Kiiremini kui brauser!
55 suhted: Atlandi heeringas, CNN, Dalsland, Fallos, Fjord, Götaland, Göteborg, Harald Kaunisjuus, Kaljujoonis, Karl X Gustav, Lään (Rootsi), Marstrand, Marstrandi vabasadam, Nordisk familjebok, Norra, Norra keel, Norra kuningas, Põhjameri, Rahvastikutihedus, Rahvusvaheline Valuutafond, Rootsi, Rootsi ajalugu, Rootsi keel, Roskilde rahu, Saarestik, Sünagoog, Skagerrak, Skäär, Skåne maakond, Stockholmi saarestik, Suur rahvasterändamine, Taani, Taani-Norra, Uddevalla, UNESCO maailmapärandi nimistu, Västergötland, Västra Götalandi lään, Viikingiaeg, Vikeni maakond, 1050, 11. sajand, 1658, 1660, 17. sajand, 1747, 18. sajand, 1809, 19. sajand, 1962, 1998, ..., 2. aastatuhat eKr, 20. sajand, 2009, 31. detsember, 872. Laienda indeks (5 rohkem) »
Atlandi heeringas
Atlandi heeringas on parvekala Atlandi heeringas Atlandi heeringas ehk harilik heeringas (Clupea harengus) on heeringlaste sugukonda heeringa perekonda kuuluv kalaliik.
Uus!!: Bohuslän ja Atlandi heeringas · Näe rohkem »
CNN
Cable News Network, mida tuntakse lühendi CNN järgi, on Ameerika Ühendriikide uudistekanal, mille asutas 1980.
Uus!!: Bohuslän ja CNN · Näe rohkem »
Dalsland
Dalsland on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsi edelaosas Götalandil.
Uus!!: Bohuslän ja Dalsland · Näe rohkem »
Fallos
Tiibadega fallos (5. sajand eKr, Ateena) Fallos (vanakreeka φαλλός) on mehe erigeerunud suguti kujutise kohta kasutatav sõna.
Uus!!: Bohuslän ja Fallos · Näe rohkem »
Fjord
Sogne fjord Norras ''Fjord à Christiania'', Claude Monet (1895) Fjord ehk lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin.
Uus!!: Bohuslän ja Fjord · Näe rohkem »
Götaland
Götalandi alad Rootsis Götaland on ajalooline piirkond Rootsis.
Uus!!: Bohuslän ja Götaland · Näe rohkem »
Göteborg
Göteborg on Rootsi suuruselt teine linn, Västra Götalandi lääni keskus.
Uus!!: Bohuslän ja Göteborg · Näe rohkem »
Harald Kaunisjuus
Harald Kaunisjuus Harald Kaunisjuus (vanapõhja Haraldr hárfagri, norra Harald Hårfagre, ka Harald Halfdansson või Harald I; umbes 850 – umbes 933) oli esimene Norra kuningas.
Uus!!: Bohuslän ja Harald Kaunisjuus · Näe rohkem »
Kaljujoonis
Kaljujoonis ehk petroglüüf on pikto- või logogrammidest koosnev joonis, mis on uuristatud kaljupinda või värvitud kaljupinnale.
Uus!!: Bohuslän ja Kaljujoonis · Näe rohkem »
Karl X Gustav
Karl X Gustav (8. november 1622 – 13. veebruar 1660) oli Rootsi kuningas 1654–1660.
Uus!!: Bohuslän ja Karl X Gustav · Näe rohkem »
Lään (Rootsi)
Lään (rootsi keeles län) on 1. järgu haldusüksuse tüüp Rootsis.
Uus!!: Bohuslän ja Lään (Rootsi) · Näe rohkem »
Marstrand
Marstrand on linn Rootsi läänerannikul asuvatel Marstrandsö ja Koö saarel.
Uus!!: Bohuslän ja Marstrand · Näe rohkem »
Marstrandi vabasadam
Marstrandi vabasadam oli suuresti autonoomne saartel asunud territoorium 18. sajandi lõpu Rootsis, kuningate Gustav III ja Gustav IV Adolf valitsemisajal.
Uus!!: Bohuslän ja Marstrandi vabasadam · Näe rohkem »
Nordisk familjebok
Teise trüki köite juugendstiilis selg "Nordisk familjebok" on Rootsi entsüklopeedia, mille 20-köiteline esimene trükk ilmus aastatel 1876–1899 ja 38-köiteline, pealkirjaga "Uggleupplagan" (Öökulliväljaanne) tuntud kordustrükk aastatel 1904–1926.
Uus!!: Bohuslän ja Nordisk familjebok · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Bohuslän ja Norra · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: Bohuslän ja Norra keel · Näe rohkem »
Norra kuningas
Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.
Uus!!: Bohuslän ja Norra kuningas · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Bohuslän ja Põhjameri · Näe rohkem »
Rahvastikutihedus
Rahvastikutihedus riigiti 2006. a seisuga Rahvastikutihedus ehk asustustihedus on mingi maa-ala rahvaarvu jagatis selle pindalaga.
Uus!!: Bohuslän ja Rahvastikutihedus · Näe rohkem »
Rahvusvaheline Valuutafond
Rahvusvaheline Valuutafond (inglise keeles International Monetary Fund, lühendina IMF) on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944.
Uus!!: Bohuslän ja Rahvusvaheline Valuutafond · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Bohuslän ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Bohuslän ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Bohuslän ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Roskilde rahu
Punaselt: Halland, mis oli Brömsebro rahuga (1645) 30 aastaks Rootsile antud, loovutati nüüd jäädavalt. Kollaselt: ka Skåne, Blekinge ja Bohuslän said Rootsi omanduseks. Lillalt: Trøndelagi ja Bornholmi provintsid, mis küll aastal 1658 Rootsile loovutati, kuid kus toimunud ülestõusu järel naasid provintsid aastal 1660 Taani-Norra valitsemise alla. Leping muutis jõudude tasakaalu Skandinaavias jäädavalt, tehes Rootsist võimsaima Skandinaavia riigi nii rahvaarvu kui pindala poolest Roskilde rahu sõlmiti Teise Põhjasõja ajal vkj 26.
Uus!!: Bohuslän ja Roskilde rahu · Näe rohkem »
Saarestik
Saarestik ehk arhipelaag on mitme omavahel lähestikku paikneva saare kogum.
Uus!!: Bohuslän ja Saarestik · Näe rohkem »
Sünagoog
Sünagoog (kreeka keeles συναγωγή synagogé, tuleb heebrea keelest בית כנסת beit knesset ja tähendab 'kogunemismaja') on judaistide pühakoda.
Uus!!: Bohuslän ja Sünagoog · Näe rohkem »
Skagerrak
Skagerrak ja Kattegat Skagerrak on väin Skandinaavia ja Jüüti poolsaare vahel.
Uus!!: Bohuslän ja Skagerrak · Näe rohkem »
Skäär
300px Skäär (ka kaljulaid) on kristalseist kivimitest koosnev kaljusaar.
Uus!!: Bohuslän ja Skäär · Näe rohkem »
Skåne maakond
Skåne on ajalooline maakond (landskap) Rootsi lõunaosas.
Uus!!: Bohuslän ja Skåne maakond · Näe rohkem »
Stockholmi saarestik
Stockholmi saarestikku kujutav kaart Saarestik Ingmarsö ja Finnhamni kohal Stockholmi saarestik (rootsi keeles Stockholms skärgård) on Kesk-Rootsi idarannikul asuv Läänemere suuruselt teine saarestik, mida Saaristomerest eraldab Ahvenameri.
Uus!!: Bohuslän ja Stockholmi saarestik · Näe rohkem »
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Uus!!: Bohuslän ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Bohuslän ja Taani · Näe rohkem »
Taani-Norra
Taani-Norra oli Taani ja Norra personaalunioon aastatel 1536–1814.
Uus!!: Bohuslän ja Taani-Norra · Näe rohkem »
Uddevalla
Karl X Gustavi ja Erik Dahlberghi ausammas Uddevalla Kuninga väljakul. Uddevalla on linn Rootsis Västra Götalandi läänis Uddevalla vallas.
Uus!!: Bohuslän ja Uddevalla · Näe rohkem »
UNESCO maailmapärandi nimistu
Maailmapärandi komitee logo UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt üliolulised.
Uus!!: Bohuslän ja UNESCO maailmapärandi nimistu · Näe rohkem »
Västergötland
Västergötland on Rootsi ajalooline maakond (landskap), mis asub Rootsi edelaosas.
Uus!!: Bohuslän ja Västergötland · Näe rohkem »
Västra Götalandi lään
Punane kalurihütt Rågårdsdalis 2020. aastal Västra Götalandi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Uus!!: Bohuslän ja Västra Götalandi lään · Näe rohkem »
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Uus!!: Bohuslän ja Viikingiaeg · Näe rohkem »
Vikeni maakond
Vikeni maakond on Lõuna-Norras Østlandeti piirkonna maakond, mis loodi 1.
Uus!!: Bohuslän ja Vikeni maakond · Näe rohkem »
1050
1050.
Uus!!: Bohuslän ja 1050 · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: Bohuslän ja 11. sajand · Näe rohkem »
1658
1658.
Uus!!: Bohuslän ja 1658 · Näe rohkem »
1660
1660.
Uus!!: Bohuslän ja 1660 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Bohuslän ja 17. sajand · Näe rohkem »
1747
1747.
Uus!!: Bohuslän ja 1747 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Bohuslän ja 18. sajand · Näe rohkem »
1809
1809.
Uus!!: Bohuslän ja 1809 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Bohuslän ja 19. sajand · Näe rohkem »
1962
1962.
Uus!!: Bohuslän ja 1962 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Bohuslän ja 1998 · Näe rohkem »
2. aastatuhat eKr
2.
Uus!!: Bohuslän ja 2. aastatuhat eKr · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Bohuslän ja 20. sajand · Näe rohkem »
2009
2009.
Uus!!: Bohuslän ja 2009 · Näe rohkem »
31. detsember
31.
Uus!!: Bohuslän ja 31. detsember · Näe rohkem »
872
872.
Uus!!: Bohuslän ja 872 · Näe rohkem »
