Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Bütsants ja Bütsantsi-Araabia sõjad
Bütsants ja Bütsantsi-Araabia sõjad on 40 ühist asja (Unioonpeedia): Aafrika eksarhaat, Abbassiidide kalifaat, Akko, Aleppo, Anatoolia, Antakya, Armeenia, Şaydā, Bagrationi dünastia, Bari, Basileios I, Basileios II, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Beirut, Dalmaatsia, Damaskus, Egeuse meri, Eufrat, Fatimiidide kalifaat, Garnison, Islam, Johannes I Tzimiskes, Kalifaat, Küpros, Konstantinoopol, Kreeta, Latakia, Makedoonia dünastia, Malta, ..., Messina väin, Muslim, Must meri, Nikephoros II Phokas, Prantsusmaa, Seldžukid, Sitsiilia, Thessaloníki, Vahemeri, Väike-Aasia. Laienda indeks (10 rohkem) »
Aafrika eksarhaat
Aafrika eksarhaat aastal 565 Aafrika eksarhaat või (pealinna järgi) Kartaago eksarhaat oli Ida-Rooma keisririigi haldusüksus, mis hõlmas valdusi Vahemere lääneosas ja mida valitses eksarh või asekuningas.
Aafrika eksarhaat ja Bütsants · Aafrika eksarhaat ja Bütsantsi-Araabia sõjad ·
Abbassiidide kalifaat
Abbassiidide kalifaat ehk Bagdadi kalifaat oli Abbassiidide dünastia poolt valitsetud Kalifaat 750–1258.
Abbassiidide kalifaat ja Bütsants · Abbassiidide kalifaat ja Bütsantsi-Araabia sõjad ·
Akko
Akko (varem eesti keeles Akka) on linn Iisraeli Põhjaringkonnas.
Akko ja Bütsants · Akko ja Bütsantsi-Araabia sõjad ·
Aleppo
Aleppo (varem ka Haleb, ar حلب Ḩalab) on linn Süürias, Ḩalabi provintsi (Muḥāfaẓat Ḥalab) halduskeskus.
Aleppo ja Bütsants · Aleppo ja Bütsantsi-Araabia sõjad ·
Anatoolia
Anatoolia piiritlus Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.
Anatoolia ja Bütsants · Anatoolia ja Bütsantsi-Araabia sõjad ·
Antakya
Antakya (araabia انطاكية (Anţākīyah)) on linn Türgis, Hatay provintsi keskus.
Antakya ja Bütsants · Antakya ja Bütsantsi-Araabia sõjad ·
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Armeenia ja Bütsants · Armeenia ja Bütsantsi-Araabia sõjad ·
Şaydā
Şaydā on linn Liibanonis, Lõuna-Liibanoni kubernerkonna keskus.
Bütsants ja Şaydā · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Şaydā ·
Bagrationi dünastia
Bagrationi dünastia (ბაგრატიონი) on Gruusia valitsejasugu, maailma üks vanimaid kuninglikke dünastiaid.
Bütsants ja Bagrationi dünastia · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Bagrationi dünastia ·
Bari
Bari on sadamalinn Itaalias, Apuulia maakonna ja Bari suurlinnapiirkonna halduskeskus.
Bütsants ja Bari · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Bari ·
Basileios I
Basileios I Makedoonlane (kreeka keeles: Βασίλειος ὁ Μακεδών (Basíleios ō Makedṓn); 811 – 29. august 886) oli Bütsantsi keiser aastatel 867–886.
Bütsants ja Basileios I · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Basileios I ·
Basileios II
Basileios II (958 – 15. detsember 1025), hüüdnimega Bulgaarlastetapja, oli Bütsantsi keiser vahemikus 10. jaanuar 976 – 15. detsember 1025.
Bütsants ja Basileios II · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Basileios II ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Bütsants ja Bütsants · Bütsants ja Bütsantsi-Araabia sõjad ·
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Bütsants ja Bütsantsi keisrite loend · Bütsantsi keisrite loend ja Bütsantsi-Araabia sõjad ·
Beirut
Beirut on Liibanoni pealinn.
Bütsants ja Beirut · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Beirut ·
Dalmaatsia
Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.
Bütsants ja Dalmaatsia · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Dalmaatsia ·
Damaskus
Damaskus on Süüria pealinn.
Bütsants ja Damaskus · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Damaskus ·
Egeuse meri
Satelliidipilt Egeuse merest Veealune vulkaan Egeuse meres Egeuse meri on Vahemere osa, piiratud Balkani poolsaarega läänes ja põhjas, Väike-Aasia poolsaarega idas ja Kreetaga lõunas.
Bütsants ja Egeuse meri · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Egeuse meri ·
Eufrat
Eufrati ja Tigrise jõgi, mis suubuvad Pärsia lahte Eufrat (kurdi Çemê Feratê, türgi Fırat, araabia الفرات (Al-Furāt)) on jõgi Edela-Aasias, kogupikkus umbes 2800 km.
Bütsants ja Eufrat · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Eufrat ·
Fatimiidide kalifaat
Fatimiidide kalifaat oli Fatimiidide dünastia poolt aastatel 909–1171 valitsetud kalifaat Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas.
Bütsants ja Fatimiidide kalifaat · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Fatimiidide kalifaat ·
Garnison
Garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevatest väeüksustest, sõjaväeasutustest, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksustest ja üksikutest sõjaväelastest garnisoniteenistuse (vahiteenistuse) läbiviimiseks moodustatud territoriaal-administratiivne väegrupp.
Bütsants ja Garnison · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Garnison ·
Islam
Palverännakul muslimid Mekas Masjid al-Haramis Islam (araabia keeles الإسلامal-’islām 'alistumine ' tegusõnast أسلمaslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist.
Bütsants ja Islam · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Islam ·
Johannes I Tzimiskes
Johannes I Tzimiskes (kreeka keeles Ἰωάννης ὁ Τζιμισκής (Iōánnēs ho Tzimiskēs); u 925 – 10. jaanuar 976) oli Bütsantsi keiser alates 11. detsembrist 969 kuni 10. jaanuarini 976.
Bütsants ja Johannes I Tzimiskes · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Johannes I Tzimiskes ·
Kalifaat
Kalifaat oli islamiriik (araabia riik) 7.–13.
Bütsants ja Kalifaat · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Kalifaat ·
Küpros
Küprose Vabariik on loodusgeograafiliselt Aasias asuv ja tänapäeval geopoliitiliselt Euroopasse kuuluv saareriik Vahemere idaosas, Väike-Aasia poolsaarest lõunas asuval Küprose saarel. Küprose Vabariigi valitsus kontrollib pärast 1974. aasta Türgi invasiooni saare lääne- ja lõunaosa. Saare põhjaosas moodustatud Põhja-Küprose Türgi Vabariigi ala kuulub küll rahvusvahelise õiguse alusel Küprose Vabariigile, millel aga puudub kontroll ala üle. Küpros on alates 2004 Euroopa Liidu liige. Küprosest veel väiksemad Euroopa Liidu liikmed on Malta ja Luksemburg.
Bütsants ja Küpros · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Küpros ·
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Bütsants ja Konstantinoopol · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Konstantinoopol ·
Kreeta
Kreeta on Kreeka suurim saar.
Bütsants ja Kreeta · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Kreeta ·
Latakia
thumb Latakia on linn Süürias, riigi tähtsaim sadamalinn ja Latakia provintsi pealinn.
Bütsants ja Latakia · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Latakia ·
Makedoonia dünastia
Mündil on kujutatud dünastia rajaja – Basileios I Makedoonia dünastia oli Bütsantsi keisrite dünastia, mis valitses Bütsantsis perioodil 867–1056.
Bütsants ja Makedoonia dünastia · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Makedoonia dünastia ·
Malta
Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mille peamised kuus saart on Malta, Gozo (Għawdex), Comino (Kemmuna), Manoeli, Cominotto (Kemmunett) ja Filfla saar.
Bütsants ja Malta · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Malta ·
Messina väin
Messina väin on väin, mis ühendab Türreeni ja Joonia merd ning eraldab Sitsiilia saart Apenniini poolsaarest.
Bütsants ja Messina väin · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Messina väin ·
Muslim
Moslemite osakaal riigiti Muslim ehk moslem on usklik, kes tunnistab islamit ja järgib islami rituaale.
Bütsants ja Muslim · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Muslim ·
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Bütsants ja Must meri · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Must meri ·
Nikephoros II Phokas
Nikephoros II Phokas (kreeka keeles: Νικηφόρος Φωκᾶς; umbes 912 – 11. detsember 969), ladinapäraselt Nicephorus II Phocas, oli Bütsantsi keiser aastatel 963–969.
Bütsants ja Nikephoros II Phokas · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Nikephoros II Phokas ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Bütsants ja Prantsusmaa · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Prantsusmaa ·
Seldžukid
turgi rändhõimude valitsetud alad (''ca'' 900) Seldžukkide riigi suurim ulatus aastal 1092 Euroopa ja Väike-Aasia kaart 11. sajandil Seldžukid olid oguusi-turgi rändhõimude liit ja nende rajatud dünastia, kes valitsesid Lääne-Aasias 11.–14. sajandini, sh Seldžukkide riiki (1037–1194) ja Rumi seldžukkide sultanaati (1077–1307).
Bütsants ja Seldžukid · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Seldžukid ·
Sitsiilia
Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.
Bütsants ja Sitsiilia · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Sitsiilia ·
Thessaloníki
Thessaloníki on Kreeka suuruselt teine linn, Kesk-Makedoonia piirkonna halduskeskus.
Bütsants ja Thessaloníki · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Thessaloníki ·
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Bütsants ja Vahemeri · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Vahemeri ·
Väike-Aasia
Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.
Bütsants ja Väike-Aasia · Bütsantsi-Araabia sõjad ja Väike-Aasia ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Bütsants ja Bütsantsi-Araabia sõjad ühist
- Millised on sarnasused Bütsants ja Bütsantsi-Araabia sõjad
Võrdlus Bütsants ja Bütsantsi-Araabia sõjad
Bütsants on 482 suhted, samas Bütsantsi-Araabia sõjad 64. Kuna neil ühist 40, Jaccard indeks on 7.33% = 40 / (482 + 64).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Bütsants ja Bütsantsi-Araabia sõjad. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
