Kiiremini kui brauser!
88 suhted: 's-Hertogenbosch, Aarschot, Alam-Lotring, Antwerpen, Antwerpeni provints, Arendonk, Austria ertshertsogkond, Barokk, Belgia, Belgia lipp, Benelux, Brüssel, Breda, Burgundia hertsog, Burgundia hertsogkond, Burgundia Madalmaad, Dender, Departemang (Prantsusmaa), Devolutsioonisõda, Dijle, Duffel, Eindhoven, Flaami Brabandi provints, Flandria krahv, Frangid, Friedrich I Barbarossa, Friedrich III (Saksa-Rooma keiser), Gallia Belgica, Gelderni hertsogkond, Gembloux, Gembloux' klooster, Germaanlased, Gertrud Nivelles'ist, Gooti kunst, Habsburgid, Habsburgide Madalmaad, Hainaut' krahvkond, Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Holland, Hollandi krahvkond, Hollandi Vabariik, Ida-Frangi riik, Kaasavara, Kaheksakümneaastane sõda, Karl V, Karolingide impeerium, Keldid, Kerpen, Kesk-Frangi riik, Kleve hertsogkond, ..., La Hulpe, Lõuna-Madalmaad, Leuven, Liège'i piiskopkond, Lier (Belgia), Limburgi hertsogkond, Linnaõigus, Lotharingia, Maas, Madalmaad, Marie (Burgundia), Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Mechelen, Mons, Nancy lahing, Nivelles, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Põhja-Brabandi provints, Pealinna Brüsseli piirkond, Pfaltskrahv, Philippe Hea, Prantsusmaa Esimene Vabariik, Prantsusmaa kuningriik, Rooma keisririik, Saksa kuningas, Saksa-Rooma riik, Schelde, Seitseteist provintsi, Turnhout, Vallooni Brabandi provints, Valois'd, Valois-Burgundia dünastia, Vapp, Verduni leping, Vestfaali rahu, Waterloo lahing, Wavre, Zenne. Laienda indeks (38 rohkem) »
's-Hertogenbosch
Sint Jani (Püha Johannese) katedraal 's-Hertogenbosch (mitteametlikult ka Den Bosch) on linn Hollandi lõunaosas, 20 kilomeetri kaugusel Tilburgist.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja 's-Hertogenbosch · Näe rohkem »
Aarschot
Aarschot on linn Belgias Flaami Brabandi provintsi kirdeosas Hagelandis Demeri jõe ääres Leuvenist 15 km kirdes, Aarschoti valla keskus.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Aarschot · Näe rohkem »
Alam-Lotring
ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Alam-Lotring · Näe rohkem »
Antwerpen
Antwerpen on sadamalinn Belgias Flandrias, Antwerpeni provintsi keskus ja elanike arvult Belgia suurim linn.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Antwerpen · Näe rohkem »
Antwerpeni provints
Antwerpeni provints on provints Belgia põhjaosas.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Antwerpeni provints · Näe rohkem »
Arendonk
Arendonk on hollandikeelne vald ja asula Belgias Flandria piirkonnas Antwerpeni provintsis.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Arendonk · Näe rohkem »
Austria ertshertsogkond
Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Austria ertshertsogkond · Näe rohkem »
Barokk
Barokk on 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele omane stiil.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Barokk · Näe rohkem »
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Belgia · Näe rohkem »
Belgia lipp
Belgia rahvuslipp. Proportsioonid 2:3 Belgia lipp on Belgia Kuningriigi ametlik lipp.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Belgia lipp · Näe rohkem »
Benelux
Beneluxi lipp Benelux on '''Be'''lgia, Hollandi (Nederland) ja Luksemburgi (Luxembourg) vaheline poliitilis-majanduslik liit (ingl. Benelux Economic Union, BENELUX).
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Benelux · Näe rohkem »
Brüssel
Euroopa Parlamendi hoone La Grand–Place Brüsseli raekoda Brüssel (prantsuse keeles Bruxelles, hollandi keeles Brussel, saksa keeles Brüssel) on de iure Belgia pealinn.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Brüssel · Näe rohkem »
Breda
Breda on vald Lõuna-Hollandis Põhja-Brabandi provintsis.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Breda · Näe rohkem »
Burgundia hertsog
Burgundia hertsog oli Burgundia hertsogkonna valitseja.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Burgundia hertsog · Näe rohkem »
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Burgundia hertsogkond · Näe rohkem »
Burgundia Madalmaad
Lipp Vapp Madalmaade ajaloos tähendavad Burgundia Madalmaad (prantsuse keeles Pays-Bas Bourguignons, hollandi keeles Bourgondische Nederlanden, letseburgi keeles Burgundeschen Nidderlanden) mitmeid keiserlikke ja Prantsuse lääne, mida valitsesid personaalunioonis Valois'-Burgundia dünastia ja nende Habsburgidest pärijad aastatel 1384–1482.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Burgundia Madalmaad · Näe rohkem »
Dender
Asendikaart Dender (prantsuse keeles Dendre, vallooni keeles Tinre) on jõgi Belgias.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Dender · Näe rohkem »
Departemang (Prantsusmaa)
Departemang (prantsuse département) on Prantsusmaa haldusjaotuses üks kolmest valitsemise tasemest allpool riiklikku taset (territoriaalsed kollektiivsused), piirkondade ja valdade vahel.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Departemang (Prantsusmaa) · Näe rohkem »
Devolutsioonisõda
Louis XIV kaevikut külastamasCharles Le Bruni maal (1667) Devolutsioonisõda (24. mai 1667 – 2. mai 1668) oli sõda Louis XIV aegse Prantsusmaa ja Habsburgide Hispaania vahel Hispaania Madalmaades.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Devolutsioonisõda · Näe rohkem »
Dijle
Dijle (prantsuse keeles Dyle) on jõgi Belgias.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Dijle · Näe rohkem »
Duffel
Duffel on hollandikeelne vald ja asula Belgias Flandria piirkonnas Antwerpeni provintsis.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Duffel · Näe rohkem »
Eindhoven
Eindhoven on linn Hollandis Põhja-Brabandis.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Eindhoven · Näe rohkem »
Flaami Brabandi provints
Flaami Brabandi provints on hollandikeelne provints Belgia keskosas Flandrias.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Flaami Brabandi provints · Näe rohkem »
Flandria krahv
Flandria krahvide vapp Flandria krahv oli Flandria krahvkonna võimukandja või asevalitseja 9.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Flandria krahv · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Frangid · Näe rohkem »
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Friedrich I Barbarossa · Näe rohkem »
Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich III Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Gallia Belgica
Kaart belgide asualaga Julius Caesari ajal Rooma Gallia kaart, Belgica oranži kontuuriga (''Droysens Allgemeiner historischer Handatlas'', 1886) Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Gallia kirdeosas keiserlik provints '''Gallia Belgica''' (Belgia/Pikardia/Champagne) Gallia Belgica ("Belgide Gallia") oli Rooma keisririigi provints Rooma Gallia kirdeosas, kus täna on peamiselt Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburg, koos osadega Hollandist ja Saksamaast.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Gallia Belgica · Näe rohkem »
Gelderni hertsogkond
Geldern (hollandi: Gelre, saksa: Geldern) on ajalooline Saksa-Rooma riigi krahvkond, hiljem hertsogkond, mis asus Madalmaades.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Gelderni hertsogkond · Näe rohkem »
Gembloux
Gembloux on linn ja vald Belgias Valloonia piirkonnas Namuri provintsis.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Gembloux · Näe rohkem »
Gembloux' klooster
Gembloux' klooster Gembloux' klooster (prantsuse keeles Abbaye Saint-Pierre de Gembloux) oli benediktiinide klooster Gembloux' linna lähistel Namuri provintsis Belgias.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Gembloux' klooster · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Germaanlased · Näe rohkem »
Gertrud Nivelles'ist
Püha Gertrud Nivelles'ist (ca 626, Landen, Austraasia – 17. märts 659) oli frangi nunn Austraasiast, praeguse Belgia aladelt, katoliku kiriku pühak.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Gertrud Nivelles'ist · Näe rohkem »
Gooti kunst
Salisbury katedraali võlvid Pariisi Jumalaema kiriku roosaken Gooti kunst ehk gootika, ka gooti stiil on kunstistiil keskaja Lääne-Euroopas.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Gooti kunst · Näe rohkem »
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Habsburgid · Näe rohkem »
Habsburgide Madalmaad
Habsburgide Madalmaad on ühine nimi Saksa-Rooma riigi läänidele Madalmaades, mida valitsesid Habsburgid.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Habsburgide Madalmaad · Näe rohkem »
Hainaut' krahvkond
Hainaut' krahvkond (prantsuse Comté de Hainaut, hollandi Graafschap Henegouwen) oli ajalooline isandkond keskaegses Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Mons (hollandi: Bergen).
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Hainaut' krahvkond · Näe rohkem »
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Holland · Näe rohkem »
Hollandi krahvkond
Hollandi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik ja aastatel 1482–1581 Habsburgide Madalmaade osa, kus nüüd on Madalmaad.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Hollandi krahvkond · Näe rohkem »
Hollandi Vabariik
Hollandi Vabariik ehk Ühendatud Provintside Vabariik pikemalt Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik (hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën) oli riik Euroopas aastail 1581–1795, praegusaegse Madalmaade Kuningriigi eelkäija.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Hollandi Vabariik · Näe rohkem »
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »
Kaasavara
Kaasavara on vara, mis antakse kodunt kaasa pruudile, kes abielludes läheb elama peigmehe juurde.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Kaasavara · Näe rohkem »
Kaheksakümneaastane sõda
Kaheksakümneaastane sõda (hollandi keeles: Tachtigjarige Oorlog; hispaania keeles: Guerra de los Ochenta Años) või Hollandi iseseisvussõda (1568–1648) oli seitsmeteistkümne provintsi ülestõus (tänapäeval Holland, Belgia ja Luksemburg) Hispaania ülemvõimu vastu.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Kaheksakümneaastane sõda · Näe rohkem »
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Karl V · Näe rohkem »
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Karolingide impeerium · Näe rohkem »
Keldid
Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Keldid · Näe rohkem »
Kerpen
Kerpen on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas Rhein-Erfti kreisis.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Kerpen · Näe rohkem »
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Kesk-Frangi riik · Näe rohkem »
Kleve hertsogkond
Kleve hertsogkond (saksa Herzogtum Kleve; hollandi Hertogdom Kleef) oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Kleve hertsogkond · Näe rohkem »
La Hulpe
La Hulpe on asula ja vald Belgias Valloonia piirkonnas Vallooni Brabandi provintsis Nivellesi haldusringkonnas.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja La Hulpe · Näe rohkem »
Lõuna-Madalmaad
pisi Lõuna-Madalmaad (hollandi keeles Zuidelijke Nederlanden, hispaania keeles Países Bajos del Sur, prantsuse keeles Pays-Bas méridionaux) oli ajalooline piirkond Madalmaades.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Lõuna-Madalmaad · Näe rohkem »
Leuven
Leuven on linn Belgias Flandrias, Flaami Brabandi provintsi keskus.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Leuven · Näe rohkem »
Liège'i piiskopkond
Liège'i vürstlik piiskopkond oli Saksa-Rooma riigi osariik Madalmaades tänapäeva Belgia alal, mida valitses Liège'i piiskop kui keisririigi vürst.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Liège'i piiskopkond · Näe rohkem »
Lier (Belgia)
Lier on hollandikeelne linn ja vald Belgias Flandria piirkonnas Antwerpeni provintsis Mecheleni haldusringkonnas.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Lier (Belgia) · Näe rohkem »
Limburgi hertsogkond
Limburgi hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi osa.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Limburgi hertsogkond · Näe rohkem »
Linnaõigus
Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Linnaõigus · Näe rohkem »
Lotharingia
Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane) Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Lotharingia · Näe rohkem »
Maas
Maas (prantsuse keeles Meuse, hollandi keeles Maas, vallooni keeles Mouze, ladina keeles Mosa) on jõgi Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Maas · Näe rohkem »
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Madalmaad · Näe rohkem »
Marie (Burgundia)
pisi pisi Marie Rikas (13. veebruar 1457 Brüssel – 27. märts 1482 Wijnendale loss) oli Burgundia titulaarhertsoginna 5.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Marie (Burgundia) · Näe rohkem »
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Mechelen
Mechelen on linn Belgias.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Mechelen · Näe rohkem »
Mons
Mons on linn Belgias Valloonias, Hainaut' provintsi halduskeskus.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Mons · Näe rohkem »
Nancy lahing
Charles Südi surnukeha leidmine. Charles Houry maal aastast 1862 Nancy lahing 5. jaanuaril 1477 oli viimane ja otsustav lahing Burgundia sõdades.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Nancy lahing · Näe rohkem »
Nivelles
Nivelles (hollandi keeles Nijvel, vallooni keeles Nivele, lääneflaami keeles Neyvel) on linn ja vald Belgias Vallooni Brabandi provintsis.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Nivelles · Näe rohkem »
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Põhja-Brabandi provints
Põhja-Brabandi provints on 1. järgu haldusüksus Hollandis.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Põhja-Brabandi provints · Näe rohkem »
Pealinna Brüsseli piirkond
Pealinna Brüsseli piirkond on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast Flandria ja Valloonia kõrval.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Pealinna Brüsseli piirkond · Näe rohkem »
Pfaltskrahv
Pfaltskrahv on kõrgaadli tiitel, mida kasutati mitmete krahvitaoliste tiitlite teisendamiseks, mõnel juhul ka palatiin, mis võib olla ka muu tähendusega.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Pfaltskrahv · Näe rohkem »
Philippe Hea
'''Philippe Hea''' Philippe Hea ehk Philippe III (prantsuse keeles Philippe le Bon; 31. juuli 1396 – 15. juuni 1467) oli Burgundia hertsog 1419–1467.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Philippe Hea · Näe rohkem »
Prantsusmaa Esimene Vabariik
Lipp Prantsuse esimene vabariik (u. 1800) Louis Capitaine'i Prantsusmaa kaart (1800) Prantsuse esimene vabariik (prantsuse Première République française) asutati 22.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Prantsusmaa Esimene Vabariik · Näe rohkem »
Prantsusmaa kuningriik
Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Prantsusmaa kuningriik · Näe rohkem »
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Rooma keisririik · Näe rohkem »
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Saksa kuningas · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Schelde
Jõgi päikeseloojandul Schelde (hollandi keeles Schelde, prantsuse keeles Escaut, vallooni keeles Escô) on 355 km pikkune jõgi Prantsusmaa põhjaosas, Lääne-Belgias ja Hollandi edelaosas.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Schelde · Näe rohkem »
Seitseteist provintsi
Seitseteist provintsi oli mõiste, mida kasutati Habsburgide Madalmaade keiserlikes osariikides 15.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Seitseteist provintsi · Näe rohkem »
Turnhout
Turnhout on hollandikeelne linn ja vald Belgias Flandria piirkonnas Antwerpeni provintsis Turnhouti haldusringkonnas.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Turnhout · Näe rohkem »
Vallooni Brabandi provints
Vallooni Brabandi provints on prantsuskeelne provints Belgia keskosas Valloonias.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Vallooni Brabandi provints · Näe rohkem »
Valois'd
Valois'd oli Prantsusmaa kuningadünastia, mis valitses aastatel 1328–1589; Kapetingide kõrvalharu.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Valois'd · Näe rohkem »
Valois-Burgundia dünastia
Mõiste "Valois Burgundia hertsogid" tekkis dünastia jaoks, mis algas pärast seda, kui Valois'de Prantsusmaa kuningas Jean II (ka Burgundia hertsog Jean I) andis Burgundia hertsogkonna oma nooremale pojale Philippe Julgele.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Valois-Burgundia dünastia · Näe rohkem »
Vapp
Wrangellide vapp-epitaaf Ridala kirikus Vapp on heraldika reeglite järgi keskaegse relvastuse elementidest koostatud embleem, mida isik (näiteks riik, valitseja, maakond, linn, vald, äriühing, sugukond (suguvõsa), perekond või üksikisik) kasutab püsiva tunnusena.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Vapp · Näe rohkem »
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Verduni leping · Näe rohkem »
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Vestfaali rahu · Näe rohkem »
Waterloo lahing
Lahingusse liikumise skeem Waterloo lahing toimus 18. juunil 1815 Prantsuse ja Seitsmenda Koalitsiooni ühendvägede vahel, mille moodustasid peamiselt Briti, Madalmaade ja Preisimaa väed.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Waterloo lahing · Näe rohkem »
Wavre
Wavre on prantsuskeelne linn Belgias Valloonia piirkonnas Vallooni Brabandi provintsis Nivellesi haldusringkonnas.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Wavre · Näe rohkem »
Zenne
pisi Zenne Rebecqis Veepuhastusjaam Zenne ääres Zenne (prantsuse Senne) on jõgi Belgias.
Uus!!: Brabanti hertsogkond ja Zenne · Näe rohkem »
