Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Brandenburgi mark ja Saksimaa hertsogiriik
Brandenburgi mark ja Saksimaa hertsogiriik on 34 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht Karu, Altmark, Askania dünastia, Brandenburg, Brandenburgi mark, Drang nach Osten, Elbe, Flandria, Harz, Heinrich I Linnupüüdja, Hollandlased, Kristlus, Kuurvürst, Lausitz, Lään, Läänemeri, Lääneslaavlased, Lothar III (Saksa-Rooma keiser), Mark (territoorium), Markkrahv, Mecklenburg, Meißeni markkrahvkond, Nordmark, Otto I (Brandenburg), Pagan, Personaalunioon, Piiskopkond, Pommeri, Saksa kuningas, Saksa-Rooma riik, ..., Saksimaa, Vendi ristisõda, Vendid, 1160. aastad. Laienda indeks (4 rohkem) »
Albrecht Karu
Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli aastatel 1138–1142 Saksimaa hertsog ja aastast 1157 kuni surmani esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg).
Albrecht Karu ja Brandenburgi mark · Albrecht Karu ja Saksimaa hertsogiriik ·
Altmark
Altmark Schernikaus Altmark on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmab Saksi-Anhalti põhjapoolset kolmandikku.
Altmark ja Brandenburgi mark · Altmark ja Saksimaa hertsogiriik ·
Askania dünastia
Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.
Askania dünastia ja Brandenburgi mark · Askania dünastia ja Saksimaa hertsogiriik ·
Brandenburg
Brandenburg on Saksamaa liidumaa.
Brandenburg ja Brandenburgi mark · Brandenburg ja Saksimaa hertsogiriik ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Brandenburgi mark · Brandenburgi mark ja Saksimaa hertsogiriik ·
Drang nach Osten
Drang nach Osten (saksa keeles, tõlkes 'tung itta') on nimi, millega 19. sajandil hakati esialgu poola, vene ja prantsuse propagandas tähistama Saksamaa poliitilise ja kultuurilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates 12. sajandist.
Brandenburgi mark ja Drang nach Osten · Drang nach Osten ja Saksimaa hertsogiriik ·
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Brandenburgi mark ja Elbe · Elbe ja Saksimaa hertsogiriik ·
Flandria
Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.
Brandenburgi mark ja Flandria · Flandria ja Saksimaa hertsogiriik ·
Harz
Harzi mäestik kaardil Harz on mäestik Euroopas Saksamaa keskosas.
Brandenburgi mark ja Harz · Harz ja Saksimaa hertsogiriik ·
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Brandenburgi mark ja Heinrich I Linnupüüdja · Heinrich I Linnupüüdja ja Saksimaa hertsogiriik ·
Hollandlased
Hollandlaste diasporaa Hollandlased (endanimetus Hollanders) on germaani rahvas, Hollandi põhirahvastik.
Brandenburgi mark ja Hollandlased · Hollandlased ja Saksimaa hertsogiriik ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Brandenburgi mark ja Kristlus · Kristlus ja Saksimaa hertsogiriik ·
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Brandenburgi mark ja Kuurvürst · Kuurvürst ja Saksimaa hertsogiriik ·
Lausitz
Lausitzi asukoht Euroopas Lausitz (ülemsorbi keeles Łužica, alamsorbi keeles Łužyca, Sorbimaa, eesti keeles on käibel ka nimi Lusaatia) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub Saksamaal tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas vastu Poola ja Tšehhimaa piiri.
Brandenburgi mark ja Lausitz · Lausitz ja Saksimaa hertsogiriik ·
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Brandenburgi mark ja Lään · Lään ja Saksimaa hertsogiriik ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Brandenburgi mark ja Läänemeri · Läänemeri ja Saksimaa hertsogiriik ·
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Brandenburgi mark ja Lääneslaavlased · Lääneslaavlased ja Saksimaa hertsogiriik ·
Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.
Brandenburgi mark ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser) · Lothar III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Brandenburgi mark ja Mark (territoorium) · Mark (territoorium) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Brandenburgi mark ja Markkrahv · Markkrahv ja Saksimaa hertsogiriik ·
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Brandenburgi mark ja Mecklenburg · Mecklenburg ja Saksimaa hertsogiriik ·
Meißeni markkrahvkond
Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.
Brandenburgi mark ja Meißeni markkrahvkond · Meißeni markkrahvkond ja Saksimaa hertsogiriik ·
Nordmark
Lausitzi margi) (lõunas) vahel. Põhjamark või Nordmark (saksa: Nordmark) loodi tohutu Marca Geronise jagunemisel 965.
Brandenburgi mark ja Nordmark · Nordmark ja Saksimaa hertsogiriik ·
Otto I (Brandenburg)
Otto I monument Berliinis Otto I (u. 1128 – 8. juuli 1184) oli teine Brandenburgi markkrahv, aastast 1170 kuni oma surmani.
Brandenburgi mark ja Otto I (Brandenburg) · Otto I (Brandenburg) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Pagan
Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.
Brandenburgi mark ja Pagan · Pagan ja Saksimaa hertsogiriik ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Brandenburgi mark ja Personaalunioon · Personaalunioon ja Saksimaa hertsogiriik ·
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Brandenburgi mark ja Piiskopkond · Piiskopkond ja Saksimaa hertsogiriik ·
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Brandenburgi mark ja Pommeri · Pommeri ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Brandenburgi mark ja Saksa kuningas · Saksa kuningas ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Brandenburgi mark ja Saksimaa · Saksimaa ja Saksimaa hertsogiriik ·
Vendi ristisõda
Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.
Brandenburgi mark ja Vendi ristisõda · Saksimaa hertsogiriik ja Vendi ristisõda ·
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Brandenburgi mark ja Vendid · Saksimaa hertsogiriik ja Vendid ·
1160. aastad
1160.
1160. aastad ja Brandenburgi mark · 1160. aastad ja Saksimaa hertsogiriik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Brandenburgi mark ja Saksimaa hertsogiriik ühist
- Millised on sarnasused Brandenburgi mark ja Saksimaa hertsogiriik
Võrdlus Brandenburgi mark ja Saksimaa hertsogiriik
Brandenburgi mark on 152 suhted, samas Saksimaa hertsogiriik 249. Kuna neil ühist 34, Jaccard indeks on 8.48% = 34 / (152 + 249).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Brandenburgi mark ja Saksimaa hertsogiriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
