Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Burušaski keel ja Saksa keel
Burušaski keel ja Saksa keel on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Abitegusõna, Aeg, Afrikaat, Alus (keeleteadus), Arv (keeleteadus), Eesti keel, Grammatiline sugu, Indoeuroopa keeled, Inglise keel, IPA, Kääne, Kõneviis, Kirjakeel, Nimisõna, Omadussõna, Omastav kääne, Prefiks, Riigikeel, Sõnajärg, Sihitis.
Abitegusõna
Abitegusõna on tegusõna, mis täiendab teiste verbide semantilisi kategooriaid, nagu näiteks pööre, kõneviis või aeg.
Abitegusõna ja Burušaski keel · Abitegusõna ja Saksa keel ·
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Aeg ja Burušaski keel · Aeg ja Saksa keel ·
Afrikaat
Afrikaat on keele süsteemis ühele foneemile vastav häälik, mis algab sulghäälikuna ning läheb sulu veniva, plahvatuseta avanemise kaudu samas või ligikaudu samas häälduskohas üle ahtushäälikuks.
Afrikaat ja Burušaski keel · Afrikaat ja Saksa keel ·
Alus (keeleteadus)
Alus ehk subjekt ehk grammatiline subjekt on lauseliige, mis märgib lauses öeldisega väljendatud tegevuse sooritajat või öeldisega väljendatud olukorras olijat.
Alus (keeleteadus) ja Burušaski keel · Alus (keeleteadus) ja Saksa keel ·
Arv (keeleteadus)
Arv ehk nuumerus on morfoloogiline kategooria, mille liikmete ülesanne on eristada üht asja (ainsus) kahest (kaksus) või enamast asjast (mitmus).
Arv (keeleteadus) ja Burušaski keel · Arv (keeleteadus) ja Saksa keel ·
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Burušaski keel ja Eesti keel · Eesti keel ja Saksa keel ·
Grammatiline sugu
Grammatiline sugu ehk sugu on keeleteaduses grammatiline kategooria, mille järgi jaotuvad nimisõnad klassidesse võttes aluseks, milline kuju on nimisõnaga ühilduval sõnal, nagu asesõnal, omadussõnal ja tegusõnal.
Burušaski keel ja Grammatiline sugu · Grammatiline sugu ja Saksa keel ·
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Burušaski keel ja Indoeuroopa keeled · Indoeuroopa keeled ja Saksa keel ·
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Burušaski keel ja Inglise keel · Inglise keel ja Saksa keel ·
IPA
Ingliskeelne IPA-tabel (2015) IPA (International Phonetic Alphabet) ehk RFT (rahvusvaheline foneetiline tähestik) on märgendusstandard, mis peab tegema võimalikuks kõikide maailma keelte foneetilise transkriptsiooni.
Burušaski keel ja IPA · IPA ja Saksa keel ·
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
Burušaski keel ja Kääne · Kääne ja Saksa keel ·
Kõneviis
Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria.
Burušaski keel ja Kõneviis · Kõneviis ja Saksa keel ·
Kirjakeel
Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.
Burušaski keel ja Kirjakeel · Kirjakeel ja Saksa keel ·
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Burušaski keel ja Nimisõna · Nimisõna ja Saksa keel ·
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Burušaski keel ja Omadussõna · Omadussõna ja Saksa keel ·
Omastav kääne
Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".
Burušaski keel ja Omastav kääne · Omastav kääne ja Saksa keel ·
Prefiks
Prefiksid ehk eesliited on morfeemid, mis lisatakse sõna algusse juure või tüve ette.
Burušaski keel ja Prefiks · Prefiks ja Saksa keel ·
Riigikeel
Riigikeel on keel, mis on riigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.
Burušaski keel ja Riigikeel · Riigikeel ja Saksa keel ·
Sõnajärg
Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses, üks lause moodustajate süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid.
Burušaski keel ja Sõnajärg · Sõnajärg ja Saksa keel ·
Sihitis
Sihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Burušaski keel ja Saksa keel ühist
- Millised on sarnasused Burušaski keel ja Saksa keel
Võrdlus Burušaski keel ja Saksa keel
Burušaski keel on 92 suhted, samas Saksa keel 144. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 8.47% = 20 / (92 + 144).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Burušaski keel ja Saksa keel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
