Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Burgundid ja Idagootide kuningriik

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Burgundid ja Idagootide kuningriik

Burgundid vs. Idagootide kuningriik

Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes tollal asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõe vahel Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse. Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.

Sarnasusi Burgundid ja Idagootide kuningriik

Burgundid ja Idagootide kuningriik on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Arianism, Chlodovech I, Frangid, Gallia, Goodid, Hunnid, Jordanes, Julius Nepos, Ladina keel, Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Vana-Rooma keisrite loend, Vandaalid.

Arianism

Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.

Arianism ja Burgundid · Arianism ja Idagootide kuningriik · Näe rohkem »

Chlodovech I

Chlodovech I kunstniku François-Louis Dejuinne (1786–1844) kujutluses Chlodovech, ka Clovis (u 466 – 27. november 511) oli saali frankide kuningas.

Burgundid ja Chlodovech I · Chlodovech I ja Idagootide kuningriik · Näe rohkem »

Frangid

Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.

Burgundid ja Frangid · Frangid ja Idagootide kuningriik · Näe rohkem »

Gallia

Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.

Burgundid ja Gallia · Gallia ja Idagootide kuningriik · Näe rohkem »

Goodid

Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.

Burgundid ja Goodid · Goodid ja Idagootide kuningriik · Näe rohkem »

Hunnid

Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.

Burgundid ja Hunnid · Hunnid ja Idagootide kuningriik · Näe rohkem »

Jordanes

Jordanes (ka Jordanis või, harvem, Jornandes oli 6. sajandil elanud Rooma ametnik, kes vanemas eas hakkas kirjutama ajaloost. Kuigi ta kirjutas ka Rooma ajaloo teemalise teose "Romana", on tema tuntuim töö "De origine actibusque Getarum" ehk "Getica", mille ta kirjutas Konstantinoopolis umbes 551 pKr See on ainus säilinud klassikaline teos gootide varasest ajaloost. Sõber palus Jordanesel kirjutada selle raamatu kokkuvõttena Cassiodoruse mitmeköitelisest gootide ajaloost (mis on nüüdseks kadunud). Jordanes valiti selleks tööks tema tuntud ajaloohuvi (ta töötas Rooma ajaloo kallal), tabava sõnakasutuse ning ta enese goodi päritolu tõttu. Ta oli olnud kõrgema järgu notarius ehk sekretär Rooma väikeses klientriigis Möösias, mis asus tänapäeva Põhja-Bulgaarias. Säilinud on teiste autorite, nt Prokopiose kirjutatud teoseid gootide hilisemast ajaloost. Ainsa säilinud kirjutisena gootide päritolust on "Getica" pälvinud arvukalt kriitilist tähelepanu. Jordanes kirjutas hilisladina keeles, mitte klassikalises Cicero-aegses ladinas. Tema enda sissejuhatuse järgi oli tal Cassiodoruse teosega tutvumiseks vaid kolm päeva, mis tähendab, et ta pidi suuresti toetuma omaenda teadmistele. Mõnedki ta väited on lakoonilised. Christensen, Troya ja Kulikowski on tõestanud, et "Geticas" segas Jordanes gootide ja daaklaste tegeliku ajaloo legendidega. Gootide tegelik nimi oli aga Getae.

Burgundid ja Jordanes · Idagootide kuningriik ja Jordanes · Näe rohkem »

Julius Nepos

Julius Nepos (430–480) oli eelviimane Lääne-Rooma keiser aastail 474–475.

Burgundid ja Julius Nepos · Idagootide kuningriik ja Julius Nepos · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Burgundid ja Ladina keel · Idagootide kuningriik ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lääne-Rooma keisririik

Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.

Burgundid ja Lääne-Rooma keisririik · Idagootide kuningriik ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »

Läänegoodid

Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.

Burgundid ja Läänegoodid · Idagootide kuningriik ja Läänegoodid · Näe rohkem »

Vana-Rooma keisrite loend

Kirjeldus ei ole.

Burgundid ja Vana-Rooma keisrite loend · Idagootide kuningriik ja Vana-Rooma keisrite loend · Näe rohkem »

Vandaalid

Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.

Burgundid ja Vandaalid · Idagootide kuningriik ja Vandaalid · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Burgundid ja Idagootide kuningriik

Burgundid on 59 suhted, samas Idagootide kuningriik 93. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 8.55% = 13 / (59 + 93).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Burgundid ja Idagootide kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »