Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Dhjaanibudad ja Siddhārtha Gautama
Dhjaanibudad ja Siddhārtha Gautama on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Amitābha, Bodhisattva, Budism, Mahajaana, Maitreja, Meditatsioon, Nõndaläinu, Nirvaana, Sanskriti keel, Skandha, Vadžrajaana, Virgumine.
Amitābha
Amitābha (sanskriti keeles ‘mõõtmatu valgus’; tiibeti keeles a mi tā bha, ’od dpag med; hiina keeles 阿彌陀佛 amituofo; jaapani keeles amida butsu), tuntud ka nime all Amitājus (sanskriti keeles amitāyus ‘mõõtmatu elu’) on mahajaana ja vadžrajaana mütoloogias buda ning samuti üks viiest dhjaanibudast.
Amitābha ja Dhjaanibudad · Amitābha ja Siddhārtha Gautama ·
Bodhisattva
Bodhisattva (sanskriti keeles ‘virgumisolend’; paali keeles bodhisatta; tiibeti keeles byang chub sems dpa’; hiina keeles 菩薩 pusa; jaapani keeles bosatsu) on budismis inimene või mõni muu olend, kes on otsustanud saada budaks, et vabaneda ümbersündidest ehk sansaarast ning vabastada kõik olendid kannatusest.
Bodhisattva ja Dhjaanibudad · Bodhisattva ja Siddhārtha Gautama ·
Budism
Nepalis 2022. aastal Budism on laialdane ja mitmekülgne nähtus, mis avaldub paljude Ida- ja Kagu-Aasia rahvaste ja kultuuride religioonides ja folklooris, pärimustes ja kombestikus, keeles ja kirjanduses, kunstis, muusikas, arhitektuuris ja mujal, mis sai alguse 6.–5. sajandil eKr elanud Siddhārtha Gautama õpetustest.
Budism ja Dhjaanibudad · Budism ja Siddhārtha Gautama ·
Mahajaana
Mahajaana (sanskriti keeles mahāyāna, 'suur sõiduk'; tiibeti keeles theg pa chen po; hiina keeles ⼤乘 dasheng; jaapani keeles daijō) on üks budismi peamistest suundadest theravaada ja vadžrajaana kõrval.
Dhjaanibudad ja Mahajaana · Mahajaana ja Siddhārtha Gautama ·
Maitreja
Maitreja (sanskriti keeles maitreya; paali keeles metteyya ‘sõbralik’; tiibeti keeles byams pa; hiina keeles 彌勒 mile; jaapani keeles miroku) on mütoloogiline bodhisattva, kellest tulevikus saab järgmine buda ning ainus bodhisattva, keda tunnustavad kõik peamised budismi voolud.
Dhjaanibudad ja Maitreja · Maitreja ja Siddhārtha Gautama ·
Meditatsioon
Meditatsioon (ladina keeles meditatio) ehk meeleharjutus (ka mõtisklus, mõlgutus või mõtlus) on vaimne tehnika teadvusseisundi muutmiseks ja rakendamiseks.
Dhjaanibudad ja Meditatsioon · Meditatsioon ja Siddhārtha Gautama ·
Nõndaläinu
Nõndaläinu (sanskriti ja paali keeles tathāgata; tiibeti keeles de bzhin gshegs pa; hiina keeles 如來 rulai; jaapani keeles nyorai) on Buddha Šākjamuni ja teiste budade epiteet, mis viitab pöördumatule virgumisele ja on seotud nõndasuse mõistega.
Dhjaanibudad ja Nõndaläinu · Nõndaläinu ja Siddhārtha Gautama ·
Nirvaana
Nirvaana (sanskriti keeles nirvāṇa ‘vaibumine, kustumine’; paali keeles nibbāna; tiibeti keeles mya ngan las ’das pa; hiina keeles 涅槃 niepan; jaapani keeles nehan) on budismis, hinduismis ja teistes india õpetustes täielik rahulolu ja vabanemine, teadvuse kõrgeim seisund, kui ollakse lõplikult lahkunud sündide ringkäigust ehk sansaarast.
Dhjaanibudad ja Nirvaana · Nirvaana ja Siddhārtha Gautama ·
Sanskriti keel
Sõna ''sanskrit'' devanaagari kirjas ja ladina transliteratsioonis Sanskriti keel ehk sanskrit (lühemalt: saṃskṛtam; sõna-sõnalt 'kokku pandu', 'koostatu'; pikemalt: saṃskṛtā vāk) kuulub india vanade keelte hulka, milles on kirjutatud hinduismi, budismi ja džainismi ajaloolised tekstid.
Dhjaanibudad ja Sanskriti keel · Sanskriti keel ja Siddhārtha Gautama ·
Skandha
Skandhad ehk kogumikud (sanskriti keeles स्कन्ध skandha ‘kuhelik, kuhjatis, kogum’, paali keeles khanda; tiibeti keeles phung po; hiina keeles 蘊 yun; jaapani keeles un; inglise keeles aggregates) või klammerdumise ehk kippumise kogumikud (paali keeles upādānakkhandhā) on budismis isiksust moodustavad tegurid ehk isiksuse koostisosad.
Dhjaanibudad ja Skandha · Siddhārtha Gautama ja Skandha ·
Vadžrajaana
Vadžrajaana (ka vajrayana, sanskriti keeles vajrayāna, ‘vadžrasõiduk, teemantsõiduk, teemantvälgu sõiduk’; tiibeti keeles rdo rje theg pa; hiina keeles mizong, ⾦剛頂宗 jingangdingzong; jaapani keeles misshū, kongōchōshū; tuntud ka kui tantristlik budism, mantrajaana, tantrajaana) on budismi esoteeriline suund, mis kujunes Indias I aastatuhande teisel poolel ning sai hiljem valitsevaks suunaks tiibeti budismis ning on esindatud ka hiina budismi zhenyan’i ja jaapani budismi shingon’i koolkondades.
Dhjaanibudad ja Vadžrajaana · Siddhārtha Gautama ja Vadžrajaana ·
Virgumine
Virgumine (sanskriti ja paali keeles bodhi; tiibeti keeles byang chub; hiina keeles 菩提 puti; jaapani keeles bodai), ka valgustus või valgustumine on budismi keskseid mõisteid, mis tähendab nii teadvuse kõrgeimat seisundit kui ka selleni jõudmise protsessi.
Dhjaanibudad ja Virgumine · Siddhārtha Gautama ja Virgumine ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Dhjaanibudad ja Siddhārtha Gautama ühist
- Millised on sarnasused Dhjaanibudad ja Siddhārtha Gautama
Võrdlus Dhjaanibudad ja Siddhārtha Gautama
Dhjaanibudad on 46 suhted, samas Siddhārtha Gautama 71. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 10.26% = 12 / (46 + 71).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Dhjaanibudad ja Siddhārtha Gautama. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
