Kiiremini kui brauser!
59 suhted: Ameerika, Antarktika, Antarktis, Atlandi ookean, Geograafilised koordinaadid, Hülglased, Ilmajaam, Inglased, ISO maakoodide loend, James Clark Ross, James Cook, Kaplinn, Kesk-Euroopa aeg, Kopter, Kuninganna Maudi maa, Laava, Loodusreservaat, Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m., Maakood (telefon), Manner, Meremiil, Norra, Norra põhiseadus, Pingviinlased, Prantsusmaa, Raadioamatöör, Raamat, Saar, Saksa keisririik, Samblikud, Sammaltaimed, Sihtnumber, Storting, Suurbritannia, Suveräänsus, Tippdomeen, Vööndiaeg, Vulkaan, .bv, 1. jaanuar, 14. jaanuar, 1739, 1808, 1822, 1899, 19. sajand, 1927, 1928, 1930, 1931, ..., 1939, 1971, 1977, 1994, 1997, 2007, 2008, 23. aprill, 27. veebruar. Laienda indeks (9 rohkem) »
Ameerika
Ameerika Ameerika maailmajagu Ameerika on maailmajagu Maa läänepoolkeral.
Uus!!: Bouvet' saar ja Ameerika · Näe rohkem »
Antarktika
Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).
Uus!!: Bouvet' saar ja Antarktika · Näe rohkem »
Antarktis
Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.
Uus!!: Bouvet' saar ja Antarktis · Näe rohkem »
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Uus!!: Bouvet' saar ja Atlandi ookean · Näe rohkem »
Geograafilised koordinaadid
Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid.
Uus!!: Bouvet' saar ja Geograafilised koordinaadid · Näe rohkem »
Hülglased
Paul de Vos, "Kaks noort hüljest rannal", u 1650 Mõõkvaalad Antarktika vetes jahtimas jääpangale roninud krabihüljest Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.
Uus!!: Bouvet' saar ja Hülglased · Näe rohkem »
Ilmajaam
Tartu ilmajaam Tõravere observatooriumi juures Ilmajaam on vaatluskoht, kus toimub ilmaelementide (temperatuur, tuule kiirus ja suund, sademed jt) mõõtmine ja vaatlemine.
Uus!!: Bouvet' saar ja Ilmajaam · Näe rohkem »
Inglased
Inglased (inglise keeles English või English people) on Euroopa rahvas, kes on traditsiooniliselt elanud Inglismaal ja emakeelena rääkinud inglise keelt või mõnda selle erikuju.
Uus!!: Bouvet' saar ja Inglased · Näe rohkem »
ISO maakoodide loend
Siin on loetletud maailma maade ISO 3166 standardi järgsed maakoodid. Kategooria:ISO 3166 Kategooria:Geograafia loendid sv:ISO 3166#ISO 3166-1-koder.
Uus!!: Bouvet' saar ja ISO maakoodide loend · Näe rohkem »
James Clark Ross
Sir James Clark Ross (15. aprill 1800 London – 3. aprill 1862 Aylesbury) oli inglise maadeavastaja ja meresõitja.
Uus!!: Bouvet' saar ja James Clark Ross · Näe rohkem »
James Cook
James Cook (27. oktoober 1728 Yorkshire, Marton – 14. veebruar 1779 Hawaii) oli Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja.
Uus!!: Bouvet' saar ja James Cook · Näe rohkem »
Kaplinn
Laudmäelt Kaplinn on linn Lõuna-Aafrika Vabariigis, Lääne-Kapimaa provintsi keskus.
Uus!!: Bouvet' saar ja Kaplinn · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa aeg
sinineLääne-Euroopa aeg (maailmaaeg; suveaeg: maailmaaeg + 1 h). punane'''Kesk-Euroopa aeg'''(maailmaaeg + 1 h; suveaeg: maailmaaeg + 2 h). khakiIda-Euroopa aeg (maailmaaeg + 2 h; suveaeg: maailmaaeg + 3 h). rohelineMoskva aeg (maailmaaeg + 4 h. Heledama värviga riikides suveaega ei ole. Kesk-Euroopa aeg (inglise keeles Central European Time, lühend CET) on üks vööndiaja UTC+1:00 nimetustest, mida kasutatakse eeskätt Euroopas.
Uus!!: Bouvet' saar ja Kesk-Euroopa aeg · Näe rohkem »
Kopter
Algelise helikopteri katsetus 1922 Eesti piirivalve merepäästetreening Mil Mi-8 kopteriga 2008. aastal Helikopter (vanakreeka keelest ἕλιξ hélix, omastavas käändes ἕλῐκος hélikos 'keere, spiraal' + πτερόν pterón 'tiib') ehk kopter (eesti keeles sõnast helikopter loodud lühikuju) on õhust raskem lennuaparaat, mille tõste- ja liikumisjõu tekitab vähemalt üks rõhtasendis (horisontaalselt) pöörlev tiivik.
Uus!!: Bouvet' saar ja Kopter · Näe rohkem »
Kuninganna Maudi maa
thumb Kuninganna Maudi maa (norra Dronning Maud Land) on piirkond Antarktises, mida nõuab endale Norra.
Uus!!: Bouvet' saar ja Kuninganna Maudi maa · Näe rohkem »
Laava
Basaltne laavafontään Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.
Uus!!: Bouvet' saar ja Laava · Näe rohkem »
Loodusreservaat
Loodusreservaat on kaitseala (tavaliselt rahvuspargi või looduskaitseala) eriliselt kaitstav vöönd, kus üldjuhul on keelatud igasugune inimmõjustus.
Uus!!: Bouvet' saar ja Loodusreservaat · Näe rohkem »
Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m.
"Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m." ('seadus Bouvet' saarest, Peeter I saarest ja Kuninganna Maudi maast jt (sõltlasalade seadus)', ka Bilandsloven) on Norra seadus, mis reguleerib Norra sõltlasalade õiguslikku staatust.
Uus!!: Bouvet' saar ja Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m. · Näe rohkem »
Maakood (telefon)
Maakood 457.
Uus!!: Bouvet' saar ja Maakood (telefon) · Näe rohkem »
Manner
Manner ehk mander ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa.
Uus!!: Bouvet' saar ja Manner · Näe rohkem »
Meremiil
Meremiil ehk geograafiline miil on põhiühik kauguste mõõtmiseks merenduses ja lennunduses.
Uus!!: Bouvet' saar ja Meremiil · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Bouvet' saar ja Norra · Näe rohkem »
Norra põhiseadus
Norra põhiseadus (norra Kongeriket Norges Grunnlov) võeti vastu Eidsvolli asutava kogu (Riksforsamlingen) koosolekul 16. mail 1814.
Uus!!: Bouvet' saar ja Norra põhiseadus · Näe rohkem »
Pingviinlased
Erakpingviini toidujaht Uus-Meremaal Pingviinlased (Spheniscidae) on lindude sugukond, mis on pingviiniliste (Sphenisciformes) seltsi ainus sugukond.
Uus!!: Bouvet' saar ja Pingviinlased · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Bouvet' saar ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Raadioamatöör
Raadioamatöör on inimene, kelle hobi on raadio teel sidepidamine amatöörraadiosideks eraldatud sagedusaladel.
Uus!!: Bouvet' saar ja Raadioamatöör · Näe rohkem »
Raamat
Raamatu osad Raamat on köidetud kogu teksti või piltidega lehti; ehk ka kogum ühest servast kokku liidetud, tavaliselt ühesuurusi ja ristkülikukujulisi paberilehti, millel asub nähtaval või kombataval kujul märkidest koosnev tekst.
Uus!!: Bouvet' saar ja Raamat · Näe rohkem »
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Uus!!: Bouvet' saar ja Saar · Näe rohkem »
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Uus!!: Bouvet' saar ja Saksa keisririik · Näe rohkem »
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Uus!!: Bouvet' saar ja Samblikud · Näe rohkem »
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Uus!!: Bouvet' saar ja Sammaltaimed · Näe rohkem »
Sihtnumber
ümbrikutel. Nõukogude aegne postmark (1977), mis selgitab kirjade automaatset sorteerimist, läbi postiindeksi. Sihtnumber (vananenud termin postiindeks pole soovitatav) on postitöötlust hõlbustav numbrikombinatsioon.
Uus!!: Bouvet' saar ja Sihtnumber · Näe rohkem »
Storting
thumb thumb Storting (norra keeles määrava artikliga Stortinget) on Norra parlament.
Uus!!: Bouvet' saar ja Storting · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Bouvet' saar ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Suveräänsus
Suveräänsus on võim, millel on kõrgeima vahelesekkuja omadused: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatud lõplikkusastmega.
Uus!!: Bouvet' saar ja Suveräänsus · Näe rohkem »
Tippdomeen
Tippdomeen ehk üladomeen (inglise keeles top-level domain või top level domain, lühend TLD) on esimene astme domeen.
Uus!!: Bouvet' saar ja Tippdomeen · Näe rohkem »
Vööndiaeg
Maailma ajavööndid ja vööndiajad (2016) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/ad/Standard_time_zones_of_the_world.png Vööndiaeg (inglise keeles zone time, standard time) on ajavööndil põhinev kellaaeg kindlaksmääratud paikkonnas või riigis.
Uus!!: Bouvet' saar ja Vööndiaeg · Näe rohkem »
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Uus!!: Bouvet' saar ja Vulkaan · Näe rohkem »
.bv
.bv on Norrale kuuluva asustamata Bouvet' saare Interneti tippdomeen.
Uus!!: Bouvet' saar ja .bv · Näe rohkem »
1. jaanuar
1.
Uus!!: Bouvet' saar ja 1. jaanuar · Näe rohkem »
14. jaanuar
14.
Uus!!: Bouvet' saar ja 14. jaanuar · Näe rohkem »
1739
1739.
Uus!!: Bouvet' saar ja 1739 · Näe rohkem »
1808
1808.
Uus!!: Bouvet' saar ja 1808 · Näe rohkem »
1822
1822.
Uus!!: Bouvet' saar ja 1822 · Näe rohkem »
1899
1899.
Uus!!: Bouvet' saar ja 1899 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Bouvet' saar ja 19. sajand · Näe rohkem »
1927
1927.
Uus!!: Bouvet' saar ja 1927 · Näe rohkem »
1928
1928.
Uus!!: Bouvet' saar ja 1928 · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Bouvet' saar ja 1930 · Näe rohkem »
1931
1931.
Uus!!: Bouvet' saar ja 1931 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Bouvet' saar ja 1939 · Näe rohkem »
1971
1971.
Uus!!: Bouvet' saar ja 1971 · Näe rohkem »
1977
1977.
Uus!!: Bouvet' saar ja 1977 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Bouvet' saar ja 1994 · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Bouvet' saar ja 1997 · Näe rohkem »
2007
2007.
Uus!!: Bouvet' saar ja 2007 · Näe rohkem »
2008
2008.
Uus!!: Bouvet' saar ja 2008 · Näe rohkem »
23. aprill
23.
Uus!!: Bouvet' saar ja 23. aprill · Näe rohkem »
27. veebruar
27.
Uus!!: Bouvet' saar ja 27. veebruar · Näe rohkem »
