgale valimisringkonna idaosa. Ka ajalooline Sēlija hõlmab osa Kirde-Leedust.
Uus!!: Bauska ja Zemgale · Näe rohkem »
1445
1445.
Uus!!: Bauska ja 1445 · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Bauska ja 15. sajand · Näe rohkem »
1561
1561.
Uus!!: Bauska ja 1561 · Näe rohkem »
1609
1609.
Uus!!: Bauska ja 1609 · Näe rohkem »
1640
1640.
Uus!!: Bauska ja 1640 · Näe rohkem »
1897
1897.
Uus!!: Bauska ja 1897 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Bauska ja 1944 · Näe rohkem »
