Burgundia hertsogkond ja Hispaania pärilussõda

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Burgundia hertsogkond ja Hispaania pärilussõda

Burgundia hertsogkond vs. Hispaania pärilussõda

Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas. Hispaania pärilussõda (1701–1714) oli 18. sajandi alguspoole suurimaid sõjalisi kokkupõrkeid Euroopas.

Bourbonid

Bourbonid on dünastia, mis valitses Prantsusmaad (1589–1792 ja 1814–1848), Hispaaniat (Borbónid, 1700–1808, 1814–1868, 1874–1931 ja alates 1975), Mõlema Sitsiilia kuningriiki, Luksemburgi (alates 1964) ja teisi piirkondi Euroopas.

Bourbonid ja Burgundia hertsogkond · Bourbonid ja Hispaania pärilussõda · Näe rohkem »

Carlos II

Carlos II Carlos II (6. november 1661 – 1. november 1700) oli viimane Hispaania monarh Habsburgide dünastiast (valitses 1665–1700), Felipe IV poeg.

Burgundia hertsogkond ja Carlos II · Carlos II ja Hispaania pärilussõda · Näe rohkem »

Felipe V

Felipe V. Hyacinthe Rigaud' maal (1701). Versailles' loss. Felipe V (19. detsember 1683 – 9. juuli 1746) oli Hispaania kuningas 1700–1746.

Burgundia hertsogkond ja Felipe V · Felipe V ja Hispaania pärilussõda · Näe rohkem »

Habsburgid

Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.

Burgundia hertsogkond ja Habsburgid · Habsburgid ja Hispaania pärilussõda · Näe rohkem »

Louis XIV

Louis XIV või Päikesekuningas (prantsuse keeles le Roi Soleil) 5. september 1638 – 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1643–1715, Austria Anna ja Prantsusmaa kuninga Louis XIII poeg. Tal oli ka noorem vend Philippe d'Orléans (21.

Burgundia hertsogkond ja Louis XIV · Hispaania pärilussõda ja Louis XIV · Näe rohkem »

Madalmaad

Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.

Burgundia hertsogkond ja Madalmaad · Hispaania pärilussõda ja Madalmaad · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Burgundia hertsogkond ja Prantsusmaa · Hispaania pärilussõda ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Prantsusmaa kuningas

Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.

Burgundia hertsogkond ja Prantsusmaa kuningas · Hispaania pärilussõda ja Prantsusmaa kuningas · Näe rohkem »

Prantsusmaa kuningriik

Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.

Burgundia hertsogkond ja Prantsusmaa kuningriik · Hispaania pärilussõda ja Prantsusmaa kuningriik · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Burgundia hertsogkond ja Saksa-Rooma keiser · Hispaania pärilussõda ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Burgundia hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Hispaania pärilussõda ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »