Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma riik
Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma riik on 33 ühist asja (Unioonpeedia): Brandenburg, Brandenburgi mark, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Gero, Heinrich I Linnupüüdja, Karl IV, Katoliku kirik, Kuurvürst, Lausitz, Lään, Läänemeri, Lääneslaavlased, Linnusekrahv, Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser), Luksemburgi dünastia, Mainzi kuurvürstkond, Markkrahv, Mecklenburg, Meißeni markkrahvkond, Nürnberg, Pommeri, Poola Kuningriik, Saksa keel, Saksa kuningas, Saksi Idamark, Saksimaa hertsogiriik, Sileesia, Tšehhi kuningriik, Vürst, Wittelsbachi dünastia, ..., 11. sajand, 1356. aasta kuldbulla, 14. sajand. Laienda indeks (3 rohkem) »
Brandenburg
Brandenburg on Saksamaa liidumaa.
Brandenburg ja Brandenburgi mark · Brandenburg ja Saksa-Rooma riik ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Brandenburgi mark · Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma riik ·
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Brandenburgi mark ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) · Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik ·
Gero
14. sajandi Gerot kujutav seinamaal kirikus, mille ta Gernrodes asutas Gero I (u 900 – 20. mai 965), Suureks kutsutu (ladina: magnus), valitses algselt tagasihoidlikku marki keskusega Merseburgis praeguse Saksamaa Saksi-Anhalti liidumaa lõunaosas, mille ta laiendas tohutuks omanimeliseks territooriumiks: marca Geronis.
Brandenburgi mark ja Gero · Gero ja Saksa-Rooma riik ·
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Brandenburgi mark ja Heinrich I Linnupüüdja · Heinrich I Linnupüüdja ja Saksa-Rooma riik ·
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Brandenburgi mark ja Karl IV · Karl IV ja Saksa-Rooma riik ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Brandenburgi mark ja Katoliku kirik · Katoliku kirik ja Saksa-Rooma riik ·
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Brandenburgi mark ja Kuurvürst · Kuurvürst ja Saksa-Rooma riik ·
Lausitz
Lausitzi asukoht Euroopas Lausitz (ülemsorbi keeles Łužica, alamsorbi keeles Łužyca, Sorbimaa, eesti keeles on käibel ka nimi Lusaatia) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub Saksamaal tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas vastu Poola ja Tšehhimaa piiri.
Brandenburgi mark ja Lausitz · Lausitz ja Saksa-Rooma riik ·
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Brandenburgi mark ja Lään · Lään ja Saksa-Rooma riik ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Brandenburgi mark ja Läänemeri · Läänemeri ja Saksa-Rooma riik ·
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Brandenburgi mark ja Lääneslaavlased · Lääneslaavlased ja Saksa-Rooma riik ·
Linnusekrahv
Regensburgi linnusekrahv juhatamas kohtuistungit, 14. sajandi alguse illustratsioon ''Codex Manesses''. Linnusekrahv (saksa: Burggraf ladina: burgravius, burggravius, burcgravius, burgicomes, ka præfectus) oli keskajast saati Euroopas (peamiselt Saksamaal) ametlik tiitel linnusevalitsejale, eriti kuninga- või piiskopilinnuse, ja selle territooriumi, mida kutsuti linnusekrahvkonnaks (saksa: Burggrafschaft, ka Burggrafthum, ladina praefectura).
Brandenburgi mark ja Linnusekrahv · Linnusekrahv ja Saksa-Rooma riik ·
Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.
Brandenburgi mark ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) · Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik ·
Luksemburgi dünastia
Luksemburgi dünastia oli keskaegne Euroopa kuninglik perekond.
Brandenburgi mark ja Luksemburgi dünastia · Luksemburgi dünastia ja Saksa-Rooma riik ·
Mainzi kuurvürstkond
Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad 1500. aasta paiku. Pärast Vestfaali rahu jäi Mainzi peapiiskopkond ikka veel suurimaks Saksamaal, hõlmates 10 abipiiskopkonda. Piiskopkondade ja peapiiskopkondade (vaimulik) territoorium oli tavaliselt palju suurem kui vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade (ilmalik) territoorium, mida valitses sama isik 18. sajandi Mainzi kuurvürstkonna kaart Mainzi kuurvürstkond (Kurfürstentum Mainz või Kurmainz) oli mainekaim ja üks mõjukamaid riike Saksa-Rooma riigis selle loomisest kuni lõpetamiseni 19.
Brandenburgi mark ja Mainzi kuurvürstkond · Mainzi kuurvürstkond ja Saksa-Rooma riik ·
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Brandenburgi mark ja Markkrahv · Markkrahv ja Saksa-Rooma riik ·
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Brandenburgi mark ja Mecklenburg · Mecklenburg ja Saksa-Rooma riik ·
Meißeni markkrahvkond
Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.
Brandenburgi mark ja Meißeni markkrahvkond · Meißeni markkrahvkond ja Saksa-Rooma riik ·
Nürnberg
Nürnberg on linn Saksamaal Baierimaal.
Brandenburgi mark ja Nürnberg · Nürnberg ja Saksa-Rooma riik ·
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Brandenburgi mark ja Pommeri · Pommeri ja Saksa-Rooma riik ·
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Brandenburgi mark ja Poola Kuningriik · Poola Kuningriik ja Saksa-Rooma riik ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Brandenburgi mark ja Saksa keel · Saksa keel ja Saksa-Rooma riik ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Brandenburgi mark ja Saksa kuningas · Saksa kuningas ja Saksa-Rooma riik ·
Saksi Idamark
Saksi Idamargi territooriumid (Lausitz, Meißen, Merseburg ja Zeitz) pärast 983. aasta Suurt slaavlaste ülestõusu Saksi Idamark (Sächsische Ostmark) oli Saksa-Rooma riigi mark 10.–12.
Brandenburgi mark ja Saksi Idamark · Saksa-Rooma riik ja Saksi Idamark ·
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Brandenburgi mark ja Saksimaa hertsogiriik · Saksa-Rooma riik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Brandenburgi mark ja Sileesia · Saksa-Rooma riik ja Sileesia ·
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Brandenburgi mark ja Tšehhi kuningriik · Saksa-Rooma riik ja Tšehhi kuningriik ·
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Brandenburgi mark ja Vürst · Saksa-Rooma riik ja Vürst ·
Wittelsbachi dünastia
Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).
Brandenburgi mark ja Wittelsbachi dünastia · Saksa-Rooma riik ja Wittelsbachi dünastia ·
11. sajand
11.
11. sajand ja Brandenburgi mark · 11. sajand ja Saksa-Rooma riik ·
1356. aasta kuldbulla
Karli silla juures 1356.
1356. aasta kuldbulla ja Brandenburgi mark · 1356. aasta kuldbulla ja Saksa-Rooma riik ·
14. sajand
14.
14. sajand ja Brandenburgi mark · 14. sajand ja Saksa-Rooma riik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma riik ühist
- Millised on sarnasused Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma riik
Võrdlus Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma riik
Brandenburgi mark on 152 suhted, samas Saksa-Rooma riik 422. Kuna neil ühist 33, Jaccard indeks on 5.75% = 33 / (152 + 422).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma riik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
