Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Brandenburgi mark

Index Brandenburgi mark

Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.

152 suhted: Albrecht Achilles, Albrecht Friedrich, Albrecht II (Brandenburg), Albrecht III (Brandenburg), Albrecht Karu, Albrecht von Hohenzollern, Altmark, Andam, Ansbachi markkrahvkond, Askania dünastia, Ülem-Baieri ringkond, Bayreuthi vürstkond, Berliin, Bornhövedi lahing (1227), Brandenburg, Brandenburg (linn), Brandenburgi mark, Brandenburgi piiskopkond, Drang nach Osten, Elbe, Flaamid, Flandria, Friedrich I (Brandenburg), Friedrich II (Brandenburg), Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Gero, Harz, Heinrich I (Brandenburg), Heinrich I Linnupüüdja, Heinrich II (Brandenburg), Hermann (Brandenburg), Historiograafia, Hohenzollernid, Hollandlased, Joachim I, Joachim II, Jobst Brandenburgist, Johann (Brandenburg-Kulmbach), Johann Cicero, Johann Georg, Johann I (Brandenburg), Johann II (Brandenburg), Johann III (Brandenburg), Johann V (Brandenburg), Kaliningrad, Karl IV, Katoliku kirik, Konrad I (Brandenburg), Konstanzi kirikukogu, Kristlus, ..., Kulden, Kuurvürst, Lausitz, Lään, Läänemeri, Lääneslaavlased, Linnusekrahv, Lothar III (Saksa-Rooma keiser), Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser), Ludwig V (Baieri), Luksemburgi dünastia, Mainzi kuurvürstkond, Mark (territoorium), Markkrahv, Mecklenburg, Meißeni markkrahvkond, Nürnberg, Neumark, Nordmark, Otto (V) (Brandenburg), Otto I (Brandenburg), Otto II (Brandenburg), Otto III (Brandenburg), Otto IV (Brandenburg), Otto VI (Brandenburg), Pagan, Personaalunioon, Piiskopkond, Pomereelia, Pommeri, Poola Kuningriik, Preisimaa, Preisimaa hertsogiriik, Residents, Saksa keel, Saksa kuningas, Saksa ordu, Saksa-Rooma riik, Saksi Idamark, Saksimaa, Saksimaa hertsogiriik, Sigismund (Saksa-Rooma keiser), Sileesia, Szczecin, Taani, Tšehhi kuningriik, Varauusaeg, Vürst, Vendi ristisõda, Vendid, Wałcz, Waldemar (Brandenburg), Wenzel (Saksa kuningas), Wittelsbachi dünastia, 10. sajand, 11. sajand, 1127, 1134, 1147, 1150, 1157, 1160. aastad, 1170, 1231, 1250, 1320, 1323, 1325, 1328, 1333, 1347, 1348, 1350, 1351, 1356, 1356. aasta kuldbulla, 1365, 1367, 1373, 14. sajand, 1411, 1414, 1415, 1417, 1425, 1437, 1440, 1472, 1473, 1486, 1560. aastad, 1566, 1577, 1618, 1769, 1791, 1815, 8. sajand, 928, 929, 965, 983. Laienda indeks (102 rohkem) »

Albrecht Achilles

St. Gumbertus (1484) Albrecht III (9. november 1414 – 11. märts 1486) oli Brandenburgi kuurvürst 1471.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Albrecht Achilles · Näe rohkem »

Albrecht Friedrich

Albrecht Friedrich (29. aprill 1553 Königsberg – 27. august 1618 Fischhausen) oli Preisimaa hertsog aastatel 1568–1618.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Albrecht Friedrich · Näe rohkem »

Albrecht II (Brandenburg)

Monument Siegesalleel Berliinis, 1898 Albrecht II (u. 1177 – 25. veebruar 1220) oli Askania dünastia liige.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Albrecht II (Brandenburg) · Näe rohkem »

Albrecht III (Brandenburg)

Albrecht III (u.1250 – 19. novembri ja 4. detsembri vahel 1300) oli Brandenburgi markkrahv.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Albrecht III (Brandenburg) · Näe rohkem »

Albrecht Karu

Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli aastatel 1138–1142 Saksimaa hertsog ja aastast 1157 kuni surmani esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg).

Uus!!: Brandenburgi mark ja Albrecht Karu · Näe rohkem »

Albrecht von Hohenzollern

Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »

Altmark

Altmark Schernikaus Altmark on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmab Saksi-Anhalti põhjapoolset kolmandikku.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Altmark · Näe rohkem »

Andam

Andam ehk tribuut on alistatud või valitsetavalt rahvalt nõutav maks, eriti talupojalt nõutav naturaalmaks feodalismiajastul.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Andam · Näe rohkem »

Ansbachi markkrahvkond

Ansbachi vürstkond (saksa: Fürstentum Ansbach) või Markgraftum Brandenburg-Ansbach oli otse keisrile alluv vürstkond Saksa-Rooma riigis keskusega Baieri linnas Ansbachis.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Ansbachi markkrahvkond · Näe rohkem »

Askania dünastia

Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Askania dünastia · Näe rohkem »

Ülem-Baieri ringkond

Ülem-Baieri ringkond on ringkond Saksamaal Baieri liidumaal.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Ülem-Baieri ringkond · Näe rohkem »

Bayreuthi vürstkond

Bayreuthi vürstkond (saksa Fürstentum Bayreuth) või Brandenburg-Bayreuthi markkrahvkond (Markgraftum Brandenburg-Bayreuth) oli vahetult keisrile alluv Saksa-Rooma riigi territoorium, mida valitses Hohenzollerni dünastia Frangimaa haru.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Bayreuthi vürstkond · Näe rohkem »

Berliin

Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Berliin · Näe rohkem »

Bornhövedi lahing (1227)

Skandinaavia 1219. aastal — Taani poolt okupeeritud alad on helerohelisega (Teine) Bornhövedi lahing toimus 22.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Bornhövedi lahing (1227) · Näe rohkem »

Brandenburg

Brandenburg on Saksamaa liidumaa.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Brandenburg · Näe rohkem »

Brandenburg (linn)

Brandenburg on kreisivaba linn Saksamaal Brandenburgi liidumaal.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Brandenburg (linn) · Näe rohkem »

Brandenburgi mark

Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »

Brandenburgi piiskopkond

Brandenburgi piiskopkond (ladina: Episcopatus Brandenburgensis või Dioecesis Brandenburgensis) oli katoliku piiskopkond, mille Saksamaa kuningas Otto I rajas aastal 948 Marca Geronis (Saksi Idamark) territooriumil Elbe jõest idas.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Brandenburgi piiskopkond · Näe rohkem »

Drang nach Osten

Drang nach Osten (saksa keeles, tõlkes 'tung itta') on nimi, millega 19. sajandil hakati esialgu poola, vene ja prantsuse propagandas tähistama Saksamaa poliitilise ja kultuurilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates 12. sajandist.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Drang nach Osten · Näe rohkem »

Elbe

Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Elbe · Näe rohkem »

Flaamid

Flaamid (hollandi keeles de Vlamingen) on hollandi keelt kõnelev Belgia rahvusrühm, kes kuulub germaani rahvaste hulka.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Flaamid · Näe rohkem »

Flandria

Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Flandria · Näe rohkem »

Friedrich I (Brandenburg)

Friedrich I Friedrich (21. september 1371 – 20. september 1440) oli viimane Nürnbergi linnusekrahv aastatel 1397–1427 (Friedrich VI), Brandenburg-Ansbachi markkrahv aastast 1398, Brandenburg-Kulmbachi markkrahv aastast 1420 ja Brandenburgi kuurvürst (Friedrich I) aastast 1415 kuni oma surmani.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Friedrich I (Brandenburg) · Näe rohkem »

Friedrich II (Brandenburg)

Friedrich II 16. või 17. sajandi kujutluses Friedrich II (19. november 1413 – 10. veebruar 1471), hüüdnimega "Raudne" (der Eiserne) ja mõnikord "Raudhammas" (Eisenzahn), oli Brandenburgi markkrahvkonna kuurvürst 1440.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Friedrich II (Brandenburg) · Näe rohkem »

Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)

Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Gero

14. sajandi Gerot kujutav seinamaal kirikus, mille ta Gernrodes asutas Gero I (u 900 – 20. mai 965), Suureks kutsutu (ladina: magnus), valitses algselt tagasihoidlikku marki keskusega Merseburgis praeguse Saksamaa Saksi-Anhalti liidumaa lõunaosas, mille ta laiendas tohutuks omanimeliseks territooriumiks: marca Geronis.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Gero · Näe rohkem »

Harz

Harzi mäestik kaardil Harz on mäestik Euroopas Saksamaa keskosas.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Harz · Näe rohkem »

Heinrich I (Brandenburg)

Heinrich I (hüüdnimega Heinrich Maata; 21. märts 1256 – 14 veebruar 1318) oli Askania dünastia liige ning Brandenburg-Stendali ja Landsbergi markkrahv.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Heinrich I (Brandenburg) · Näe rohkem »

Heinrich I Linnupüüdja

Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Heinrich I Linnupüüdja · Näe rohkem »

Heinrich II (Brandenburg)

Heinrich II, hüüdnimega Heinrich Noorem või Heinrich Laps (Heinrich das Kind; u1308 – juuli 1320) oli viimane Askania dünastiast Brandenburgi markkrahv.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Heinrich II (Brandenburg) · Näe rohkem »

Hermann (Brandenburg)

Hermann, Brandenburg-Salzwedeli markkrahv, Antoni Boys Hermann, ka Hermann Pikk (u 1275 – 1. veebruar 1308), Askania dünastia liige, oli Brandenburgi markkrahv ja Brandenburgi kaasvalitseja koos oma nõo Otto IV-ga.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Hermann (Brandenburg) · Näe rohkem »

Historiograafia

Historiograafia on ajalooteaduse arengut ja meetodeid uuriv teadus või kitsamalt mingi teema (nt valdkonna, piirkonna või perioodi) ajaloolise käsitluse kirjeldus ja analüüs.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Historiograafia · Näe rohkem »

Hohenzollernid

Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Hohenzollernid · Näe rohkem »

Hollandlased

Hollandlaste diasporaa Hollandlased (endanimetus Hollanders) on germaani rahvas, Hollandi põhirahvastik.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Hollandlased · Näe rohkem »

Joachim I

Joachim I Nestor Joachim I Nestor (21. veebruar 1484 Cölln – 11. juuli 1535 Stendal) oli aastatel 1499–1535 Brandenburgi kuurvürst.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Joachim I · Näe rohkem »

Joachim II

Joachim II Hector (13. jaanuar 1505 – 3. jaanuar 1571) oli Brandenburgi kuurvürst aastatel 1535–1571.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Joachim II · Näe rohkem »

Jobst Brandenburgist

Jobst Brandenburgist Jobst Brandenburgist ehk Jodokus (1351 – 18. jaanuar 1411) oli Määrimaa markkrahv ja Brandenburgi kuurvürst ning valiti 1410 Saksa kuningaks.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Jobst Brandenburgist · Näe rohkem »

Johann (Brandenburg-Kulmbach)

Johann, hüüdnimega Alkeemik (Johann der Alchimist; 1406 – 16. november 1464), oli Brandenburg-Kulmbachi markkrahv ja rahuarmastav Brandenburgi markkrahv pärast oma isa Friedrich I tagasiastumist, esimene Hohenzollernite dünastia liige Brandenburgi valitsemas.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Johann (Brandenburg-Kulmbach) · Näe rohkem »

Johann Cicero

Johann Cicero Johann II (2. august 1455 – 9. jaanuar 1499) oli Brandenburgi kuurvürst 1486.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Johann Cicero · Näe rohkem »

Johann Georg

Johann Georg, Brandenburgi kuurvürst (õli lõuendil, Lucas Cranach noorem, 1564) Johann Georg ja tema teine naine Sabina von Ansbach Johann Georg (11. september 1525 – 8. jaanuar 1598) oli Brandenburgi kuurvürst (1571–1598) ja Preisimaa hertsog.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Johann Georg · Näe rohkem »

Johann I (Brandenburg)

Johann I (istuv) ja tema venna Otto III monument Siegesalleel Berliinis, Max Baumbach Johann I (u. 1213 – 4. aprill 1266) oli 1220.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Johann I (Brandenburg) · Näe rohkem »

Johann II (Brandenburg)

Chorini kloostrist, 1280/1290 Johann II (1237 – 10. september 1281) oli Brandenburgi kaasvalitseja koos oma venna Otto "Noolega" 1266.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Johann II (Brandenburg) · Näe rohkem »

Johann III (Brandenburg)

Johann III pitser Johann III, hüüdnimega Johann Prahast (1244–1268) oli markkrahv Otto III ja tema naise Božena Česká vanem poeg.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Johann III (Brandenburg) · Näe rohkem »

Johann V (Brandenburg)

Johann V, hüüdnimega "Hiilgav" (ladina keeles: Illustris) (1302 – 26. märts 1317), oli Brandenburgi markkrahv ja kaasvalitseja 1308.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Johann V (Brandenburg) · Näe rohkem »

Kaliningrad

Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Kaliningrad · Näe rohkem »

Karl IV

Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).

Uus!!: Brandenburgi mark ja Karl IV · Näe rohkem »

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Uus!!: Brandenburgi mark ja Katoliku kirik · Näe rohkem »

Konrad I (Brandenburg)

Konrad I (u.1240–1304) oli Askania dünastia liige ja Brandenburgi kaasvalitseja.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Konrad I (Brandenburg) · Näe rohkem »

Konstanzi kirikukogu

Konstanzi kirikukogu oli 1414–1418 Saksa-Rooma riigi vabas riigilinnas Konstanzis peetud kuueteistkümnes katoliku kiriku oikumeeniline kirikukogu.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Konstanzi kirikukogu · Näe rohkem »

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Kristlus · Näe rohkem »

Kulden

Kulden (saksa Gulden) oli Firenze floriini eeskujul löödud kuldmünt, hiljem kasutati sama sõna ka arveldusühiku ning hõbemündi kohta.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Kulden · Näe rohkem »

Kuurvürst

Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Kuurvürst · Näe rohkem »

Lausitz

Lausitzi asukoht Euroopas Lausitz (ülemsorbi keeles Łužica, alamsorbi keeles Łužyca, Sorbimaa, eesti keeles on käibel ka nimi Lusaatia) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub Saksamaal tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas vastu Poola ja Tšehhimaa piiri.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Lausitz · Näe rohkem »

Lään

Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Lään · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Läänemeri · Näe rohkem »

Lääneslaavlased

Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Lääneslaavlased · Näe rohkem »

Linnusekrahv

Regensburgi linnusekrahv juhatamas kohtuistungit, 14. sajandi alguse illustratsioon ''Codex Manesses''. Linnusekrahv (saksa: Burggraf ladina: burgravius, burggravius, burcgravius, burgicomes, ka præfectus) oli keskajast saati Euroopas (peamiselt Saksamaal) ametlik tiitel linnusevalitsejale, eriti kuninga- või piiskopilinnuse, ja selle territooriumi, mida kutsuti linnusekrahvkonnaks (saksa: Burggrafschaft, ka Burggrafthum, ladina praefectura).

Uus!!: Brandenburgi mark ja Linnusekrahv · Näe rohkem »

Lothar III (Saksa-Rooma keiser)

Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)

Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Ludwig V (Baieri)

Ludwig V, hüüdnimega Brandenburglane (mai 1315 – 18. september 1361), Wittelsbachi dünastia liige, valitses kui Brandenburgi markkrahv aastatel 1323–1351 ja kui Baieri hertsog 1347.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Ludwig V (Baieri) · Näe rohkem »

Luksemburgi dünastia

Luksemburgi dünastia oli keskaegne Euroopa kuninglik perekond.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Luksemburgi dünastia · Näe rohkem »

Mainzi kuurvürstkond

Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad 1500. aasta paiku. Pärast Vestfaali rahu jäi Mainzi peapiiskopkond ikka veel suurimaks Saksamaal, hõlmates 10 abipiiskopkonda. Piiskopkondade ja peapiiskopkondade (vaimulik) territoorium oli tavaliselt palju suurem kui vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade (ilmalik) territoorium, mida valitses sama isik 18. sajandi Mainzi kuurvürstkonna kaart Mainzi kuurvürstkond (Kurfürstentum Mainz või Kurmainz) oli mainekaim ja üks mõjukamaid riike Saksa-Rooma riigis selle loomisest kuni lõpetamiseni 19.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Mainzi kuurvürstkond · Näe rohkem »

Mark (territoorium)

Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Mark (territoorium) · Näe rohkem »

Markkrahv

Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Markkrahv · Näe rohkem »

Mecklenburg

Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Mecklenburg · Näe rohkem »

Meißeni markkrahvkond

Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Meißeni markkrahvkond · Näe rohkem »

Nürnberg

Nürnberg on linn Saksamaal Baierimaal.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Nürnberg · Näe rohkem »

Neumark

Neumark, tuntud ka kui Uus mark (poola: Nowa Marchia) või kui Ida-Brandenburg, oli Brandenburgi margi ja selle järglaste piirkond Odra jõest idas territooriumil, mis sai 1945.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Neumark · Näe rohkem »

Nordmark

Lausitzi margi) (lõunas) vahel. Põhjamark või Nordmark (saksa: Nordmark) loodi tohutu Marca Geronise jagunemisel 965.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Nordmark · Näe rohkem »

Otto (V) (Brandenburg)

Otto V (u 1246–1298), hüüdnimega Otto Pikk, oli markkrahv Otto III poeg ja Brandenburgi margi kaasvalitseja koos oma nõo markkrahv Otto IV-ga.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Otto (V) (Brandenburg) · Näe rohkem »

Otto I (Brandenburg)

Otto I monument Berliinis Otto I (u. 1128 – 8. juuli 1184) oli teine Brandenburgi markkrahv, aastast 1170 kuni oma surmani.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Otto I (Brandenburg) · Näe rohkem »

Otto II (Brandenburg)

Otto II (pärast 1147 – 4. juuli 1205), hüüdnimega Helde (der Freigiebige), oli kolmas Brandenburgi markkrahv 1184.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Otto II (Brandenburg) · Näe rohkem »

Otto III (Brandenburg)

Otto III hüüdnimega Vaga (1215 – 9. oktoober 1267 Brandenburg an der Havelis) oli Brandenburgi markkrahv üheskoos oma vanema venna Johann I-ga kuni Johanni surmani 1266.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Otto III (Brandenburg) · Näe rohkem »

Otto IV (Brandenburg)

Brandenburgi markkrahv Otto IV, kujutatud ''Codex Manesses'' (u. 1300) Otto IV hüüdnimega Otto Noolega (u. 1238 – 27. november 1308 või 1309) oli Askania dünastiast Brandenburgi markkrahv 1266.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Otto IV (Brandenburg) · Näe rohkem »

Otto VI (Brandenburg)

Otto VI, hüüdnimega Otto Lühike (u.1255–1303) oli Askania dünastia liige ja Brandenburgi kaasvalitseja.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Otto VI (Brandenburg) · Näe rohkem »

Pagan

Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Pagan · Näe rohkem »

Personaalunioon

Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Personaalunioon · Näe rohkem »

Piiskopkond

Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Piiskopkond · Näe rohkem »

Pomereelia

Pomereelia ja Kulmimaa 19. sajandi lõpus Pomereelia (poola Pomorze Gdańskie, saksa Pommerellen või Pomerellen, inglise Pomerelia) on piirkond endisel Lääne-Preisimaal Pommerist (Pomorze) ida pool, mõnikord on seda loetud ka Pommeri idapoolseimaks osaks.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Pomereelia · Näe rohkem »

Pommeri

Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Pommeri · Näe rohkem »

Poola Kuningriik

Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Preisimaa · Näe rohkem »

Preisimaa hertsogiriik

Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Residents

Eesti presidendi ametlik residents asub Kadrioru administratiivhoones Residents on valitsuse, riigipea, suursaadiku või mõne muu kõrgema aukandja ametlik asukoht või elupaik.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Residents · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksa kuningas

Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Saksa kuningas · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksi Idamark

Saksi Idamargi territooriumid (Lausitz, Meißen, Merseburg ja Zeitz) pärast 983. aasta Suurt slaavlaste ülestõusu Saksi Idamark (Sächsische Ostmark) oli Saksa-Rooma riigi mark 10.–12.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Saksi Idamark · Näe rohkem »

Saksimaa

Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Saksimaa · Näe rohkem »

Saksimaa hertsogiriik

Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Sigismund (Saksa-Rooma keiser)

Sigismund (ka Siegmund; 14. või 15. veebruar 1368 – 7. detsember 1437) oli viimane Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Sileesia

Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Sileesia · Näe rohkem »

Szczecin

Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Szczecin · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Taani · Näe rohkem »

Tšehhi kuningriik

Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »

Varauusaeg

Ajaloos järgneb uusaja osa varauusaeg hiliskeskajale.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Varauusaeg · Näe rohkem »

Vürst

Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Vürst · Näe rohkem »

Vendi ristisõda

Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Vendi ristisõda · Näe rohkem »

Vendid

obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Vendid · Näe rohkem »

Wałcz

Wałcz (saksa Deutsch Krone) on linn Poolas Lääne-Pomorze vojevoodkonnas, Wałczi maakonna halduskeskus.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Wałcz · Näe rohkem »

Waldemar (Brandenburg)

Max Ungeri poolt, prototüüp varasematele monumentidele Siegesalleel Waldemar Suur (Waldemar der Große; u 1280 – 14. august 1319), Askania dünastia liige, oli Brandenburgi markkrahv 1308.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Waldemar (Brandenburg) · Näe rohkem »

Wenzel (Saksa kuningas)

Wenzel (26. veebruar 1361 – 16. august 1419) oli Luksemburgi dünastiast pärit Saksa kuningas 1378–1400 ja Böömimaa kuningas (Wenceslaus IV või Václav IV, mõnikord hüüti ka "Joodikuks") 1378.

Uus!!: Brandenburgi mark ja Wenzel (Saksa kuningas) · Näe rohkem »

Wittelsbachi dünastia

Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).

Uus!!: Brandenburgi mark ja Wittelsbachi dünastia · Näe rohkem »

10. sajand

10.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 10. sajand · Näe rohkem »

11. sajand

11.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 11. sajand · Näe rohkem »

1127

1127.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1127 · Näe rohkem »

1134

1134.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1134 · Näe rohkem »

1147

1147.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1147 · Näe rohkem »

1150

1150.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1150 · Näe rohkem »

1157

1157.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1157 · Näe rohkem »

1160. aastad

1160.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1160. aastad · Näe rohkem »

1170

1170.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1170 · Näe rohkem »

1231

1231.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1231 · Näe rohkem »

1250

1250.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1250 · Näe rohkem »

1320

1320.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1320 · Näe rohkem »

1323

1323.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1323 · Näe rohkem »

1325

1325.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1325 · Näe rohkem »

1328

1328.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1328 · Näe rohkem »

1333

1333.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1333 · Näe rohkem »

1347

1347.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1347 · Näe rohkem »

1348

1348.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1348 · Näe rohkem »

1350

1350.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1350 · Näe rohkem »

1351

1351.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1351 · Näe rohkem »

1356

1356.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1356 · Näe rohkem »

1356. aasta kuldbulla

Karli silla juures 1356.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1356. aasta kuldbulla · Näe rohkem »

1365

1365.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1365 · Näe rohkem »

1367

1367.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1367 · Näe rohkem »

1373

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1373 · Näe rohkem »

14. sajand

14.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 14. sajand · Näe rohkem »

1411

1411.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1411 · Näe rohkem »

1414

1414.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1414 · Näe rohkem »

1415

1415.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1415 · Näe rohkem »

1417

1417.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1417 · Näe rohkem »

1425

1425.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1425 · Näe rohkem »

1437

1437.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1437 · Näe rohkem »

1440

1440.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1440 · Näe rohkem »

1472

1472.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1472 · Näe rohkem »

1473

1473.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1473 · Näe rohkem »

1486

1486.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1486 · Näe rohkem »

1560. aastad

1560.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1560. aastad · Näe rohkem »

1566

1566.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1566 · Näe rohkem »

1577

1577.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1577 · Näe rohkem »

1618

1618.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1618 · Näe rohkem »

1769

1769.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1769 · Näe rohkem »

1791

1791.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1791 · Näe rohkem »

1815

1815.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 1815 · Näe rohkem »

8. sajand

8.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 8. sajand · Näe rohkem »

928

928.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 928 · Näe rohkem »

929

929.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 929 · Näe rohkem »

965

965.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 965 · Näe rohkem »

983

983.

Uus!!: Brandenburgi mark ja 983 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Brandenburgi kuurvürst, Brandenburgi kuurvürstiriik, Brandenburgi markkrahv, Brandenburgi markkrahvkond.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »