Sarnasusi Botaanika mõisteid ja Taimed
Botaanika mõisteid ja Taimed on 57 ühist asja (Unioonpeedia): Alkaloidid, Botaanika, C3-taimed, Diaspoor, Eos, Epiderm, Fütotsönoos, Fotosüntees, Gametofüüt, Geobotaanika, Harunemine, Hüdrobotaanika, Juhtkude, Juur, Juurestik, Katteseemnetaimed, Kloroplast, Kultuurtaim, Leht, Nektar, Okaspuutaimed, Paleobotaanika, Paljasseemnetaimed, Plastiidid, Pomerantsvili, Puitumine, Punavetikad, Pung, Rakukest, Ränivetikad, ..., Risoom, Rohevetikad, Sammaltaimed, Süsteemne omandatud resistentsus, Sõnajalgtaimed, Seeme, Soontaimed, Soonteta taimed, Sort, Sporofüüt, Taimeanatoomia, Taimefüsioloogia, Taimegeograafia, Taimemorfoloogia, Taimerakk, Taimkate, Tallus, Tärklis, Tolmeldamine, Tolmlemine, Tolmukapea, Tolmutera, Tselluloos, Umbrohi, Valgushingamine, Vars, Vili. Laienda indeks (27 rohkem) »
Alkaloidid
Nikotiin on üks alkaloididest Alkaloidid on lämmastikku sisaldavate, vees lahustumatute, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavate keemiliste ainete rühm.
Alkaloidid ja Botaanika mõisteid · Alkaloidid ja Taimed ·
Botaanika
Botaanika ehk taimeteadus on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega.
Botaanika ja Botaanika mõisteid · Botaanika ja Taimed ·
C3-taimed
C3-taimed on paraskliimavöötmes produktiivselt fotosünteesivad taimed, milles fotosünteesi ajal kõigepealt moodustub kolme süsinikaatomiga 3-fosfoglütseraat.
Botaanika mõisteid ja C3-taimed · C3-taimed ja Taimed ·
Diaspoor
Diaspoor ehk levis on igasugune organismide (eriti taimede ja seente) levimisalge, ka organismi osa, mille abil organismid levivad.
Botaanika mõisteid ja Diaspoor · Diaspoor ja Taimed ·
Eos
Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.
Botaanika mõisteid ja Eos · Eos ja Taimed ·
Epiderm
Epiderm ehk epidermis on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal.
Botaanika mõisteid ja Epiderm · Epiderm ja Taimed ·
Fütotsönoos
Fütotsönoos ehk taimekooslus (varasemas eesti keeles kasutatud ka vormi taimeühiskond) on taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes.
Botaanika mõisteid ja Fütotsönoos · Fütotsönoos ja Taimed ·
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Botaanika mõisteid ja Fotosüntees · Fotosüntees ja Taimed ·
Gametofüüt
Gametofüüt on elutsükli haploidses faasis olev taim.
Botaanika mõisteid ja Gametofüüt · Gametofüüt ja Taimed ·
Geobotaanika
Geobotaanika on teadusharu, mis tegeleb taimkatte ja seda moodustavate taimekoosluste uurimisega, pöörates tähelepanu paiga edaafilistele ja klimaatilistele tingimustele.
Botaanika mõisteid ja Geobotaanika · Geobotaanika ja Taimed ·
Harunemine
Harunemine on taime varre või juure harude tekkimine kasvukuhiku jagunedes (dihhotoomia) või õistaimedel uute kasvukuhikute kujunedes.
Botaanika mõisteid ja Harunemine · Harunemine ja Taimed ·
Hüdrobotaanika
Hüdrobotaanika on veetaimi uuriv botaanika (ühtlasi hüdrobioloogia) haru.
Botaanika mõisteid ja Hüdrobotaanika · Hüdrobotaanika ja Taimed ·
Juhtkude
Juhtkude on kõrgemate taimede kude, mille kaudu toimub vee ja vees lahustunud orgaaniliste ja mineraalainete liikumine.
Botaanika mõisteid ja Juhtkude · Juhtkude ja Taimed ·
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Botaanika mõisteid ja Juur · Juur ja Taimed ·
Juurestik
Juurestik ehk juuresüsteem (varasemas eesti keeles ka: juurekava) on mingi taime juurte kogum.
Botaanika mõisteid ja Juurestik · Juurestik ja Taimed ·
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Botaanika mõisteid ja Katteseemnetaimed · Katteseemnetaimed ja Taimed ·
Kloroplast
Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.
Botaanika mõisteid ja Kloroplast · Kloroplast ja Taimed ·
Kultuurtaim
Enamik aiakujunduses kasutatavaid taimi on kultuurtaimed Kultuurtaim on kultiveerimise tarbeks aretatud taimeliik või -sort.
Botaanika mõisteid ja Kultuurtaim · Kultuurtaim ja Taimed ·
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Botaanika mõisteid ja Leht · Leht ja Taimed ·
Nektar
viltja kurdlehiku õites Nektar (ka mesineste, mesimahl) on magus vedelik, mis eritub taimede nektarinäärmetest ja millest mesilased valmistavad mett.
Botaanika mõisteid ja Nektar · Nektar ja Taimed ·
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Botaanika mõisteid ja Okaspuutaimed · Okaspuutaimed ja Taimed ·
Paleobotaanika
lodjapuu ''Viburnum lesquereuxii'' lehefossiil Paleobotaanika on paleontoloogia haru, mis tegeleb taimsete fossiilidega ja taimede evolutsiooni uurimisega.
Botaanika mõisteid ja Paleobotaanika · Paleobotaanika ja Taimed ·
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Botaanika mõisteid ja Paljasseemnetaimed · Paljasseemnetaimed ja Taimed ·
Plastiidid
Plastiidid on taimede ja protistide organellid, mis on ümbritsetud membraaniga.
Botaanika mõisteid ja Plastiidid · Plastiidid ja Taimed ·
Pomerantsvili
Apelsini pomerantsvili Pomerantsvili ehk tsitrusvili ehk hesperiid on näärmelise, eeterlikke õlisid sisaldava väliskesta, säsika vahekesta ja lõigustunud mahlase sisekestaga vili.
Botaanika mõisteid ja Pomerantsvili · Pomerantsvili ja Taimed ·
Puitumine
Küdoonia rohtne võrse Küdoonia juba puitunud oks Puitumine ehk lignifikatsioon on polüsahhariidide ja ligniini ladestumine taime raku seintesse, mille tulemusena muutub taime vars jäigaks.
Botaanika mõisteid ja Puitumine · Puitumine ja Taimed ·
Punavetikad
Punavetikas ''Ceramium tenuicorne''. Foto: Rando Tuvikene Punavetikad (Rhodophyceae) on ainuke punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass.
Botaanika mõisteid ja Punavetikad · Punavetikad ja Taimed ·
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Botaanika mõisteid ja Pung · Pung ja Taimed ·
Rakukest
Rakukest on rakumembraanist väljaspool olev kest.
Botaanika mõisteid ja Rakukest · Rakukest ja Taimed ·
Ränivetikad
Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid.
Botaanika mõisteid ja Ränivetikad · Ränivetikad ja Taimed ·
Risoom
Kollase võhumõõga risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu.
Botaanika mõisteid ja Risoom · Risoom ja Taimed ·
Rohevetikad
Rohevetikad kividel Toila mererannas Rohevetikad on rühm taimi.
Botaanika mõisteid ja Rohevetikad · Rohevetikad ja Taimed ·
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Botaanika mõisteid ja Sammaltaimed · Sammaltaimed ja Taimed ·
Süsteemne omandatud resistentsus
Süsteemne omandatud resistentsus ehk süsteemselt omandatud resistentsus (inglise keeles systemic acquired resistance, lüh SAR), ka kestev resistentsus, on enamiku taimede (sh katteseemnetaimed) taimeimmuunsuse liik, mille aktivatsioon, immuunvastus ja toime ning signaaliedastussüsteem põhineb organismi eelneval kokkupuutel patogeeniga.
Botaanika mõisteid ja Süsteemne omandatud resistentsus · Süsteemne omandatud resistentsus ja Taimed ·
Sõnajalgtaimed
Sõnajalgtaimed ehk pteridofüüdid ehk tüvendeostaimed (Pteridophyta ehk Filicophyta) on soontaimede hõimkond, kuhu kuulub umbes 20 000 liiki.
Botaanika mõisteid ja Sõnajalgtaimed · Sõnajalgtaimed ja Taimed ·
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Botaanika mõisteid ja Seeme · Seeme ja Taimed ·
Soontaimed
Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
Botaanika mõisteid ja Soontaimed · Soontaimed ja Taimed ·
Soonteta taimed
Soonteta taimed ehk alamad taimed on üldnimetus taimedele (kaasa arvatud rohevetikad), kellel puudub juhtkudede süsteem (ksüleem ja floeem).
Botaanika mõisteid ja Soonteta taimed · Soonteta taimed ja Taimed ·
Sort
Sort ehk kultivar (cultivar, lühend cv.) on kõige madalam süstemaatika ühik kultuurtaimedel.
Botaanika mõisteid ja Sort · Sort ja Taimed ·
Sporofüüt
Sporofüüt on elutsükli diploidses faasis olev taim.
Botaanika mõisteid ja Sporofüüt · Sporofüüt ja Taimed ·
Taimeanatoomia
Taimeanatoomia on õpetus taime sisestruktuuridest.
Botaanika mõisteid ja Taimeanatoomia · Taimeanatoomia ja Taimed ·
Taimefüsioloogia
Taimeidanemise kiiruse eksperiment Taimefüsioloogia on õpetus taimedes toimuvatest protsessidest.
Botaanika mõisteid ja Taimefüsioloogia · Taimed ja Taimefüsioloogia ·
Taimegeograafia
Taimegeograafia ehk fütogeograafia on botaanika haru, samuti biogeograafia haru, mis tegeleb taimede levilate ja leviku uurimisega.
Botaanika mõisteid ja Taimegeograafia · Taimed ja Taimegeograafia ·
Taimemorfoloogia
Miks on taimed sellised, nagu nad on? Vastust sellele küsimusele otsibki taimemorfoloogia Taimemorfoloogia ehk fütomorfoloogia on õpetus taimede kujust ja välisstruktuuridest, nende paiknemisest ja muutumisest ontogeneesis ja fülogeneesis.
Botaanika mõisteid ja Taimemorfoloogia · Taimed ja Taimemorfoloogia ·
Taimerakk
Sulgrakud on spetsialiseerunud taimerakud, mis ääristavad õhulõhesid Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni.
Botaanika mõisteid ja Taimerakk · Taimed ja Taimerakk ·
Taimkate
Maailma taimkattekaart Taimkate ehk vegetatsioon on mingi maa-ala taimekoosluste kogum.
Botaanika mõisteid ja Taimkate · Taimed ja Taimkate ·
Tallus
Tallus ehk rakis on mõnede liikumatute organismide diferentseerumata vegetatiivne kude.
Botaanika mõisteid ja Tallus · Taimed ja Tallus ·
Tärklis
Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv tärklis Amülopektiini struktuur. See on vees lahustumatu tärklis Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid.
Botaanika mõisteid ja Tärklis · Tärklis ja Taimed ·
Tolmeldamine
Tolmeldamine Tolmeldamiseks nimetatakse õietolmu kandmist õie emakasuudmele.
Botaanika mõisteid ja Tolmeldamine · Taimed ja Tolmeldamine ·
Tolmlemine
Tolmlemine on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele.
Botaanika mõisteid ja Tolmlemine · Taimed ja Tolmlemine ·
Tolmukapea
Ratsuritähe tolmukapead Tolmukapea (lad anthera) on tolmuka osa, milles paiknevad tolmupesad ehk mikrosporangiumid tolmuteradega.
Botaanika mõisteid ja Tolmukapea · Taimed ja Tolmukapea ·
Tolmutera
Tolmuterad on õistaimede tolmukates valmivad isasgametofüüdid.
Botaanika mõisteid ja Tolmutera · Taimed ja Tolmutera ·
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Botaanika mõisteid ja Tselluloos · Taimed ja Tselluloos ·
Umbrohi
Eestiski levinud vaatepilt: õitsev naat teeservas Umbrohuks liigitatakse taim, mis kasvab haritud maal lisaks külvatud või istutatud taimedele.
Botaanika mõisteid ja Umbrohi · Taimed ja Umbrohi ·
Valgushingamine
Valgushingamine ehk fotorespiratsioon on fotosünteesiprotsess, kus hapnik asendab Calvini tsüklis süsihappegaasi.
Botaanika mõisteid ja Valgushingamine · Taimed ja Valgushingamine ·
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Botaanika mõisteid ja Vars · Taimed ja Vars ·
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Botaanika mõisteid ja Taimed ühist
- Millised on sarnasused Botaanika mõisteid ja Taimed
Võrdlus Botaanika mõisteid ja Taimed
Botaanika mõisteid on 436 suhted, samas Taimed 229. Kuna neil ühist 57, Jaccard indeks on 8.57% = 57 / (436 + 229).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Botaanika mõisteid ja Taimed. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: