Sisukord
141 suhted: Aasia, Aatom, Adipiinhape, Alifaatsed ühendid, Alkaanid, Alküülrühm, Allotroopia, Alumiiniumkloriid, Ameerika Ühendriigid, Ameerika Ühendriikide Tervishoiu- ja Teenindusministeerium, Aneemia, Aniliin, Areenid, Aromaatsus, Artikkel, Atmosfäär (ühik), Atsüülrühm, Atsetoon, Benseen, Bensiin, Bensoehape, Bifenüül, Celsiuse skaala, Defekt, Derivaat, Derivatiseerimine, Detergendid, Eksperiment, Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon, Elektron, Empiiriline valem, Epoksüvaigud, Etüülrühm, Ettevõte, Euroopa, Füüsikalised omadused, Fenool, Funktsionaalrühm, Grafiit, Haigus, Hüdrogeenimine, Heksaan, Heterotsüklilised ühendid, Intermediaat, Isomeerid, Kagu-Aasia, Kaksikside, Kantserogeenid, Karbokatioonid, Katalüüs, ... Laienda indeks (91 rohkem) »
- Areenid
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Vaata Benseen ja Aasia
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Benseen ja Aatom
Adipiinhape
thumb Adipiinhape ehk adiphape ehk 1,6-heksaandihape ehk heksaandihape ehk 1,4-butaandikarboksüülhape (toidulisaainena E 355) on karboksüülhapete hulka kuuluv keemiline aine.
Vaata Benseen ja Adipiinhape
Alifaatsed ühendid
Atsükliline alifaatne ühend (butaan) Tsükliline alifaatne ühend (tsüklobutaan) Alifaatne ühend on orgaaniline ühend, mis ei sisalda benseenitsüklit ehk benseenituuma.
Vaata Benseen ja Alifaatsed ühendid
Alkaanid
Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega.
Vaata Benseen ja Alkaanid
Alküülrühm
Alküülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja mis formaalselt vastab alkaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom.
Vaata Benseen ja Alküülrühm
Allotroopia
Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena.
Vaata Benseen ja Allotroopia
Alumiiniumkloriid
Alumiiniumkloriid on alumiiniumi ja kloori ühend, mille keemiline valem on AlCl3.
Vaata Benseen ja Alumiiniumkloriid
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Benseen ja Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriikide Tervishoiu- ja Teenindusministeerium
Ameerika Ühendriikide Tervishoiu- ja Teenindusministeerium (inglise keeles Department of Health and Human Services) on USA ministeerium, mis tegeleb tervishoiu ja sotsiaalteenuste alase seadusandluse reguleerimise ja väljatöötamisega ning nende teenuste osutamisega riigiteenistujatele.
Vaata Benseen ja Ameerika Ühendriikide Tervishoiu- ja Teenindusministeerium
Aneemia
Aneemia (ladina keeles anaemia, vanakreeka keeles ἀναιμία anaimía) ehk kehvveresus on kõige sagedasem erütrotsüütide ehk punaverelibledega seotud häire, mille korral on erütrotsüütide ja/või hemoglobiini sisaldus veres normaalsest väiksem.
Vaata Benseen ja Aneemia
Aniliin
Aniliin ehk fenüülamiin ehk aminobenseen (C6H5NH2) on tähtis keemiatööstuse tooraine.
Vaata Benseen ja Aniliin
Areenid
Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma.
Vaata Benseen ja Areenid
Aromaatsus
Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.
Vaata Benseen ja Aromaatsus
Artikkel
Artikkel (ladina articulus) on sõna, mis on kasutuses mitmes tähenduses.
Vaata Benseen ja Artikkel
Atmosfäär (ühik)
Atmosfäär on mittesüsteemne (SI-väline) rõhuühik.
Vaata Benseen ja Atmosfäär (ühik)
Atsüülrühm
Atsüülrühm Atsüülrühmaks ehk alkanoüülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias rühma RC(.
Vaata Benseen ja Atsüülrühm
Atsetoon
Atsetooni keemiline valem Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga (56 °C) ja sulamistemperatuuriga (–95 °C) läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi.
Vaata Benseen ja Atsetoon
Benseen
Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.
Vaata Benseen ja Benseen
Bensiin
Bensiin purgis Bensiin (Briti inglise keeles petrol, Ameerika inglise keeles gasoline, saksa keeles Benzin) on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu (keeb temperatuurivahemikus 30–200 °C), kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik.
Vaata Benseen ja Bensiin
Bensoehape
Bensoehappe molekuli mudel Benseenkarboksüülhape ehk bensoehape (ka benseenhape, bensoaat) on karboksüülhapete hulka kuuluv benseeni monofunktsionaalne derivaat, mille naatriumsoola kasutatakse röga lahtistava vahendina.
Vaata Benseen ja Bensoehape
Bifenüül
Bifenüül Bifenüül ehk difenüül ehk fenüülbenseen (C6H5)2 on areenide klassi kuuluv orgaaniline aine, mis moodustab meeldiva lõhnaga värvuseta kristalle.
Vaata Benseen ja Bifenüül
Celsiuse skaala
Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.
Vaata Benseen ja Celsiuse skaala
Defekt
Defekt on viga, rike, puudus või puue.
Vaata Benseen ja Defekt
Derivaat
Keemias on derivaat keemiline ühend, mida saab vaadelda teatud ühendist tuletatuna, kui selle üks aatom või rühm asendatakse teise aatomi või rühmaga.
Vaata Benseen ja Derivaat
Derivatiseerimine
Derivatiseerimine (ehk funktsionaalrühma modifitseerimine) on keemias kasutatav võte, kui keemilise ühendi üks funktsionaalrühm asendatakse teise ainele vajalikke spetsiifilisi omadusi andva rühmaga: Derivatiseerimisel tuleb arvestada, et.
Vaata Benseen ja Derivatiseerimine
Detergendid
Detergendid (ladina sõnast detergēre 'puhtaks pesema') on sünteetilised pindaktiivsed ained, mida kasutatakse peamiselt sünteetilistes pesemisainetes pesemis- ja puhastustoime parandajatena (näiteks pesu- või nõudepesuvahendites).
Vaata Benseen ja Detergendid
Eksperiment
Eksperiment (ladina sõnast experimentum 'katse') ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, seejuures tingimusi kontrolli all hoides.
Vaata Benseen ja Eksperiment
Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon
Benseeni nitreerimine Benseeni sulfoonimine Benseeni halogeenimine, X.
Vaata Benseen ja Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Benseen ja Elektron
Empiiriline valem
Empiiriline valem on keemilise ühendi molekuli koostisse kuuluvate keemiliste elementide suhteline sisaldus väikseimates täisarvudes.
Vaata Benseen ja Empiiriline valem
Epoksüvaigud
Epoksüvaike sisaldav epoksüliim Epoksüvaigud ehk epoksiidvaigud on vaigud, mis sisaldavad epoksü- (ehk oksüraan-)rühmi.
Vaata Benseen ja Epoksüvaigud
Etüülrühm
Etüülrühm on etaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom, vastav ühevalentne rühm.
Vaata Benseen ja Etüülrühm
Ettevõte
Ettevõte on õiguslikult ja korralduslikult vaadeldav kui iseseisev, eraldatud varaga tegutsev majandusüksus.
Vaata Benseen ja Ettevõte
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Benseen ja Euroopa
Füüsikalised omadused
Keemilise aine või materjali füüsikalised omadused on omadused, mis pole seotud aine osalusega keemilistes reaktsioonides.
Vaata Benseen ja Füüsikalised omadused
Fenool
Fenool Fenool ehk hüdroksübenseen (varem ka hüdroksübensool või ka karboolhape) C6H5OH on mürgine valge kristalne (sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees halvasti (8,3 g/100 ml).
Vaata Benseen ja Fenool
Funktsionaalrühm
Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
Vaata Benseen ja Funktsionaalrühm
Grafiit
Grafiidi plaatjad kristallid kaltsiidimaatriksis Pliiatsisüdamik Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.
Vaata Benseen ja Grafiit
Haigus
Haigus (kreeka νόσος nosos 'haigus', 'tõbi', ladina morbus) on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses.
Vaata Benseen ja Haigus
Hüdrogeenimine
Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus.
Vaata Benseen ja Hüdrogeenimine
Heksaan
Graafiline kujutis thumb Heksaan on lineaarne alkaan, mille molekulis on kuus süsinikuaatomit.
Vaata Benseen ja Heksaan
Heterotsüklilised ühendid
5- ja 6-lülilisi heterotsüklilisi ühendeid: furaan, tiofeen, pürrool, püridiin, püraan, oksasiin, tiasiin, pürimidiin, piperasiin, tiopüraan Heterotsüklilised ühendid on sellised tsüklilised orgaanilised ühendid, mille tsüklis on peale süsiniku aatomite veel teiste elementide aatomeid, nn heteroaatomeid, üks või enam.
Vaata Benseen ja Heterotsüklilised ühendid
Intermediaat
Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.
Vaata Benseen ja Intermediaat
Isomeerid
Isomeeride klassifikatsioon Keemias on isomeerid ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained.
Vaata Benseen ja Isomeerid
Kagu-Aasia
Kagu-Aasia ÜRO liigituse järgi Kagu-Aasia on piirkond Aasias.
Vaata Benseen ja Kagu-Aasia
Kaksikside
'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
Vaata Benseen ja Kaksikside
Kantserogeenid
Kantserogeenid ehk vähitekitajad on ained, ühendid, valmistised või keskkonnatingimused, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust.
Vaata Benseen ja Kantserogeenid
Karbokatioonid
butüülkatioon (planaarne geomeetria) Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Karbokatioonid ehk karbkatioonid on orgaaniliste ühendite reaktsioonides esinevad lühiealised ebastabiilsed intermediaadid, millel on positiivne laeng süsiniku aatomil.
Vaata Benseen ja Karbokatioonid
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Vaata Benseen ja Katalüüs
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Vaata Benseen ja Katalüsaator
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Vaata Benseen ja Keemiline ühend
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Benseen ja Keemiline element
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Benseen ja Keemiline reaktsioon
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Vaata Benseen ja Keemiline side
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Vaata Benseen ja Keemistemperatuur
Kemikaal
Kemikaal on kindla puhtusastmega keemiatoode, mida kasutatakse laboratoorsel või tööstuslikul otstarbel.
Vaata Benseen ja Kemikaal
Kesk-Aasia
Kesk-Aasia ÜRO liigituse järgi. Kesk-Aasia lõunaosa on väga mägine. Kesk-Aasia on piirkond Aasia siseosas, hõlmab Venemaa impeeriumi ja Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Aasia alasid Siberist lõunas.
Vaata Benseen ja Kesk-Aasia
Kloorimine
Kloorimine (varem ka kloreerimine) on keemiline reaktsioon, mille käigus viiakse kloori aatom(id) aine molekuli koostisse.
Vaata Benseen ja Kloorimine
Kloriidid
Kloriidid on kas vesinikkloriidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad kloorist ja mingist muust elemendist.
Vaata Benseen ja Kloriidid
Kofeiinitustamine
Kofeiinitustamine ehk dekofeiniseerimine on kofeiini täielik või ligikaudu täielik eemaldamine kohviubadest, kakaoubadest, teepõõsa lehtedest või muudest kofeiini sisaldavatest toorainetest.
Vaata Benseen ja Kofeiinitustamine
Kompleksühend
B12-vitamiin on kompleksühend Kompleksühend on keemiline ühend, kus keskne aatom või ioon (tsentraalaatom või -ioon, enamasti metall) on seotud ligandidega koordinatiivsete ehk doonor-aktseptorsidemete kaudu.
Vaata Benseen ja Kompleksühend
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Vaata Benseen ja Kontsentratsioon
Kool
Kose Gümnaasium Muhu Põhikool Aloja muusika- ja kunstikool Lätis Kool (kreeka keele sõnast σχολείο, ladina scholē 'puhkus, vabadus füüsilisest tegevusest') on haridusasutus õppimise ja õpetamise jaoks; õpiruumi ja õppekeskkonda võimaldav institutsioon.
Vaata Benseen ja Kool
Krakkimine
Krakkimine on nafta või naftafraktsioonide destruktiivne töötlemine kõrgel temperatuuril kergete fraktsioonide saagise suurendamiseks või kvaliteedi parandamiseks.
Vaata Benseen ja Krakkimine
Kristallograafia
See artikkel annab lühiülevaate kristallograafiast; kristallograafiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Kristallograafia mõisteid. ---- Väävli kristallid Kristallograafia on teadusharu, mille uurimisobjekt on kristallid.
Vaata Benseen ja Kristallograafia
Kroom
Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.
Vaata Benseen ja Kroom
Kumm
Kumm võib tähendada mitut asja.
Vaata Benseen ja Kumm
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Vaata Benseen ja Lahusti
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Benseen ja Lämmastik
Lõhkeaine
Simuleeritud õhurünnak napalmiga Lõhkeainetel on järgmised omadused.
Vaata Benseen ja Lõhkeaine
Leukeemia
Leukeemia on vere ja luuüdi vähk ehk rahvakeeli verevähk või valgeveresus.
Vaata Benseen ja Leukeemia
Ligand
HCo(CO)4 viie ligandiga Ligand on ioon või molekul (funktsionaalrühm), mis seondub keskse metalliaatomiga (kompleksühendi tuumaga), moodustades kompleksühendi.
Vaata Benseen ja Ligand
Liim
Nitrotselluloosliim tuubist väljas Liim on vedel või poolvedel ainete segu, millega saab liimida või liita esemeid kokku.
Vaata Benseen ja Liim
Lubrikant
Lubrikant on libesti, mida kasutatakse meditsiinis limaskestade niisutamiseks.
Vaata Benseen ja Lubrikant
Luuüdi
Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.
Vaata Benseen ja Luuüdi
Materjal
Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.
Vaata Benseen ja Materjal
Mürgisus
Mürgisus ehk toksilisus on aine või nähtuse omadus, mis muudab selle mürgiseks.
Vaata Benseen ja Mürgisus
Michael Faraday
Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.
Vaata Benseen ja Michael Faraday
Molübdeen
Molübdeen on keemiline element, metall järjenumbriga 42.
Vaata Benseen ja Molübdeen
Molekulaarorbitaalide teooria
Molekulaarorbitaalide teooria (edaspidi MO teooria) on meetod molekuli elektronstruktuuri kirjeldamiseks, mille kohaselt ei paikne elektronid kindlatel keemilistel sidemetel vaid on delokaliseeritud molekulaarorbitaalidele, mis katavad tervet molekuli.
Vaata Benseen ja Molekulaarorbitaalide teooria
Mootor
Sisepõlemismootor Mootor (ladina keeles motor 'liigutaja') on masin, mis muundab mingit liiki energiat mehaaniliseks tööks.
Vaata Benseen ja Mootor
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Vaata Benseen ja Nafta
Naftaleen
Naftaleen (varem nimetatud ka naftaliin) C10H8 on kondenseerunud tuumadega areenide klassi kuuluv orgaaniline aine.
Vaata Benseen ja Naftaleen
Nailon
Nailonsukk mikroskoobi all Nailon (DuPont Nylon) on tehis- ehk kunstkiud (sünteetiline kiud).
Vaata Benseen ja Nailon
Nukleofiil
Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng.
Vaata Benseen ja Nukleofiil
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Vaata Benseen ja Oksiidid
Oktaaniarv
Oktaaniarv on bensiini detonatsioonikindlust iseloomustav näitaja.
Vaata Benseen ja Oktaaniarv
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Vaata Benseen ja Orgaanilised ühendid
Püridiin
Püridiin on orgaaniline ühend, mis kuulub mittebensoidsete aromaatsete ühendite klassi.
Vaata Benseen ja Püridiin
Pestitsiid
Pestitsiid on aine või ainete segu, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, kahjurite hävitamine, nende eemale peletamine või nende mõju leevendamine.
Vaata Benseen ja Pestitsiid
Pikomeeter
Pikomeeter (tähis pm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub ühe triljondiku meetriga: Seda mõõtühikut kasutatakse peamiselt aatomi suurusjärgus pikkuste mõõtmisel.
Vaata Benseen ja Pikomeeter
Plaatina
Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.
Vaata Benseen ja Plaatina
Plastid
Plaste kasutatakse laialdaselt pakendamisel. Plastist veepudelid plastkastides Plastid ehk plastmassid on materjalid, mis koosnevad peamiselt kõrgmolekulaarsetest ühenditest – polümeeridest.
Vaata Benseen ja Plastid
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Vaata Benseen ja Plii
Polükarbonaadid
Polükarbonaat ehk kihtplast on plast, mida kasutatakse tööstuses ja ehituses selle heade omaduste tõttu.
Vaata Benseen ja Polükarbonaadid
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Vaata Benseen ja Polümeerid
Polüstüreen
Polüstüreeni struktuurivalem Polüstüreen (lühend PS) on stüreeni polümeriseerumisel saadav amorfne või osaliselt kristalliseerunud termoplastne polümeer.
Vaata Benseen ja Polüstüreen
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Benseen ja Prantsuse keel
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Vaata Benseen ja Prooton
Protsess
---- Protsess on nähtuste ja asjade teatava tulemuseni viiv muutumine.
Vaata Benseen ja Protsess
Ravim
pisi Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.
Vaata Benseen ja Ravim
Röntgendifraktsioonanalüüs
Pika säriga foto töötavast röntgendifraktomeetrist. Fotol on näha goniomeetri skaneerivate õlgade liikumine. Kaspar Kallipi foto Röntgendifraktsioonanalüüs mineraloogilise koostise määramiseks. Peeter Paaveri foto Röntgendifraktsioonanalüüs (XRDA – inglise keeles X-ray diffraction analysis; ka XRD ehk "röntgenikiirte difraktsioon") on kristalliliste materjalide atomaarse või molekulaarse struktuuri uurimismeetod, milles kasutatakse uuritavale materjalile langeva röntgenikiirguse difrageerumist ja selle detekteerimist.
Vaata Benseen ja Röntgendifraktsioonanalüüs
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Vaata Benseen ja Rõhk
Reenium
Reenium on element järjekorranumbriga 75.
Vaata Benseen ja Reenium
Ring
Ring Kontsentrilised ringid Ring ehk kinnine ring on ringjoone poolt piiratud tasandi osa.
Vaata Benseen ja Ring
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Benseen ja Saksa keel
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Benseen ja Süsinik
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Vaata Benseen ja Süsivesinikud
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Vaata Benseen ja Spinn
Stüreen
Stüreen Stüreen ehk fenüületeen (IUPACi eelistatuim nimetus) ehk etenüülbenseen ehk vinüülbenseen (varasem nimetus ka stürool) on meeldiva lõhnaga värvitu ja kergesti aurustuv vedelik, mis keeb temperatuuril 145,2 ºC.
Vaata Benseen ja Stüreen
Struktuur
Struktuur (ladina sõnast strūctūra ehitus, tarind) on terviku kõigi osade seoste kogum.
Vaata Benseen ja Struktuur
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Vaata Benseen ja Sulamistemperatuur
Surm
Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.
Vaata Benseen ja Surm
Tehnikaleksikon
"Tehnikaleksikon" on tehnikaalane teatmeteos.
Vaata Benseen ja Tehnikaleksikon
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Benseen ja Teine maailmasõda
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Vaata Benseen ja Teras
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Benseen ja Tihedus
Tolueen
Tolueen (varasem nimetus toluool, IUPACi süstemaatiline nimetus metüülbenseen) on aromaatsete ühendite klassi kuuluv süsivesinik keemilise valemiga CH3C6H5.
Vaata Benseen ja Tolueen
Tsükloheksaan
Tsükloheksaan on tsükloalkaan, mille keemiline valem on C6H12.
Vaata Benseen ja Tsükloheksaan
Vaik
Männivaik Vaigu korjamine (enne 1997) Vaik on orgaanilist päritolu, harilikult läbipaistev viskoosne vedelik või tahke amorfne, enamasti kõrgmolekulaarne aine, millel puudub kindel sulamistemperatuur ning mille üleminek vedelast olekust tahkesse (või vastupidi) toimub mingis kindlas temperatuurivahemikus.
Vaata Benseen ja Vaik
Vaikne ookean
thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.
Vaata Benseen ja Vaikne ookean
Valentssidemete teooria
Valentssidemete teooria (ingl k valence bond theory; VB-teooria) ja molekulaarorbitaalide teooria on kaks põhilist teooriat keemias, mis selgitavad keemilist sidet kvantmehaanika meetodite kaudu.
Vaata Benseen ja Valentssidemete teooria
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Vaata Benseen ja Vähk (haigus)
Värv
Värv on pigmenti ja sideainet sisaldav vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab füüsikalise või keemilise protsessi tulemusel tahke kelme ning kaunistab pinda ja kaitseb seda kahjustavate tegurite eest.
Vaata Benseen ja Värv
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Vaata Benseen ja Vedelik
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Benseen ja Vesinik
15. sajand
15.
Vaata Benseen ja 15. sajand
1825
1825.
Vaata Benseen ja 1825
1865
1865.
Vaata Benseen ja 1865
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Benseen ja 19. sajand
1903
1903.
Vaata Benseen ja 1903
1920
1920.
Vaata Benseen ja 1920
1929
1929.
Vaata Benseen ja 1929
1950. aastad
1950.
Vaata Benseen ja 1950. aastad
1970. aastad
1970.
Vaata Benseen ja 1970. aastad
1978
1978.
Vaata Benseen ja 1978
1981
1981.
Vaata Benseen ja 1981
1999
1999.
Vaata Benseen ja 1999
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.
Vaata Benseen ja 20. sajand
2018
2018.
Vaata Benseen ja 2018
Vaata ka
Areenid
- Benseen
Tuntud ka kui Benseenitsükkel, Benseenituum, Bensool.