Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Bulgaaria Rahvavabariik ja Nõukogude Liit
Bulgaaria Rahvavabariik ja Nõukogude Liit on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik, Bulgaaria, Industrialiseerimine, Külm sõda, Kollektiviseerimine, Kolmas riik, Mihhail Gorbatšov, Moskva, Nõukogude Liit, Poola Rahvavabariik, Praha kevad, Prantsusmaa, Rumeenia Sotsialistlik Vabariik, Saksa Demokraatlik Vabariik, Sisemajanduse kogutoodang, Soome, Sotsialistlik riik, Suurbritannia, Tšehhoslovakkia, Ungari ülestõus (1956), Ungari Rahvavabariik, Varssavi Lepingu Organisatsioon, Vastastikuse Majandusabi Nõukogu.
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik (albaania: Republika Popullore Socialiste e Shqipërisë) oli Albaania ametlik nimi aastatel 1976–1992.
Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Bulgaaria Rahvavabariik · Albaania Sotsialistlik Rahvavabariik ja Nõukogude Liit ·
Bulgaaria
Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul.
Bulgaaria ja Bulgaaria Rahvavabariik · Bulgaaria ja Nõukogude Liit ·
Industrialiseerimine
Tööstuspiirkond Dortmuntis Saksamaal 1910 Industrialiseerimiseks ehk tööstuslikuks pöördeks nimetatakse sotsiaal-majanduslikku perioodi, mille käigus muudetakse riik tööstusmaaks – majanduse tähtsaimaks osaks saab tööstuslik tootmine.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Industrialiseerimine · Industrialiseerimine ja Nõukogude Liit ·
Külm sõda
Jossif Stalin, Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt 1945. aastal Jalta konverentsil teise maailmasõja võitjariikide juhtidena Winston Churchill 1944 Kanadas Külm sõda (inglise Cold War, vene холодная война) oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt teise maailmasõja järgsel rahuperioodil.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Külm sõda · Külm sõda ja Nõukogude Liit ·
Kollektiviseerimine
Kollektiviseerimine (ka: sundkollektiviseerimine) oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Kollektiviseerimine · Kollektiviseerimine ja Nõukogude Liit ·
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Kolmas riik · Kolmas riik ja Nõukogude Liit ·
Mihhail Gorbatšov
Mihhail Gorbatšov (vene keeles Михаил Сергеевич Горбачёв Mihhail Sergejevitš Gorbatšov; 2. märts 1931 Privolnoje, Põhja-Kaukaasia krai (praegu Stavropoli krai) NSV Liit – 30. august 2022 Moskva, Venemaa) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane, Nõukogude Liidu viimane riigipea.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Mihhail Gorbatšov · Mihhail Gorbatšov ja Nõukogude Liit ·
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Moskva · Moskva ja Nõukogude Liit ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja Nõukogude Liit ·
Poola Rahvavabariik
Poola Rahvavabariik (poola keeles Polska Rzeczpospolita Ludowa; lühend Poola RV) oli aastatel 1947–1989 riik Kesk-Euroopas, tänapäeva Poola Vabariigi eelkäija.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Poola Rahvavabariik · Nõukogude Liit ja Poola Rahvavabariik ·
Praha kevad
Praha kevad (tšehhi keeles Pražské jaro, slovaki keeles Pražská jar) oli liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Praha kevad · Nõukogude Liit ja Praha kevad ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Prantsusmaa · Nõukogude Liit ja Prantsusmaa ·
Rumeenia Sotsialistlik Vabariik
Rumeenia Sotsialistlik Vabariik (rumeenia keeles Republica Socialistă România, RSR; 1947–1965 Rumeenia Rahvavabariik, Republica Populară Romînă, RPR) oli aastatel 1947–1989 eksisteerinud marksistik-leninistlik üheparteiline kommunistlik riik.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Rumeenia Sotsialistlik Vabariik · Nõukogude Liit ja Rumeenia Sotsialistlik Vabariik ·
Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa Demokraatlik Vabariik (lühend SDV; saksa keeles Deutsche Demokratische Republik, lühend DDR), mitteametlikult Ida-Saksamaa, oli teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Saksa Demokraatlik Vabariik · Nõukogude Liit ja Saksa Demokraatlik Vabariik ·
Sisemajanduse kogutoodang
Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles gross domestic product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Sisemajanduse kogutoodang · Nõukogude Liit ja Sisemajanduse kogutoodang ·
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Soome · Nõukogude Liit ja Soome ·
Sotsialistlik riik
Sotsialistlik riik on mitmetähenduslik mõiste.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Sotsialistlik riik · Nõukogude Liit ja Sotsialistlik riik ·
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Suurbritannia · Nõukogude Liit ja Suurbritannia ·
Tšehhoslovakkia
Tšehhoslovakkia (tšehhi ja slovaki keeles Československo; samuti Česko-Slovensko, Tšehho-Slovakkia 1918–1920, 1938–1939, 1990–1992) oli riik Euroopas aastail 1918–1939 ja 1945–1992.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Tšehhoslovakkia · Nõukogude Liit ja Tšehhoslovakkia ·
Ungari ülestõus (1956)
Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid tekitas võõristust paljude Lääne marksistide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Ungari ülestõus (1956) · Nõukogude Liit ja Ungari ülestõus (1956) ·
Ungari Rahvavabariik
Ungari Rahvavabariik (ungari keeles Magyar Népköztársaság; lühend Ungari RV) oli sotsialistlik riik, mis eksisteeris 20.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Ungari Rahvavabariik · Nõukogude Liit ja Ungari Rahvavabariik ·
Varssavi Lepingu Organisatsioon
Logo Varssavi Lepingu Organisatsioon. ''Rahu ja sotsialismi liit'' Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Varssavi Lepingu Organisatsioon · Nõukogude Liit ja Varssavi Lepingu Organisatsioon ·
Vastastikuse Majandusabi Nõukogu
Organisatsiooni lipp Liikmesriigid november 1986 seisuga. Tumepunasega on tähistatud liikmed, helepunasega assotsieerunud liikmed, violetsega mitteosalevad assotsieerunud liikmed ning kollasega vaatlejariigid Vastastikuse Majandusabi Nõukogu täidesaatva komitee istung Endine Vastastikuse Majandusabi Nõukogu peakorteri maja Moskvas Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, lühend VMN (vene keeles Совет экономической взаимопомощи, СЭВ sovjet ekonomitšeskoi vzaimopomoštši, SEV; inglise keeles Council for Mutual Economic Assistance, CMEA, ka COMECON), oli 1949–1991 tegutsenud sotsialismimaade valitsustevaheline majandusalane organisatsioon peakorteriga Moskvas. Kujutas endast NSV Liidu kontrolli all olnud institutsiooni, mis pidi tagama sotsialistliku orientatsiooniga riikide majanduse orienteerimise Nõukogude Liidu vajaduste rahuldamiseks.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Vastastikuse Majandusabi Nõukogu · Nõukogude Liit ja Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Bulgaaria Rahvavabariik ja Nõukogude Liit ühist
- Millised on sarnasused Bulgaaria Rahvavabariik ja Nõukogude Liit
Võrdlus Bulgaaria Rahvavabariik ja Nõukogude Liit
Bulgaaria Rahvavabariik on 88 suhted, samas Nõukogude Liit 221. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 7.44% = 23 / (88 + 221).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Bulgaaria Rahvavabariik ja Nõukogude Liit. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
