Sisukord
133 suhted: Aafrika, Albrecht Friedrich, Albrecht von Hohenzollern, Albrecht von Wallenstein, Anna Maria (Braunschweig-Calenberg-Göttingen), Świebodzin, Atlandi ookean, August II, Ülem-Saksi ringkond, Baltiisk, Berliin, Bogislaw XIV (Pommeri), Brandenburgi mark, Dominium maris baltici, Emden, Ermlandi piiskopkond, Ernst August (Hannover), Frankfurt Oderi ääres, Fregatt, Friedrich I (Preisimaa), Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst), Georg Wilhelm (Brandenburg), Guinea, Gustav II Adolf, Habsburgid, Halberstadti piiskopkond, Halberstadti vürstkond, Hannoveri dünastia, Hansa Liit, Hispaania, Hispaania pärilussõda, Historiograafia, Hohenzollernid, Hollandi Lääne-India Kompanii, Hollandi Vabariik, Hugenotid, Ida-Friisimaa, Ida-Preisimaa, Impeerium, Jan II Kazimierz Waza, Jan III Sobieski, Jülich-Kleve-Bergi ühendatud hertsogkonnad, Joachim Friedrich (Brandenburg), Johann Sigismund (Brandenburg), Kaliningrad, Kalvinism, Kariibi meri, Karl X Gustav, Karl XII, Katoliku kirik, ... Laienda indeks (83 rohkem) »
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Aafrika
Albrecht Friedrich
Albrecht Friedrich (29. aprill 1553 Königsberg – 27. august 1618 Fischhausen) oli Preisimaa hertsog aastatel 1568–1618.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Albrecht Friedrich
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Wallenstein
Albrecht Wenzel Eusebius von Wallenstein (24. september 1583 – 25. veebruar 1634) oli Böömimaa välimarssal ja riigimees, kes võitles katoliku poole peal Kolmekümneaastases sõjas.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Albrecht von Wallenstein
Anna Maria (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)
Anna Maria von Braunschweig-Calenberg-Göttingen (ka Anna Maria von Braunschweig-Lüneburg; 23. aprill 1532 Münden – 20. märts 1568 Neuhausenis (praegu Gurjevsk) Königsbergi lähedal) oli sünnipärane Braunschweig-Calenberg-Göttingeni hertsoginna ning abielu kaudu Preisimaa hertsoginna.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Anna Maria (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)
Świebodzin
Świebodzin (saksa Schwiebus) on linn Poolas Lubuszi vojevoodkonnas, Świebodzini maakonna ja Świebodzini valla halduskeskus.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Świebodzin
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Atlandi ookean
August II
August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja August II
Ülem-Saksi ringkond
Ülem-Saksi ringkond 16. sajandi lõpul Ülem-Saksi ringkond oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond, loodi aastal 1512.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Ülem-Saksi ringkond
Baltiisk
Baltiisk on linn Venemaa Kaliningradi oblastis.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Baltiisk
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Berliin
Bogislaw XIV (Pommeri)
Bogislaw XIV (31. märts 1580 – 10. märts 1637) oli viimane Pommeri hertsog.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Bogislaw XIV (Pommeri)
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Brandenburgi mark
Dominium maris baltici
Dominium maris baltici ('Läänemere dominioon') on hiliskeskajast pärit ladinakeelne fraas, millega peeti silmas Taani ja Rootsi kuningriigi eesmärki saavutada võim Läänemerel.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Dominium maris baltici
Emden
Emden on kreisivaba linn ja sadam Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Põhjamere kaldal Emsi jõe suudmes.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Emden
Ermlandi piiskopkond
Ermlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Ermland, poola keeles Biskupstwo Warmińskie, ladina keeles Dioecesis Varmiensis) oli katoliiklik piiskopkond ja riik Preisimaal.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Ermlandi piiskopkond
Ernst August (Hannover)
Ernst August (20. november 1629 – 23. jaanuar 1698) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Calenbergi vürst (pealinnaga Hannoveris).
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Ernst August (Hannover)
Frankfurt Oderi ääres
Frankfurt Oderi ääres on linn Saksamaal Brandenburgis.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Frankfurt Oderi ääres
Fregatt
La Fayette-klassi fregatt Oliver Hazard Perry klassi fregatt Venemaa fregatt (suur allveetõrjelaev) 2002. a Prantsuse 17. sajandi fregatt Fregatt (hollandi k fregat) on lahinguotstarbeline sõjalaev, mis on mõeldud teiste sõjalaevade või tsiviillaevade julgestamiseks ja kaitseks ning iseseisvaks patrullteenistuseks avamerel.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Fregatt
Friedrich I (Preisimaa)
Friedrich I Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III; 11. juuli 1657 Königsberg – 25. veebruar 1713 Berliin) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas 1701.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Friedrich I (Preisimaa)
Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)
Friedrich Wilhelm I Friedrich Wilhelm I ehk Suur Kuurvürst (16. veebruar 1620 Berliin – 29. aprill 1688) oli Hohenzollernite dünastiasse kuuluv Brandenburg-Preisimaa valitseja, Brandenburgi kuurvürst ja Preisimaa hertsog alates 1640 kuni surmani.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)
Georg Wilhelm (Brandenburg)
Georg Wilhelmi portree, Mathias Czwiczek, u. 1635 Georg Wilhelm (13. november 1595 – 1. detsember 1640) Hohenzollernite dünastiast oli Brandenburgi markkrahv ja kuurvürst ning Preisimaa hertsog 1619.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Georg Wilhelm (Brandenburg)
Guinea
Guinea on riik Lääne-Aafrikas.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Guinea
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Gustav II Adolf
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Habsburgid
Halberstadti piiskopkond
Halberstadti piiskopkonna vapp Hildesheimi, Halberstadti ja Magdeburgi piiskopkonnad (lilla) umbes aastal 1250 Halberstadti piiskopkond (saksa Bistum Halberstadt) oli Rooma katoliku piiskopkond aastatel 804–1648 ja Saksa-Rooma riigi vaimulik osariik hiliskeskajast alates.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Halberstadti piiskopkond
Halberstadti vürstkond
Vapp Halberstadti vürstkond (saksa keeles Fürstentum Halberstadt) oli Saksa-Rooma riigi osariik, mida valitses Brandenburg-Preisimaa.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Halberstadti vürstkond
Hannoveri dünastia
Hannoveri dünastia on saksa päritolu dünastia, mis valitses Suurbritanniat aastatel 1714–1901, Hannoveri kuningriiki kuni aastani 1866 (annekteerimiseni Preisimaa poolt) ja Braunschweigi kuni aastani 1918.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Hannoveri dünastia
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Hansa Liit
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Hispaania
Hispaania pärilussõda
Hispaania pärilussõda (1701–1714) oli 18. sajandi alguspoole suurimaid sõjalisi kokkupõrkeid Euroopas.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Hispaania pärilussõda
Historiograafia
Historiograafia on ajalooteaduse arengut ja meetodeid uuriv teadus või kitsamalt mingi teema (nt valdkonna, piirkonna või perioodi) ajaloolise käsitluse kirjeldus ja analüüs.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Historiograafia
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Hohenzollernid
Hollandi Lääne-India Kompanii
West-Indisch Huis ehk kompanii kunagine peakontor Amsterdamis Hollandi Lääne-India Kompanii (hollandi keeles Geoctroyeerde Westindische Compagnie) oli Madalmaade Vabariigi kaupmeeste Atlandi-ülene prahitud ettevõtmine.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Hollandi Lääne-India Kompanii
Hollandi Vabariik
Hollandi Vabariik ehk Ühendatud Provintside Vabariik pikemalt Seitsme Madalmaa (Provintsi) Ühendatud Vabariik (hollandi keeles Republiek der Zeven Verenigde Nederlanden/Provinciën) oli riik Euroopas aastail 1581–1795, praegusaegse Madalmaade Kuningriigi eelkäija.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Hollandi Vabariik
Hugenotid
Hugenotid olid Prantsusmaa kalvinistid 16.–18. sajandil.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Hugenotid
Ida-Friisimaa
Ida-Friisimaa (Saksamaal) kaart Ida-Friisimaa lipp Ida-Friisimaa vapp Ida-Friisimaa (saksa: Ostfriesland; Ida-Friisimaa alamsaksa keel: Oostfreesland; hollandi: Oost-Friesland) on rannikupiirkond Saksamaa Alam-Saksi liidumaa loodeosas.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Ida-Friisimaa
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Ida-Preisimaa
Impeerium
Impeeriumiks (ladina keeles Imperium; Vana-Roomas nimetati kõrgete ametnike ametivõimu) on poliitilise organiseerumise vorm, milles ühiskonna juhid ülemvõimu pakkuvas riigis loovad võrgustiku välismaistest liitlas-eliitidest, kes tunnistavad oma madalamat positsiooni rahvusvahelises poliitikas ning kellel vastutasuks kindlustatakse julgeolek.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Impeerium
Jan II Kazimierz Waza
Jan II Kazimierz Waza Jan II Kazimierz Waza (22. märts 1609 – 6. detsember 1672) oli viimane Vasade soost Poola kuningas (1648–1668), Zygmunt III Waza poeg ja Władysław IV Waza vend.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Jan II Kazimierz Waza
Jan III Sobieski
Jan III Sobieski (17. august 1629 Olesko – 17. juuni 1696 Wilanów) oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst maist 1674 kuni surmani.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Jan III Sobieski
Jülich-Kleve-Bergi ühendatud hertsogkonnad
Jülich-Kleve-Bergi kaart, sealhulgas Gelderland provints (umbes 1540) Jülich-Kleve-Berg oli kahe endise territooriumi nimi piki tänapäeva Saksa Nordrhein-Westfaleni liidumaa ja tänapäeva Hollandi Gelderlandi provintsi piiri.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Jülich-Kleve-Bergi ühendatud hertsogkonnad
Joachim Friedrich (Brandenburg)
Joachim Friedrich, Brandenburgi kuurvürst: Johann Bussemacheri tehtud portree Joachim Friedrich (27. jaanuar 1546 – 18. juuli 1608) Hohenzollernite dünastiast oli Brandenburgi kuurvürst 1598.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Joachim Friedrich (Brandenburg)
Johann Sigismund (Brandenburg)
Johann Sigismund (8. november 1572 – 23. detsember 1619) oli Hohenzollernite dünastiast Brandenburgi kuurvürst.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Johann Sigismund (Brandenburg)
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Kaliningrad
Kalvinism
Kalvinism (ka reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism, reformeeritud usk) on 16.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Kalvinism
Kariibi meri
Kariibi meri Kariibi meri on meri Atlandi ookeanis.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Kariibi meri
Karl X Gustav
Karl X Gustav (8. november 1622 – 13. veebruar 1660) oli Rootsi kuningas 1654–1660.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Karl X Gustav
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Karl XII
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Katoliku kirik
Kleve hertsogkond
Kleve hertsogkond (saksa Herzogtum Kleve; hollandi Hertogdom Kleef) oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Kleve hertsogkond
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Kolmekümneaastane sõda
Kuninglik Preisimaa
Preisimaa lipp Preisimaa vapp Kuningliku Preisimaa (heleroosa) kaart Preisimaa juhtide fraktsioon võitis sõltumatuse despootlikust Saksa ordust Poola kuninga sõltlasena, 1454, ''Archiwum Główne Akt Dawnych'' Kuninglik Preisimaa (poola: Prusy Królewskie; saksa: Königlich-Preußen või Preußen Königlichen Anteils, kašuubi: Królewsczé Prësë) või Poola Preisimaa (poola: Prusy Polskie; saksa: Polnisch-Preußen) oli Saksa ordust lahkulöönud territoorium, mis võitis 1466.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Kuninglik Preisimaa
Kura laht
Kura laht (leedu Kuršių marios, vene Куршский залив, Kuršski zaliv) on Läänemere kagusopis asuv magedaveeline laht, mis on laguunne ehk madal, loodeteta ja poolsuletud.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Kura laht
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Kuramaa hertsogiriik
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Kuurvürst
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Läänemeri
Leideni Ülikool
Leideni Ülikooli logo Leideni Ülikool on Leidenis asuv 1575.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Leideni Ülikool
Leopold I
thumb Leopold I (9. juuni 1640 – 5. mai 1705) oli Habsburgide Austria valduste valitseja alates 1657 ja Saksa-Rooma keiser 1658–1705.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Leopold I
Lotringi hertsogkond
Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Lotringi hertsogkond
Louis XIV
Louis XIV või Päikesekuningas (prantsuse keeles le Roi Soleil) 5. september 1638 – 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1643–1715, Austria Anna ja Prantsusmaa kuninga Louis XIII poeg. Tal oli ka noorem vend Philippe d'Orléans (21.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Louis XIV
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Luterlus
Magdeburg
Magdeburg on linn Saksamaal, Saksi-Anhalti liidumaa pealinn.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Magdeburg
Magdeburgi hertsogkond
Magdeburgi hertsogkond (saksa: Herzogtum Magdeburg) oli Brandenburgi margi provints aastatel 1680-1701 ja Preisi kuningriigi provints aastatel 1701-1807.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Magdeburgi hertsogkond
Magdeburgi peapiiskopkond
Magdeburgi peapiiskopkond oli katoliiklik peapiiskopkond (969–1552) ja Saksa-Rooma riigi vürstlik peapiiskopkond (1180–1680) keskusega Magdeburgi linnas Elbe jõel.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Magdeburgi peapiiskopkond
Marki krahvkond
Marki krahvkond (saksa Grafschaft Mark, prantsuse Comté de La Marck, kõnekeeles tuntud kui Die Mark) oli Saksa-Rooma riigi krahvkond ja territoorium Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Marki krahvkond
Mauritaania
Mauritaania on riik Loode-Aafrikas Atlandi ookeani rannikul.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Mauritaania
Maximilian I (Baieri kuurvürst)
Maximilian I (Suur) (17. aprill 1573 – 27. september 1651) oli Baieri hertsog ja kuurvürst (1623), 1597–1651.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Maximilian I (Baieri kuurvürst)
Mindeni piiskopkond
Ajalooline Mindeni vaade umbes aastast 1647 Mindeni piiskopkond oli katoliiklik piiskopkond (saksa: Bistum Minden) ja riik, Mindeni vürstlik piiskopkond (saksa: Hochstift Minden) Saksa-Rooma riigis.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Mindeni piiskopkond
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Moskva tsaaririik
Neumark
Neumark, tuntud ka kui Uus mark (poola: Nowa Marchia) või kui Ida-Brandenburg, oli Brandenburgi margi ja selle järglaste piirkond Odra jõest idas territooriumil, mis sai 1945.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Neumark
Odra
Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Odra
Oliwa rahu
Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Oliwa rahu
Oostende
Oostende (prantsuse, saksa keeles Ostende) on rannikulinn ja vald Belgias Lääne-Flandria provintsis.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Oostende
Oranje-Nassau dünastia
Oranje-Nassau dünastia (hollandi keeles Huis van Oranje-Nassau) on praegune Hollandi valitsejadünastia.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Oranje-Nassau dünastia
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Osmanite riik
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Paavst
Pärisorjus
Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Pärisorjus
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Põhjasõda
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Personaalunioon
Pfaltskrahv
Pfaltskrahv on kõrgaadli tiitel, mida kasutati mitmete krahvitaoliste tiitlite teisendamiseks, mõnel juhul ka palatiin, mis võib olla ka muu tähendusega.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Pfaltskrahv
Pfalz-Neuburg
Pfalz-Neuburg (saksa: Herzogtum Pfalz-Neuburg) oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis asutati aastal 1505 Wittelsbachide haru poolt.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Pfalz-Neuburg
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Pommeri
Pommeri hertsogkond
Lipp Vapp (1530–1637) Pommeri viimaste Greifide valitsemise ajal Pommeri hertsogkond (saksa: Herzogtum Pommern, poola: Księstwo Pomorskie, 12. sajand – 1637) oli hertsogkond Pommeris Läänemere lõunakaldal, mida valitsesid Pommeri dünastiast hertsogid (Greifid).
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Pommeri hertsogkond
Poola-Türgi sõda (1672–1676)
Poola-Türgi sõda (1672–1676) ehk Teine Poola-Türgi sõda oli sõda Poola-Leedu ja Osmanite riigi vahel, mida Eesti ajalookirjutuses loetakse osaks Suurest Türgi sõjast.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Poola-Türgi sõda (1672–1676)
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Portugal
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Prantsusmaa
Prantsusmaa varauusaeg
Prantsusmaa kuningriik varauusajal, renessansi (umbes 1500–1550) ja revolutsiooni (1789–1804) vahel, oli absoluutne monarhia, mida valitsesid Kapetingid.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Prantsusmaa varauusaeg
Preisi armee
Hohenfriedbergi lahing – ''Preisi jalaväerünnak, 4. juuni 1745'', Carl Röchling Kuninglik Preisi armee (saksa: Königlich Preußische Armee) teenis kui Preisi kuningriigi armee.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Preisi armee
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Preisi kuningriik
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Preisimaa
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa provintsid
12 Preisimaa provintsi 1895. aasta kaardil Preisimaa provintsid moodustasid peamised Preisi kuningriigi haldusüksused pärast Preisimaa reforme.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Preisimaa provintsid
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Protestantism
Rügen
Rügen satelliidifotol Kriidikaljud Rügenil Caspar David Friedrichi maal "Kriidikaljud Rügenil" Rügen (ladina ja poola keeles Rugia) on saar Läänemere lõunarannikul, Saksamaa suurim saar.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Rügen
Reaalunioon
Reaalunioon on kahe või enama riigi unioon, mis jagab mõnda riigi institutsiooni vastandina personaalunioonile; kuid nad ei ole nii ühendatud, nagu riigid poliitilises unioonis.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Reaalunioon
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Reformatsioon
Regensteini krahvkond
Regensteini krahvkond oli keskaegne riigike Saksa-Rooma riigis.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Regensteini krahvkond
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Rein
Renessanss
Piero della Francesca "Il lupo di Rimini", 1451 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud, 14.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Renessanss
Riigitaaler
1658. aastast pärinevad riigitaalrid nn muuseumi rahatahvlil Riigitaaler (rootsi keeles riksdaler) oli Rootsi riigi hõbemünt.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Riigitaaler
Rootsi dominioonid
Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Rootsi dominioonid
Rootsi Pommeri
Rootsi Pommeri oli Läänemere rannikul tänase Saksamaa ja Poola territooriumil asunud Rootsi dominioon aastatel 1630–1815.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Rootsi Pommeri
Rootsi suurvõimu ajastu
Rootsi tänapäeval (punane) ja 1658. aastal (kollane ja punane) Rootsi suurvõimu ajastu (rootsi keeles stormaktstiden) oli Rootsi ajaloos periood, mis hõlmas aastaid 1611–1718.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Rootsi suurvõimu ajastu
Rootsi-Poola sõda (1626–1629)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1626–1629.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Rootsi-Poola sõda (1626–1629)
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Rzeczpospolita
Saint Vincent ja Grenadiinid
Saint Vincent ja Grenadiinid on saareriik Kariibi meres Väikestes Antillides.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Saint Vincent ja Grenadiinid
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Saksa ordu
Saksa ordu kõrgmeistrite loend
Siin on loetletud Saksa ordu kõrgmeistrid ja teised kõrgemad juhid alates 1190.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Saksa ordu kõrgmeistrite loend
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Saksa-Rooma riik
Saksimaa kuurvürst
Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Saksimaa kuurvürst
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Saksimaa kuurvürstiriik
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Sileesia
Sint Eustatius
Sint-Eustatius on saar Kariibi meres Väikeste Antillide saarestiku põhjaosas.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Sint Eustatius
Suur ringreis
Suur ringreis ehk Grand Tour oli 17.–19.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Suur ringreis
Suur-Poola
Suur-Poola (poola keeles Wielkopolska, saksa k. Großpolen, ladina k Polonia Maior) oli Poola ajalooline piirkond, mis tänapäeval jääb Poola loodeossa.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Suur-Poola
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Suurbritannia
Suveräänsus
Suveräänsus on võim, millel on kõrgeima vahelesekkuja omadused: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatud lõplikkusastmega.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Suveräänsus
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Szczecin
Taaler
Saksa ja Austria taalrid. All keskel on võrdluseks Ameerika Ühendriikide 25-sendine (läbimõõt 24 mm) Taaler oli suur hõbemünt, mida kasutati Euroopas peaaegu 400 aastat.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Taaler
Taani-Norra
Taani-Norra oli Taani ja Norra personaalunioon aastatel 1536–1814.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Taani-Norra
Teine Põhjasõda
Teine Põhjasõda (ka Põhjasõda) toimus aastatel 1655–1661 Läänemere maades, sealhulgas Rzeczpospolitas.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Teine Põhjasõda
Tobago
Trinidad (all vasakul) ja Tobago (üleval paremal) Tobago on saar Kariibi meres Lääne-Indias, üks Väikestest Antillidest.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Tobago
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Ungari
Uputus (Poola)
Uputuseks nimetatakse sündmusi Poola (Rzeczpospolita) ajaloos, mis leidsid aset aastatel 1648–1667.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Uputus (Poola)
Varauusaeg
Ajaloos järgneb uusaja osa varauusaeg hiliskeskajale.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Varauusaeg
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Vestfaali rahu
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Viin
Warmia
Warmia (poola keeles Warmia, ladina keeles Varmia või Warmia, saksa keeles Ermland, Warmia murrakus Warńija, leedu keeles Varmė, preisi keeles Wārmi) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Poola põhjaosas, osa ajaloolisest Preisimaast.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Warmia
Wolfgang Wilhelm (Pfalz-Neuburg)
Wolfgang Wilhelm Wolfgang Wilhelm (4. november 1578, Neuburg an der Donau – 14. september 1653, Düsseldorf) oli Saksa vürst.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Wolfgang Wilhelm (Pfalz-Neuburg)
Wolgast
Wolgasti asend Mecklenburg-Vorpommernis Wolgasti Peetri kirik Wolgast on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal.
Vaata Brandenburg-Preisimaa ja Wolgast