Sarnasusi Bulgaaria Rahvavabariik ja Tšehhoslovakkia
Bulgaaria Rahvavabariik ja Tšehhoslovakkia on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Ameerika Ühendriigid, Austria, Bulgaaria, Itaalia, Jugoslaavia, Kolmas riik, Lääne-Saksamaa, London, Nõukogude Liit, Plaanimajandus, Saksa Demokraatlik Vabariik, Suurbritannia, Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik, Ungari ülestõus (1956), Varssavi Lepingu Organisatsioon.
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Ameerika Ühendriigid ja Bulgaaria Rahvavabariik · Ameerika Ühendriigid ja Tšehhoslovakkia ·
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Austria ja Bulgaaria Rahvavabariik · Austria ja Tšehhoslovakkia ·
Bulgaaria
Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul.
Bulgaaria ja Bulgaaria Rahvavabariik · Bulgaaria ja Tšehhoslovakkia ·
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Itaalia · Itaalia ja Tšehhoslovakkia ·
Jugoslaavia
Jugoslaavia haldusala enne ja pärast Teist maailmasõda Jugoslaavia nime on ametlikult või mitteametlikult kandnud ajavahemikus 1918–2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Jugoslaavia · Jugoslaavia ja Tšehhoslovakkia ·
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Kolmas riik · Kolmas riik ja Tšehhoslovakkia ·
Lääne-Saksamaa
Lääne-Saksamaa on nimi, mida kasutati Saksamaa Liitvabariigi (1983. aastani eesti keeles Saksa Föderatiivne Vabariik (lühend Saksa FV)) kohta ajal, kui ta eksisteeris kõrvuti Saksa DV ehk Ida-Saksamaaga.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Lääne-Saksamaa · Lääne-Saksamaa ja Tšehhoslovakkia ·
London
London on Suurbritannia ja Inglismaa pealinn, Suurbritannia saare suurim linn ning Rahvaste Ühenduse keskus.
Bulgaaria Rahvavabariik ja London · London ja Tšehhoslovakkia ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja Tšehhoslovakkia ·
Plaanimajandus
Plaanimajandus, mida mõnikord nimetatakse ka käsumajanduseks, on osa bürokratistlikust ühiskonnakorraldusest ja sotsiaalriigi majandusmudelist, milles valitsus- või parteiametnikud haldavad riigi omandit ja juhivad majandustegevust domineerivast ideoloogilisest kontseptsioonist lähtudes.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Plaanimajandus · Plaanimajandus ja Tšehhoslovakkia ·
Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa Demokraatlik Vabariik (lühend SDV; saksa keeles Deutsche Demokratische Republik, lühend DDR), mitteametlikult Ida-Saksamaa, oli teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Saksa Demokraatlik Vabariik · Saksa Demokraatlik Vabariik ja Tšehhoslovakkia ·
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Suurbritannia · Suurbritannia ja Tšehhoslovakkia ·
Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik
Tšehhoslovakkia Vabariik (tšehhi keeles Československá republika, slovaki keeles Česko-slovenská republika) oli riik aastatel 1948–1960.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik · Tšehhoslovakkia ja Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik ·
Ungari ülestõus (1956)
Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid tekitas võõristust paljude Lääne marksistide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Ungari ülestõus (1956) · Tšehhoslovakkia ja Ungari ülestõus (1956) ·
Varssavi Lepingu Organisatsioon
Logo Varssavi Lepingu Organisatsioon. ''Rahu ja sotsialismi liit'' Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil.
Bulgaaria Rahvavabariik ja Varssavi Lepingu Organisatsioon · Tšehhoslovakkia ja Varssavi Lepingu Organisatsioon ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Bulgaaria Rahvavabariik ja Tšehhoslovakkia ühist
- Millised on sarnasused Bulgaaria Rahvavabariik ja Tšehhoslovakkia
Võrdlus Bulgaaria Rahvavabariik ja Tšehhoslovakkia
Bulgaaria Rahvavabariik on 88 suhted, samas Tšehhoslovakkia 117. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 7.32% = 15 / (88 + 117).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Bulgaaria Rahvavabariik ja Tšehhoslovakkia. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: