Burgundid ja Läänegootide kuningriik

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Burgundid ja Läänegootide kuningriik

Burgundid vs. Läänegootide kuningriik

Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes tollal asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõe vahel Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse. Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8.

Aëtius

Reljeef, millel arvatakse olevat kujutatud Aëtiust Flavius Aëtius (umbes 400 Durostorum (praegu Silistra) – 21. september 454 Ravenna) oli Vana-Rooma väejuht, Katalaunia lahingu võitja.

Aëtius ja Burgundid · Aëtius ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Alarich I

Alarichi mälestustahvel Walhallas, Regensburg Alarich I (ladina keeles Alaricus; umbes 370 – 410) oli läänegootide kuningas 395–410.

Alarich I ja Burgundid · Alarich I ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Arianism

Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.

Arianism ja Burgundid · Arianism ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Attila

Eugène Delacroix' maal (1843–1847) Attila (gooti keeles tähendab isakest, saksa Etzel, vanapõhja Atli või Atle, kutsutud ka Jumala vitsaks; umbes 406–453) oli hunnide hõimuliidu juht 434–453 (algul koos vend Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi).

Attila ja Burgundid · Attila ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Chlodovech I

Chlodovech I kunstniku François-Louis Dejuinne (1786–1844) kujutluses Chlodovech, ka Clovis (u 466 – 27. november 511) oli saali frankide kuningas.

Burgundid ja Chlodovech I · Chlodovech I ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Frangid

Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.

Burgundid ja Frangid · Frangid ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Gallia

Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.

Burgundid ja Gallia · Gallia ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Burgundid ja Germaanlased · Germaanlased ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Honorius

Honorius (Imperator Caesar Divi Theodosii Flavius Honorius Augustus, 384 –423) oli Lääne-Rooma keiser 395 – 423.

Burgundid ja Honorius · Honorius ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Hunnid

Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.

Burgundid ja Hunnid · Hunnid ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Julius Nepos

Julius Nepos (430–480) oli eelviimane Lääne-Rooma keiser aastail 474–475.

Burgundid ja Julius Nepos · Julius Nepos ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Katalaunia lahing

Katalaunia lahing ehk lahing Katalaunia väljadel toimus 451.

Burgundid ja Katalaunia lahing · Katalaunia lahing ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Kreeka keel

Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.

Burgundid ja Kreeka keel · Kreeka keel ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Burgundid ja Ladina keel · Läänegootide kuningriik ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lääne-Rooma keisririik

Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.

Burgundid ja Lääne-Rooma keisririik · Lääne-Rooma keisririik ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Läänegoodid

Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.

Burgundid ja Läänegoodid · Läänegoodid ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Sueebid

Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr. Sueebid ehk sueevid (ladina suebi või suevi) oli germaani hõimude rühm.

Burgundid ja Sueebid · Läänegootide kuningriik ja Sueebid · Näe rohkem »

Vana-Rooma keisrite loend

Kirjeldus ei ole.

Burgundid ja Vana-Rooma keisrite loend · Läänegootide kuningriik ja Vana-Rooma keisrite loend · Näe rohkem »

Vandaalid

Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.

Burgundid ja Vandaalid · Läänegootide kuningriik ja Vandaalid · Näe rohkem »