Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Bütsants ja Bütsantsi ajalugu
Bütsants ja Bütsantsi ajalugu on 294 ühist asja (Unioonpeedia): Aadria meri, Aafrika eksarhaat, Abbassiidide kalifaat, Agapetus I, Akko, Alemannid, Aleppo, Alexios II Komnenos, Alexios III Angelos, Alexios IV Angelos, Altkäemaks, Anastasius I (keiser), Anatoolia, Andronikos I Komnenos, Andronikos II Palaiologos, Andronikos III Palaiologos, Antakya, Antiikaeg, Apenniini poolsaar, Apuulia, Araablased, Arcadius, Arhitektuur, Armeenia, Attila, Augustus, Augustus (lisanimi), Şaydā, Bagrationi dünastia, Balkani poolsaar, ..., Bari, Basiilika, Basileios I, Basileios II, Basileus, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Bütsantsi-Araabia sõjad, Beirut, Beyşehiri järv, Bitüünia, Bosporus, Bulgaaria, Bulgaarlased, Byzantion, Calabria, Cartagena (Hispaania), Clermont-Ferrand, Codex Theodosianus, Constantinus Suur, Dalmaatsia, Damaskus, Despoot, Diocletianus, Dogma, Doktriin, Doonau, Durrës, Edessa, Edirne, Egeuse meri, Enrico Dandolo, Esimene Bulgaaria tsaaririik, Esimene ristisõda, Eufrat, Eunuhh, Euroopa, Fatimiidide kalifaat, Filosoofia, Frangid, Garnison, Gelibolu poolsaar, Genova, Germaanlased, Glagoolitsa, Gregorius X, Hagia Sophia, Haldusüksus, Hellenism, Herakleios I, Hertsog, Hispaania, Honorius, Humanism, Hunnid, Idagoodid, Idagootide kuningriik, Igor, Ikonoklasm Bütsantsis, Illüüria, Imperaator, Inflatsioon, Innocentius III, Iraan, Isaak II Angelos, Itaalia ajalugu, Ivan III, Jeesus, Jeruusalemm, Jeruusalemma kuningriik, Johannes I Tzimiskes, Johannes II Komnenos, Johannes Philoponos, Justinianus I, Justinianus II, Justinus I, Justinus II, Kalifaat, Kartaago, Kasaarid, Kataloonia, Katoliiklus, Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Kaukaasia, Küpros, Kesk-Euroopa, Keskaeg, Khaan, Kiiev, Kiievi ja kogu Vene metropoliit, Kiievi metropoolia, Kiievi suurvürst, Kiievi-Vene, Kirikuriik, Kirillitsa, Kodusõda, Kolmas ristisõda, Konstantinoopol, Konstantinoopoli Õigeusu Kirik, Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh, Konstantinoopoli piiramine (1453), Konstantinos IV, Konstantinos V, Korfu, Korruptsioon, Kreeka tuli, Kreekakatoliku kirik, Kreeta, Kristlus, Ktesiphon, Kuld, Kunst, Kunst (kirjastus), Ladina keisririik, Langobardid, Latakia, Lárisa, Lääne-Euroopa, Lääne-Rooma keisririik, Legaat, Leo III (keiser), Linnastumine, Liturgia, Loodusfilosoofia, Lothar III (Saksa-Rooma keiser), Maavärin, Makedoonia dünastia, Maksusüsteemid, Malta, Manuel I Komnenos, Manzikerti lahing, Marcianus, Marcus Aurelius, Maritsa, Möösia, Mehmed II, Mesopotaamia, Messina, Messina väin, Michael III, Michael VIII Palaiologos, Misjonär, Monarh, Monofüsitism, Montenegro, Morea despootkond, Mosaiik, Moskva suurvürstiriik, Murad II, Muslim, Must meri, Napoli, Narses, Neljas ristisõda, Nestoriaanlus, Nikaia, Nikaia I kirikukogu, Nikaia keisririik, Nikephoros II Phokas, Nikomeedia, Normannid, Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse, Odoaker, Oikumeenia, Oleg, Orjus, Osmanite riik, Paavst, Palaiologosed, Palermo, Palestiina, Palgasõdur, Palverännak, Pandeemia, Püha Tool, Põhja-Aafrika, Petšeneegid, Philipp (Saksa kuningas), Phokas, Piacenza, Polovetsid, Prantsusmaa, Protektoraat, Pyrrhose võit, Rahandus, Ravenna, Ravenna eksarhaat, Ravenna San Vitale basiilika, Rüütel, Reggio Calabria, Reliikvia, Ristimine, Ristisõdijate riigid, Ristisõjad, Romanos I, Romanos IV Diogenes, Romanos Kauniltlaulja, Romulus Augustulus, Rooma, Rooma keisririik, Rooma riik, Rooma-Pärsia sõjad, Rumi seldžukkide sultanaat, Saksa-Rooma riik, Saladin, Sassaniidide riik, Süüria, Seldžukid, Senaator, Serbia suurvürstkond, Serblased, Sevani järv, Siid, Sirmium, Sitsiilia, Sitsiilia kuningriik, Slaavlased, Solidus, Sultan, Suur kirikulõhe, Svjatoslav I, Türann, Türgi, Teema (haldusüksus), Teine Bulgaaria tsaaririik, Teine ristisõda, Teravili, Tessaalia piirkond, Tetrarhia, Thbilisi, Theoderich Suur, Theodora Porphyrogennete, Theodosius I, Theodosius II, Thessaloníki, Tonn, Traakia, Trabzon, Trapezundi keisririik, Tsaar, Ungari kuningriik, Ungarlased, Urbanus II, Usund, Vahemere maad, Vahemeri, Vana-Kreeka, Vana-Makedoonia, Vandaalid, Vandenõu, Varrak (kirjastus), Vasall, Vasallriik, Väike-Aasia, Veneetsia, Veneetsia doodž, Veneetsia vabariik, Viikingid, Vladimir Püha, Zadar, Zeno, 1917. aasta revolutsioonid Venemaal, 3. sajand, 4. sajand. Laienda indeks (264 rohkem) »
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Aadria meri ja Bütsants · Aadria meri ja Bütsantsi ajalugu ·
Aafrika eksarhaat
Aafrika eksarhaat aastal 565 Aafrika eksarhaat või (pealinna järgi) Kartaago eksarhaat oli Ida-Rooma keisririigi haldusüksus, mis hõlmas valdusi Vahemere lääneosas ja mida valitses eksarh või asekuningas.
Aafrika eksarhaat ja Bütsants · Aafrika eksarhaat ja Bütsantsi ajalugu ·
Abbassiidide kalifaat
Abbassiidide kalifaat ehk Bagdadi kalifaat oli Abbassiidide dünastia poolt valitsetud Kalifaat 750–1258.
Abbassiidide kalifaat ja Bütsants · Abbassiidide kalifaat ja Bütsantsi ajalugu ·
Agapetus I
Agapetus I (ka Agapitus I) oli paavst 535–536.
Agapetus I ja Bütsants · Agapetus I ja Bütsantsi ajalugu ·
Akko
Akko (varem eesti keeles Akka) on linn Iisraeli Põhjaringkonnas.
Akko ja Bütsants · Akko ja Bütsantsi ajalugu ·
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Alemannid ja Bütsants · Alemannid ja Bütsantsi ajalugu ·
Aleppo
Aleppo (varem ka Haleb, ar حلب Ḩalab) on linn Süürias, Ḩalabi provintsi (Muḥāfaẓat Ḥalab) halduskeskus.
Aleppo ja Bütsants · Aleppo ja Bütsantsi ajalugu ·
Alexios II Komnenos
Alexios II Komnenos (kreeka keeles Αλέξιος Β′ Κομνηνός; ladinapäraselt Alexius II Comnenus; 14. september 1169 – september 1183) oli Bütsantsi keiser aastatel 1180–1183. Alexios tõusis troonile alaealisena, mistõttu juhtisid riiki tegelikult tema lühikese valitsusaja jooksul regendid.
Alexios II Komnenos ja Bütsants · Alexios II Komnenos ja Bütsantsi ajalugu ·
Alexios III Angelos
Alexios III Angelos (kreeka keeles Ἀλέξιος Κομνηνός Ἄγγελος (Alexios Komnēnos Angelos); umbes 1153 – 1211) oli Bütsantsi keiser 1195.
Alexios III Angelos ja Bütsants · Alexios III Angelos ja Bütsantsi ajalugu ·
Alexios IV Angelos
Alexios IV Angelos või ladinapäraselt Alexius IV Angelus (kreeka keeles Ἀλέξιος Ἄγγελος; u. 1182 – veebruar 1204) oli Bütsantsi keiser 1203.
Alexios IV Angelos ja Bütsants · Alexios IV Angelos ja Bütsantsi ajalugu ·
Altkäemaks
Altkäemaks ÜRO korruptsioonivastane konventsioon Altkäemaks on tasu ebaseadusliku teo toimepanemise eest.
Altkäemaks ja Bütsants · Altkäemaks ja Bütsantsi ajalugu ·
Anastasius I (keiser)
Anastasius I (Imperator Caesar Flavius Anastasius Augustus; kreeka keeles: Ἀναστάσιος – Anastásios; umbes 430 – 9. juuli 518) oli Ida-Rooma keiser 11. aprillist 491 kuni 9. juulini 518, valitsedes seega 27 aastat, 2 kuud ja 28 päeva.
Anastasius I (keiser) ja Bütsants · Anastasius I (keiser) ja Bütsantsi ajalugu ·
Anatoolia
Anatoolia piiritlus Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.
Anatoolia ja Bütsants · Anatoolia ja Bütsantsi ajalugu ·
Andronikos I Komnenos
Andronikos I Komnenos (kreeka keeles Ἀνδρόνικος Κομνηνός; ladinapäraselt Andronicus I Comnenus; umbes 1118 – 12. september 1185) oli Bütsantsi keiser, kes valitses aastatel 1183–1185 (kaks aastat).
Andronikos I Komnenos ja Bütsants · Andronikos I Komnenos ja Bütsantsi ajalugu ·
Andronikos II Palaiologos
Andronikos II Palaiologos (kreeka keeles Ἀνδρόνικος Δούκας Ἄγγελος Κομνηνὸς Παλαιολόγος (Andrónikos Doúkās Ángelos Komnēnós Palaiologos), ladinapäraselt Andronicus II Palaeologus; 25. märts 1259 – 13. veebruar 1332) oli Bütsantsi keiser aastatel 1282–1328.
Andronikos II Palaiologos ja Bütsants · Andronikos II Palaiologos ja Bütsantsi ajalugu ·
Andronikos III Palaiologos
Andronikos III Palaiologos (kreeka keeles Ἀνδρόνικος Δούκας Ἄγγελος Κομνηνός Παλαιολόγος (Andrónikos Doúkās Ángelos Komnēnós Palaiológos), ladinapäraselt Andronicus III Palaeologus; 25. märts 1297 – 15. juuni 1341) oli Bütsantsi keiser aastatel 1328–1341.
Andronikos III Palaiologos ja Bütsants · Andronikos III Palaiologos ja Bütsantsi ajalugu ·
Antakya
Antakya (araabia انطاكية (Anţākīyah)) on linn Türgis, Hatay provintsi keskus.
Antakya ja Bütsants · Antakya ja Bütsantsi ajalugu ·
Antiikaeg
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.
Antiikaeg ja Bütsants · Antiikaeg ja Bütsantsi ajalugu ·
Apenniini poolsaar
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Apenniini poolsaar on saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres.
Apenniini poolsaar ja Bütsants · Apenniini poolsaar ja Bütsantsi ajalugu ·
Apuulia
Apuulia (itaalia Puglia) on maakond Itaalias.
Apuulia ja Bütsants · Apuulia ja Bütsantsi ajalugu ·
Araablased
Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.
Araablased ja Bütsants · Araablased ja Bütsantsi ajalugu ·
Arcadius
Arcadius (Imperator Caesar Divi Theodosi Filius Flavius Arcadius Augustus; kreeka keeles: Ἀρκάδιος, Arkadios; umbes 377 – 1. mai 408 Konstantinoopol) oli Ida-Rooma keiser 16. jaanuarist 383 kuni 1. maini 408.
Arcadius ja Bütsants · Arcadius ja Bütsantsi ajalugu ·
Arhitektuur
Tartu Ülikooli klassitsistlik peahoone Paul Klee, "Värviline arhitektuur" (1917) Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektōn 'ehitusmeister') ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine.
Arhitektuur ja Bütsants · Arhitektuur ja Bütsantsi ajalugu ·
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Armeenia ja Bütsants · Armeenia ja Bütsantsi ajalugu ·
Attila
Eugène Delacroix' maal (1843–1847) Attila (gooti keeles tähendab isakest, saksa Etzel, vanapõhja Atli või Atle, kutsutud ka Jumala vitsaks; umbes 406–453) oli hunnide hõimuliidu juht 434–453 (algul koos vend Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi).
Attila ja Bütsants · Attila ja Bütsantsi ajalugu ·
Augustus
Augustus (Imperator Caesar Divi filius Augustus; sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus; 23. september 63 eKr – 19. august 14 pKr) oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr.
Augustus ja Bütsants · Augustus ja Bütsantsi ajalugu ·
Augustus (lisanimi)
Augustus (ladina keeles 'suursugune') oli Rooma keisrite lisanimi, hiljem sai sellest imperaatori ehk tseesari sünonüüm, näiteks Otto I puhul.
Augustus (lisanimi) ja Bütsants · Augustus (lisanimi) ja Bütsantsi ajalugu ·
Şaydā
Şaydā on linn Liibanonis, Lõuna-Liibanoni kubernerkonna keskus.
Bütsants ja Şaydā · Bütsantsi ajalugu ja Şaydā ·
Bagrationi dünastia
Bagrationi dünastia (ბაგრატიონი) on Gruusia valitsejasugu, maailma üks vanimaid kuninglikke dünastiaid.
Bütsants ja Bagrationi dünastia · Bütsantsi ajalugu ja Bagrationi dünastia ·
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Bütsants ja Balkani poolsaar · Bütsantsi ajalugu ja Balkani poolsaar ·
Bari
Bari on sadamalinn Itaalias, Apuulia maakonna ja Bari suurlinnapiirkonna halduskeskus.
Bütsants ja Bari · Bütsantsi ajalugu ja Bari ·
Basiilika
Salzburgi toomkirik järgib algse basiilika konstruktsioone Niguliste kirik Tallinnas on hoone tüübilt basiilika Basiilika põhiplaan Basiilika San Piero a Grado Pisa lähedal, 10. saj Basiilika (kreeka stoa basilikē 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotatud hoone tüüp, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea ehk valgmiku.
Bütsants ja Basiilika · Bütsantsi ajalugu ja Basiilika ·
Basileios I
Basileios I Makedoonlane (kreeka keeles: Βασίλειος ὁ Μακεδών (Basíleios ō Makedṓn); 811 – 29. august 886) oli Bütsantsi keiser aastatel 867–886.
Bütsants ja Basileios I · Bütsantsi ajalugu ja Basileios I ·
Basileios II
Basileios II (958 – 15. detsember 1025), hüüdnimega Bulgaarlastetapja, oli Bütsantsi keiser vahemikus 10. jaanuar 976 – 15. detsember 1025.
Bütsants ja Basileios II · Bütsantsi ajalugu ja Basileios II ·
Basileus
Basileus oli Vana-Kreeka maakonnajuht.
Bütsants ja Basileus · Bütsantsi ajalugu ja Basileus ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Bütsants ja Bütsants · Bütsants ja Bütsantsi ajalugu ·
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Bütsants ja Bütsantsi keisrite loend · Bütsantsi ajalugu ja Bütsantsi keisrite loend ·
Bütsantsi-Araabia sõjad
Kreeka tuld kasutas Bütsantsi laevastik esmakordselt Bütsantsi-Araabia sõdade ajal Bütsantsi-Araabia sõjad olid Bütsantsi ja peamiselt Araabia muslimite vahel peetud sõjad, mis toimusid 7. sajandi ja 11. sajandi vahel.
Bütsants ja Bütsantsi-Araabia sõjad · Bütsantsi ajalugu ja Bütsantsi-Araabia sõjad ·
Beirut
Beirut on Liibanoni pealinn.
Bütsants ja Beirut · Bütsantsi ajalugu ja Beirut ·
Beyşehiri järv
Satelliidifoto järvest. Vaade Beyşehiri linnale. Beyşehiri järv (türgi Beyşehir Gölü) on järv Türgis Tauruse lääneosas Isparta ja Konya provintsis.
Bütsants ja Beyşehiri järv · Bütsantsi ajalugu ja Beyşehiri järv ·
Bitüünia
Bitüünia oli vanaaja maakond ja riik Väike-Aasia loodeosas.
Bütsants ja Bitüünia · Bütsantsi ajalugu ja Bitüünia ·
Bosporus
Bosporus Bosporus (vanakreeka Βόσπορος Bosporos, sõnadest βοῦς 'härg' ja πόρος 'koolmekoht, väin'; türgi İstanbul Boğazı) on väin, mis eraldab Euroopat Aasiast ja ühendab Marmara merd Musta merega.
Bütsants ja Bosporus · Bütsantsi ajalugu ja Bosporus ·
Bulgaaria
Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul.
Bütsants ja Bulgaaria · Bütsantsi ajalugu ja Bulgaaria ·
Bulgaarlased
Kuulsaid bulgaarlasi Bulgaarlaste diasporaa Bulgaarlased (endanimetus българи) on lõunaslaavi rahvas Balkanil, Bulgaaria põhirahvus.
Bütsants ja Bulgaarlased · Bütsantsi ajalugu ja Bulgaarlased ·
Byzantion
Linna asukoht Byzantion oli Bosporuse väina Euroopa-poolsele kaldale rajatud Vana-Kreeka linn, millest hiljem sai Konstantinoopol.
Bütsants ja Byzantion · Bütsantsi ajalugu ja Byzantion ·
Calabria
Calabria ehk Kalaabria ehk Enotria (tõlkes "veinitegijate maa") on maakond Lõuna-Itaalias, mis moodustab Apenniini poolsaare "kinga" ninaosa Napolist lõuna pool.
Bütsants ja Calabria · Bütsantsi ajalugu ja Calabria ·
Cartagena (Hispaania)
Cartagena on sadamalinn Hispaanias Murcia autonoomses piirkonnas.
Bütsants ja Cartagena (Hispaania) · Bütsantsi ajalugu ja Cartagena (Hispaania) ·
Clermont-Ferrand
Clermont-Ferrand on linn Prantsusmaal, Puy-de-Dôme'i departemangu ja endise Auvergne'i piirkonna keskus.
Bütsants ja Clermont-Ferrand · Bütsantsi ajalugu ja Clermont-Ferrand ·
Codex Theodosianus
Theodosius II kuju Louvre'is "Codex Theodosianus" (ee "Theodosiuse koodeks") oli esimene ametlik konstitutsioonide kogumik Rooma impeeriumi seadustest alates 312.
Bütsants ja Codex Theodosianus · Bütsantsi ajalugu ja Codex Theodosianus ·
Constantinus Suur
Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima. Katoliku, õigeusu, luteri ja armeenia kirik tähistavad 22. maid tema mälestuspäevana. H. G. Wells võrdles teda tema maailmaajaloo rolli poolest Aleksander Suure ja Julius Caesariga.
Bütsants ja Constantinus Suur · Bütsantsi ajalugu ja Constantinus Suur ·
Dalmaatsia
Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.
Bütsants ja Dalmaatsia · Bütsantsi ajalugu ja Dalmaatsia ·
Damaskus
Damaskus on Süüria pealinn.
Bütsants ja Damaskus · Bütsantsi ajalugu ja Damaskus ·
Despoot
Despoot on rooma tiitel, üldtähendusega isand.
Bütsants ja Despoot · Bütsantsi ajalugu ja Despoot ·
Diocletianus
Diolectianuse pea Istanbuli arheoloogiamuuseumis Diocletianus (Imperator Caesar Caius Marcus Aurelius Numerius Diocletianus Augustus); sünninimi Diocles; (22. detsember 245 – 3. detsember 313) oli Vana-Rooma keiser 20. novembrist 283 kuni 1. maini 305.
Bütsants ja Diocletianus · Bütsantsi ajalugu ja Diocletianus ·
Dogma
Dogma on religioonis väide, milles ei kahelda, mida usutakse.
Bütsants ja Dogma · Bütsantsi ajalugu ja Dogma ·
Doktriin
Doktriin (ladina keeles doctrina õpetus, juhtmõte) on vaadete, printsiipide, uskumiste, teaduslike, poliitiliste ja filosoofiliste tõekspidamiste süsteem, juhiste kogum, mis väljendab võimul olijate praktilise tegevuse põhisuundi ja pürgimusi.
Bütsants ja Doktriin · Bütsantsi ajalugu ja Doktriin ·
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Bütsants ja Doonau · Bütsantsi ajalugu ja Doonau ·
Durrës
Vaade Durrësile õhust Durrës on Albaania peamine sadamalinn, Durrësi maakonna halduskeskus.
Bütsants ja Durrës · Bütsantsi ajalugu ja Durrës ·
Edessa
Edessa (kreeka Έδεσσα, аrmeenia Եդեսիա,:Edesija) oli linn Ülem-Mesopotaamias, tänapäeva Lõuna-Türgis, Urfa ehk Şanlıurfa kohal.
Bütsants ja Edessa · Bütsantsi ajalugu ja Edessa ·
Edirne
Edirne (varem Adrianoopol) on linn Ida-Traakias (Türgi Euroopa-osas), Kreeka ja Bulgaaria piiri lähedal.
Bütsants ja Edirne · Bütsantsi ajalugu ja Edirne ·
Egeuse meri
Satelliidipilt Egeuse merest Veealune vulkaan Egeuse meres Egeuse meri on Vahemere osa, piiratud Balkani poolsaarega läänes ja põhjas, Väike-Aasia poolsaarega idas ja Kreetaga lõunas.
Bütsants ja Egeuse meri · Bütsantsi ajalugu ja Egeuse meri ·
Enrico Dandolo
Enrico Dandolo (ladina Henricus Dandulus; umbes 1107 Veneetsia – 21. juuni 1205 Konstantinoopol) oli Veneetsia doodž 1192–1205.
Bütsants ja Enrico Dandolo · Bütsantsi ajalugu ja Enrico Dandolo ·
Esimene Bulgaaria tsaaririik
Esimene Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Първo българско царство) on historiograafiline mõiste umbes 681.
Bütsants ja Esimene Bulgaaria tsaaririik · Bütsantsi ajalugu ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Esimene ristisõda
Esimene ristisõda toimus aastatel 1096–1099, eesmärgiga moslemitest seldžukkide väljatõrjumine pühalt maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt.
Bütsants ja Esimene ristisõda · Bütsantsi ajalugu ja Esimene ristisõda ·
Eufrat
Eufrati ja Tigrise jõgi, mis suubuvad Pärsia lahte Eufrat (kurdi Çemê Feratê, türgi Fırat, araabia الفرات (Al-Furāt)) on jõgi Edela-Aasias, kogupikkus umbes 2800 km.
Bütsants ja Eufrat · Bütsantsi ajalugu ja Eufrat ·
Eunuhh
Eunuhh (kreeka keeles 'voodivalvur') on kohimees, kohitsetud haaremivalvur.
Bütsants ja Eunuhh · Bütsantsi ajalugu ja Eunuhh ·
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Bütsants ja Euroopa · Bütsantsi ajalugu ja Euroopa ·
Fatimiidide kalifaat
Fatimiidide kalifaat oli Fatimiidide dünastia poolt aastatel 909–1171 valitsetud kalifaat Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas.
Bütsants ja Fatimiidide kalifaat · Bütsantsi ajalugu ja Fatimiidide kalifaat ·
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Bütsants ja Filosoofia · Bütsantsi ajalugu ja Filosoofia ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Bütsants ja Frangid · Bütsantsi ajalugu ja Frangid ·
Garnison
Garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevatest väeüksustest, sõjaväeasutustest, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksustest ja üksikutest sõjaväelastest garnisoniteenistuse (vahiteenistuse) läbiviimiseks moodustatud territoriaal-administratiivne väegrupp.
Bütsants ja Garnison · Bütsantsi ajalugu ja Garnison ·
Gelibolu poolsaar
Gallipoli (türgi Gelibolu Yarımadası; kreeka Καλλίπολη ("ilus keel")) on poolsaar Türgi-Traakias, Türgi Euroopa osas, Egeuse merest läänes ja Dardanellidest idas.
Bütsants ja Gelibolu poolsaar · Bütsantsi ajalugu ja Gelibolu poolsaar ·
Genova
Genova (ka Genua, ladina keeles Genua) on sadamalinn Itaalias Liguuria maakonnas, città metropolitana di Genova halduskeskus.
Bütsants ja Genova · Bütsantsi ajalugu ja Genova ·
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Bütsants ja Germaanlased · Bütsantsi ajalugu ja Germaanlased ·
Glagoolitsa
Meieisapalve glagoolitsas: ümar-, kandilises ja kursiivkirjaviisis Glagoolitsa kiri (ⰳⰾⰰⰳⱁⰾⰹⱌⰰ glagoolitsa) on vanim teadaolev slaavi tähestik.
Bütsants ja Glagoolitsa · Bütsantsi ajalugu ja Glagoolitsa ·
Gregorius X
Gregorius X (Tedaldo Visconti, ka Tebaldo Visconti või Teobaldo Visconti; 1210 – 10. jaanuar 1276) oli paavst 1271–1276.
Bütsants ja Gregorius X · Bütsantsi ajalugu ja Gregorius X ·
Hagia Sophia
Istanbuli Hagia Sophia Istanbuli Hagia Sophia Irene Hagia Sophia on endine õigeusu kirik, vahepeal aastail 1204–1261 katoliku kirik, hiljem aastail 1453–1931 mošee ja alates 1935.
Bütsants ja Hagia Sophia · Bütsantsi ajalugu ja Hagia Sophia ·
Haldusüksus
Haldusüksus ehk administratiivüksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist.
Bütsants ja Haldusüksus · Bütsantsi ajalugu ja Haldusüksus ·
Hellenism
Hellenism on kultuuriperiood Aleksander Suure surmast 323 eKr kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla 30 eKr.
Bütsants ja Hellenism · Bütsantsi ajalugu ja Hellenism ·
Herakleios I
Herakleios I (ladina Flavius Heraclius Augustus; kreeka keeles Φλάβιος Ἡράκλειος (umbes 575 – 11. veebruar 641) oli Bütsantsi keiser (Ida-Rooma keiser) 5. oktoobrist 610 kuni surmani 11. veebruaril 641, esimene Herakleiose dünastia keisritest. Ta oli üks tähtsamaid ja silmapaistvamaid Bütsantsi valitsejaid. Teda võib pidada viimaseks hilisantiigi valitsejaks ning esimeseks keskmise Bütsantsi riigi keisriks. Tema rajatud Herakleiose dünastia kestis 711. aastani. Herakleios oli sunnitud sõdima algul Pärsiaga (Sassaniidide riigiga), hiljem araablastega. Tema valitsusaja üks olulisemaid pärandeid oli kreeka keele muutmine ladina keele asemel keisririigi ametlikuks keeleks.
Bütsants ja Herakleios I · Bütsantsi ajalugu ja Herakleios I ·
Hertsog
Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.
Bütsants ja Hertsog · Bütsantsi ajalugu ja Hertsog ·
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Bütsants ja Hispaania · Bütsantsi ajalugu ja Hispaania ·
Honorius
Honorius (Imperator Caesar Divi Theodosii Flavius Honorius Augustus, 384 –423) oli Lääne-Rooma keiser 395 – 423.
Bütsants ja Honorius · Bütsantsi ajalugu ja Honorius ·
Humanism
Humanism (ladina keeles hūmānitās – 'inimlik') on humaanselt vooruslik inimese ja inimsuse väärtustamine.
Bütsants ja Humanism · Bütsantsi ajalugu ja Humanism ·
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Bütsants ja Hunnid · Bütsantsi ajalugu ja Hunnid ·
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Bütsants ja Idagoodid · Bütsantsi ajalugu ja Idagoodid ·
Idagootide kuningriik
Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.
Bütsants ja Idagootide kuningriik · Bütsantsi ajalugu ja Idagootide kuningriik ·
Igor
Igor (ukraina keeles Ігор Рюрикович, ka Ingvar ja Inge; enne 879. – 945) oli Kiievi suurvürst alates 912 või 922.
Bütsants ja Igor · Bütsantsi ajalugu ja Igor ·
Ikonoklasm Bütsantsis
Bütsantsi ikonoklasm (kreeka keeles Εικονομαχία Eikonomachía, sõna-sõnalt 'võitlus piltidega', 'ikoonisõda') ehk pilditüli hõlmab kaks perioodi Bütsantsi keisririigi ajaloos, mil riik ja kirik vaidlustasid ja keelasid religioonis pühaks tunnistatud isikute kujutiste – ikoonide – kasutamise nii kirikus kui ka keiserlikus riigiaparaadis.
Bütsants ja Ikonoklasm Bütsantsis · Bütsantsi ajalugu ja Ikonoklasm Bütsantsis ·
Illüüria
Illüüria oli antiikajal piirkond Aadria mere idarannikul Balkani poolsaarel ligikaudu tänapäeva Albaania, Horvaatia ja Bosnia ja Hertsegoviina aladel.
Bütsants ja Illüüria · Bütsantsi ajalugu ja Illüüria ·
Imperaator
Imperaator oli impeeriumi või võimukandja Vana-Roomas.
Bütsants ja Imperaator · Bütsantsi ajalugu ja Imperaator ·
Inflatsioon
Inflatsioon 2019 Inflatsioon on raha väärtuse langemine, millest tulenevalt tõuseb kaupade või teenuste hinnatase.
Bütsants ja Inflatsioon · Bütsantsi ajalugu ja Inflatsioon ·
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Bütsants ja Innocentius III · Bütsantsi ajalugu ja Innocentius III ·
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Bütsants ja Iraan · Bütsantsi ajalugu ja Iraan ·
Isaak II Angelos
Isaak II Angelos (kreeka keeles Ἰσαάκιος Κομνηνός Ἄγγελος (Isaakios Komnenos Angelos); september 1156 – jaanuar 1204) oli Bütsantsi keiser aastatel 1185–1195 ja uuesti 1203–1204.
Bütsants ja Isaak II Angelos · Bütsantsi ajalugu ja Isaak II Angelos ·
Itaalia ajalugu
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.
Bütsants ja Itaalia ajalugu · Bütsantsi ajalugu ja Itaalia ajalugu ·
Ivan III
Ivan III Ivan III ehk Ivan Suur (vene keeles Иван Великий (Ivan Veliki); 22. jaanuar 1440 – 27. oktoober 1505) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1462 kuni surmani.
Bütsants ja Ivan III · Bütsantsi ajalugu ja Ivan III ·
Jeesus
Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7. aprillil 30 või 3. aprillil 33 pKr Jeruusalemmas) oli karismaatiline juudi rändjutlustaja, usuõpetaja, tervendaja, märter ja prohvet, kelle tegevuse tulemusena tekkis kristlus.
Bütsants ja Jeesus · Bütsantsi ajalugu ja Jeesus ·
Jeruusalemm
Kaljutempel Jeruusalemm (vanemas kirjaviisis Jeruusalem) on Iisraeli pealinn (vaata Jeruusalemma seadus) ja riigi suurim linn.
Bütsants ja Jeruusalemm · Bütsantsi ajalugu ja Jeruusalemm ·
Jeruusalemma kuningriik
Jeruusalemma kuningriik oli 1099.
Bütsants ja Jeruusalemma kuningriik · Bütsantsi ajalugu ja Jeruusalemma kuningriik ·
Johannes I Tzimiskes
Johannes I Tzimiskes (kreeka keeles Ἰωάννης ὁ Τζιμισκής (Iōánnēs ho Tzimiskēs); u 925 – 10. jaanuar 976) oli Bütsantsi keiser alates 11. detsembrist 969 kuni 10. jaanuarini 976.
Bütsants ja Johannes I Tzimiskes · Bütsantsi ajalugu ja Johannes I Tzimiskes ·
Johannes II Komnenos
Johannes II Komnenos (kreeka keeles Ίωάννης Βʹ Κομνηνός, Iōannēs II Komnēnos, ladinapäraselt Comnenus; 13. september 1087 – 8. aprill 1143), hüüdnimega Kaunis või Hea (Kaloïōannēs), oli Bütsantsi keiser alates 1118.
Bütsants ja Johannes II Komnenos · Bütsantsi ajalugu ja Johannes II Komnenos ·
Johannes Philoponos
Johannes Philoponos (Ἰωάννης ὁ Φιλόπονος; ca 490 – ca 570; ka Johannes Aleksandriast või Johannes Grammaticus) oli Egiptuses Aleksandrias elanud filoloog, Aristotelese kommentaator ja kristlik teoloog, hulga filosoofiliste ja teoloogiliste teoste autor.
Bütsants ja Johannes Philoponos · Bütsantsi ajalugu ja Johannes Philoponos ·
Justinianus I
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14. novembrini 565, valitsedes seega 38 aastat, 7 kuud ja 13 päeva.
Bütsants ja Justinianus I · Bütsantsi ajalugu ja Justinianus I ·
Justinianus II
Justinianus II, kreeka päraselt Iustinianus (kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianos);668/669 – 4. november 711), hüüdnimega Rhinotmetos, Rhinotmetus või Ninatu (ὁ Ῥινότμητος), oli Bütsantsi keiser aastail 685–695 ja 705–711.
Bütsants ja Justinianus II · Bütsantsi ajalugu ja Justinianus II ·
Justinus I
Justinus I (Imperator Caesar Flavius Iustinus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστῖνος, Ioustînos; u 450 – 1. august 527) oli Ida-Rooma keiser 9. juulist 518 kuni 1. augustini 527, valitsedes seega 9 aastat ja 23 päeva.
Bütsants ja Justinus I · Bütsantsi ajalugu ja Justinus I ·
Justinus II
Justinus II või Justinus Noorem (ladina keeles: Iustinus Iunior; kreeka keeles: Ἰουστῖνος, valitsejanimega Imperator Caesar Flavius Iustinus Augustus; umbes 520 – 5. oktoober 578) oli Bütsantsi keiser 14. novembrist 565 kuni surmani, valitsedes seega 12 aastat, 11 kuud ja 22 päeva.
Bütsants ja Justinus II · Bütsantsi ajalugu ja Justinus II ·
Kalifaat
Kalifaat oli islamiriik (araabia riik) 7.–13.
Bütsants ja Kalifaat · Bütsantsi ajalugu ja Kalifaat ·
Kartaago
Kartaago ja mõjuala enne esimest Puunia sõda Kartaago (foiniikia Kart Hadašt ('uus linn'), vanakreeka Καρχηδών (Karchedon), ladina Carthago) oli foiniiklaste rajatud linn Vahemere lõunakaldal, Põhja-Aafrikas.
Bütsants ja Kartaago · Bütsantsi ajalugu ja Kartaago ·
Kasaarid
Turgi rahvaste levikukaart Kasaarid oli turgi rahvas Volga alamjooksu, Aasovi, Doni ja Krimmi steppides ning nüüdse Dagestani ranniku- ja eelmägede alal.
Bütsants ja Kasaarid · Bütsantsi ajalugu ja Kasaarid ·
Kataloonia
Kataloonia (katalaani: Catalunya, arani: Catalonha, hispaania: Cataluña) on maa Ibeeria poolsaarel, Hispaania autonoomne piirkond.
Bütsants ja Kataloonia · Bütsantsi ajalugu ja Kataloonia ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Bütsants ja Katoliiklus · Bütsantsi ajalugu ja Katoliiklus ·
Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni
Läänemerelt Mustale merele viinud kaubateede harud Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.
Bütsants ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni · Bütsantsi ajalugu ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni ·
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Bütsants ja Kaukaasia · Bütsantsi ajalugu ja Kaukaasia ·
Küpros
Küprose Vabariik on loodusgeograafiliselt Aasias asuv ja tänapäeval geopoliitiliselt Euroopasse kuuluv saareriik Vahemere idaosas, Väike-Aasia poolsaarest lõunas asuval Küprose saarel. Küprose Vabariigi valitsus kontrollib pärast 1974. aasta Türgi invasiooni saare lääne- ja lõunaosa. Saare põhjaosas moodustatud Põhja-Küprose Türgi Vabariigi ala kuulub küll rahvusvahelise õiguse alusel Küprose Vabariigile, millel aga puudub kontroll ala üle. Küpros on alates 2004 Euroopa Liidu liige. Küprosest veel väiksemad Euroopa Liidu liikmed on Malta ja Luksemburg.
Bütsants ja Küpros · Bütsantsi ajalugu ja Küpros ·
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Bütsants ja Kesk-Euroopa · Bütsantsi ajalugu ja Kesk-Euroopa ·
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Bütsants ja Keskaeg · Bütsantsi ajalugu ja Keskaeg ·
Khaan
Khaan (turgi khān, mongoli: Хаан / qāān) on feodaalvalitseja või sõjalise juhi tiitel turgi ja mongoli rahvastel.
Bütsants ja Khaan · Bütsantsi ajalugu ja Khaan ·
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Bütsants ja Kiiev · Bütsantsi ajalugu ja Kiiev ·
Kiievi ja kogu Vene metropoliit
Kiievi ja kogu Vene metropoliit (ukraina keeles Митрополит Київський та всієї Русі, vene keeles Митрополит Киевский и всея Руси) oli Kiievi-Vene riigis ja selle järglasriikides Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi alluvuses tegutsenud Kiievi metropoolia eestseisja tiitel aastatel 988–1461.
Bütsants ja Kiievi ja kogu Vene metropoliit · Bütsantsi ajalugu ja Kiievi ja kogu Vene metropoliit ·
Kiievi metropoolia
Palvetav Jumalaema (Oranta). 11. saj mosaiik. Kiievi Püha Sofia peakiriku altariapsiid Kiievi metropoolia (ukraina keeles Київська митрополія) oli pärast 988.
Bütsants ja Kiievi metropoolia · Bütsantsi ajalugu ja Kiievi metropoolia ·
Kiievi suurvürst
Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.
Bütsants ja Kiievi suurvürst · Bütsantsi ajalugu ja Kiievi suurvürst ·
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Bütsants ja Kiievi-Vene · Bütsantsi ajalugu ja Kiievi-Vene ·
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Bütsants ja Kirikuriik · Bütsantsi ajalugu ja Kirikuriik ·
Kirillitsa
Kirillitsat laialdaselt ei kasutata Kirillitsa ehk kürillitsa ehk kürilliline kiri on slaavi kiri, millel põhinevad vene tähestik ja paljude teiste, peamiselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud rahvaste keelte tähestikud.
Bütsants ja Kirillitsa · Bütsantsi ajalugu ja Kirillitsa ·
Kodusõda
Kodusõda on sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist.
Bütsants ja Kodusõda · Bütsantsi ajalugu ja Kodusõda ·
Kolmas ristisõda
Kolmas ristisõda (1189–1192), oli Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada püha maad Saladini käest.
Bütsants ja Kolmas ristisõda · Bütsantsi ajalugu ja Kolmas ristisõda ·
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Bütsants ja Konstantinoopol · Bütsantsi ajalugu ja Konstantinoopol ·
Konstantinoopoli Õigeusu Kirik
Konstantinoopoli Õigeusu Kirik, ametlikult Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat (kreeka keeles Οικουμενικό Πατριαρχείο Κωνσταντινουπόλεως, türgi keeles Rum Ortodoks Patrikhanesi) on üks autokefaalsetest õigeusu kirikutest.
Bütsants ja Konstantinoopoli Õigeusu Kirik · Bütsantsi ajalugu ja Konstantinoopoli Õigeusu Kirik ·
Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh
Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh (kreeka keeles Οικουμενικός Πατριάρχης Κωνσταντινουπόλεως) on Konstantinoopoli Õigeusu Kiriku eestseisja, Konstantinoopoli peapiiskopi tiitel.
Bütsants ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh · Bütsantsi ajalugu ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh ·
Konstantinoopoli piiramine (1453)
Konstantinoopoli piiramine toimus 1453.
Bütsants ja Konstantinoopoli piiramine (1453) · Bütsantsi ajalugu ja Konstantinoopoli piiramine (1453) ·
Konstantinos IV
Konstantinos IV (kreeka keeles: Κωνσταντῖνος (Kōnstantinos), ladinapäraselt Constantinus; umbes 650 – september 685), kutsutud ka kui Noorem (kreeka keeles: ὁ νέος, ho neos) ja hüüdnimega Pogonatos (kreeka keeles: Πωγωνάτος, "Habe"), mis pärineb isalt, oli Bütsantsi keiser septembrist 668 kuni septembrini 685.
Bütsants ja Konstantinos IV · Bütsantsi ajalugu ja Konstantinos IV ·
Konstantinos V
Konstantinos V (kreeka keeles: Κωνσταντῖνος, (Kōnstantīnos) ladinapäraselt Constantinus; juuli 718 – 14. september 775) oli Bütsantsi keiser aastatel 741–755.
Bütsants ja Konstantinos V · Bütsantsi ajalugu ja Konstantinos V ·
Korfu
Korfu (kreeka keeles Κέρκυρα Kérkyra) on Kreekale kuuluv saar Joonia saarestikus.
Bütsants ja Korfu · Bütsantsi ajalugu ja Korfu ·
Korruptsioon
ÜRO korruptsioonivastane konventsioon Korruptsioon (ladina corruptio, 'rikutus, moraalne laostumus') on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil.
Bütsants ja Korruptsioon · Bütsantsi ajalugu ja Korruptsioon ·
Kreeka tuli
Toomas Slaavlase laevastiku vastu 821. aastal. Madrid Skylitzese illustratsioon 12. sajandist Kreeka tuli oli relv, mida Bütsantsi impeerium kasutas umbes 672.
Bütsants ja Kreeka tuli · Bütsantsi ajalugu ja Kreeka tuli ·
Kreekakatoliku kirik
Kristluse levik 2.–14. sajandini Kreekakatoliku kirik on katoliku kiriku haru, mis järgib Bütsantsi (Konstantinoopoli) liturgilist traditsiooni (Bütsantsi riitust).
Bütsants ja Kreekakatoliku kirik · Bütsantsi ajalugu ja Kreekakatoliku kirik ·
Kreeta
Kreeta on Kreeka suurim saar.
Bütsants ja Kreeta · Bütsantsi ajalugu ja Kreeta ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Bütsants ja Kristlus · Bütsantsi ajalugu ja Kristlus ·
Ktesiphon
Ktesiphoni palee varemed 1864. aastal Ktesiphon (pärsia keeles Tīsfūn; araabia keeles Quṭaisifūn) oli Partia ja Sassaniidide riigi pealinn (vastavalt aastatel 247 eKr – 224 pKr ja 224–651).
Bütsants ja Ktesiphon · Bütsantsi ajalugu ja Ktesiphon ·
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Bütsants ja Kuld · Bütsantsi ajalugu ja Kuld ·
Kunst
kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.
Bütsants ja Kunst · Bütsantsi ajalugu ja Kunst ·
Kunst (kirjastus)
Kunst oli kirjastamisega tegelev Eesti ettevõte, mis loodi 1957.
Bütsants ja Kunst (kirjastus) · Bütsantsi ajalugu ja Kunst (kirjastus) ·
Ladina keisririik
Ladina keisririik oli pärast Neljandat ristisõda Bütsantsi aladele ristisõdijate rajatud feodaalne riik, mis loodi peale Konstantinoopoli vallutamist 1204.
Bütsants ja Ladina keisririik · Bütsantsi ajalugu ja Ladina keisririik ·
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Bütsants ja Langobardid · Bütsantsi ajalugu ja Langobardid ·
Latakia
thumb Latakia on linn Süürias, riigi tähtsaim sadamalinn ja Latakia provintsi pealinn.
Bütsants ja Latakia · Bütsantsi ajalugu ja Latakia ·
Lárisa
Lárisa (kreeka keeles Λάρισα) on linn Kreekas, Tessaalia piirkonna halduskeskus.
Bütsants ja Lárisa · Bütsantsi ajalugu ja Lárisa ·
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Bütsants ja Lääne-Euroopa · Bütsantsi ajalugu ja Lääne-Euroopa ·
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Bütsants ja Lääne-Rooma keisririik · Bütsantsi ajalugu ja Lääne-Rooma keisririik ·
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Bütsants ja Legaat · Bütsantsi ajalugu ja Legaat ·
Leo III (keiser)
Leo III Isaurialane või kreekapäraselt Leon III (kreeka keeles Λέων Γ΄ ὁ Ἴσαυρος, Leōn III ho Isauros; umbes 685 – 18. juuni 741), tuntud ka kui Süürlane, oli Bütsantsi keiser 717.
Bütsants ja Leo III (keiser) · Bütsantsi ajalugu ja Leo III (keiser) ·
Linnastumine
Üha enam laieneva San Francisco kaart aastast 1859 Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine.
Bütsants ja Linnastumine · Bütsantsi ajalugu ja Linnastumine ·
Liturgia
Liturgia (kreeka keeles λειτουργία leiturgía, 'avalik teenistus') on kindla korra järgi peetav jumalateenistus.
Bütsants ja Liturgia · Bütsantsi ajalugu ja Liturgia ·
Loodusfilosoofia
Loodusfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on looduse ja füüsilise universumi filosoofilise uurimise viis, mis valitses enne moodsa teaduse arengut.
Bütsants ja Loodusfilosoofia · Bütsantsi ajalugu ja Loodusfilosoofia ·
Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.
Bütsants ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser) · Bütsantsi ajalugu ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser) ·
Maavärin
Panoraamfoto San Franciscost pärast 1906. aasta maavärinat Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.
Bütsants ja Maavärin · Bütsantsi ajalugu ja Maavärin ·
Makedoonia dünastia
Mündil on kujutatud dünastia rajaja – Basileios I Makedoonia dünastia oli Bütsantsi keisrite dünastia, mis valitses Bütsantsis perioodil 867–1056.
Bütsants ja Makedoonia dünastia · Bütsantsi ajalugu ja Makedoonia dünastia ·
Maksusüsteemid
Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid.
Bütsants ja Maksusüsteemid · Bütsantsi ajalugu ja Maksusüsteemid ·
Malta
Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mille peamised kuus saart on Malta, Gozo (Għawdex), Comino (Kemmuna), Manoeli, Cominotto (Kemmunett) ja Filfla saar.
Bütsants ja Malta · Bütsantsi ajalugu ja Malta ·
Manuel I Komnenos
Manuel I Komnenos (Μανουήλ Α' Κομνηνός; 28. november 1118 – 24. september 1180) oli Bütsantsi keiser alates 1143.
Bütsants ja Manuel I Komnenos · Bütsantsi ajalugu ja Manuel I Komnenos ·
Manzikerti lahing
Manzikerti lahing oli lahing 26.
Bütsants ja Manzikerti lahing · Bütsantsi ajalugu ja Manzikerti lahing ·
Marcianus
Marcianus (Imperator Caesar Flavius Marcianus Augustus; kreeka keeles: Μαρκιανός Markianós; umbes 390 - 27. jaanuar 457) oli Ida-Rooma keiser 25. augustist 450 - 27. jaanuarini 457, valitsedes seega 6 aastat, 5 kuud ja 2 päeva.
Bütsants ja Marcianus · Bütsantsi ajalugu ja Marcianus ·
Marcus Aurelius
Marcus Aurelius (ladina keeles Imperator Caesar Divi Antonini Pii Divi Hadriani Marcus Aurelius Antoninus Augustus; sünninimi Marcus Annius Catilius Severus; 26. aprill 121 – 17. märts 180) oli Vana-Rooma keiser 7. märtsist 161 kuni surmani.
Bütsants ja Marcus Aurelius · Bütsantsi ajalugu ja Marcus Aurelius ·
Maritsa
Maritsa või Marica ehk Évros (Vana-Kreeka kontekstis Hebros; bulgaaria Марица, kreeka Έβρος, vanakreeka ῞Εβρος, türgi Meriç) on jõgi Euroopa lõunaosas Balkani poolsaarel Bulgaaria edelaosas ning Kreeka ja Türgi piiril.
Bütsants ja Maritsa · Bütsantsi ajalugu ja Maritsa ·
Möösia
Provintsid ''Moesia Inferior'' (paremal) ja ''Moesia Superior'' (vasakul) esile tõstetud ''Moesia Inferior'' (esile tõstetud) ''Moesia Superior'' (esile tõstetud) hilisantiikajal Olbia Möösia (ladina: Moesia, Mœsia, kreeka; Μοισία) oli antiikne piirkond ja hiljem Rooma provints, mis paiknes Balkanil Doonaust lõunas.
Bütsants ja Möösia · Bütsantsi ajalugu ja Möösia ·
Mehmed II
Mehmed II Suur (ka Mehmed Vallutaja; ka Mehmet II) osmanitürgi keeles: محمدثانى, Meḥmed i sānī; türgi keeles: II.
Bütsants ja Mehmed II · Bütsantsi ajalugu ja Mehmed II ·
Mesopotaamia
Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon.
Bütsants ja Mesopotaamia · Bütsantsi ajalugu ja Mesopotaamia ·
Messina
Messina on linn Itaalias Sitsiilia maakonnas, città metropolitana di Messina halduskeskus.
Bütsants ja Messina · Bütsantsi ajalugu ja Messina ·
Messina väin
Messina väin on väin, mis ühendab Türreeni ja Joonia merd ning eraldab Sitsiilia saart Apenniini poolsaarest.
Bütsants ja Messina väin · Bütsantsi ajalugu ja Messina väin ·
Michael III
Michael III (kreeka keeles: Μιχαήλ; jaanuar 840 – 24. september 867) oli Bütsantsi keiser aastatel 842–867.
Bütsants ja Michael III · Bütsantsi ajalugu ja Michael III ·
Michael VIII Palaiologos
Michael VIII Dukas Angelos Komnenos Palaiologos või Palaeologus (kreeka keeles Μιχαὴλ Δούκας Ἄγγελος Κομνηνὸς Παλαιολόγος (Mikhaēl Doukas Angelos Komnēnos Palaiologos); u 1223 – 11. detsember 1282) oli Nikaia keiser aastatel 1259–1261 ja Bütsantsi keiser 1261–1282.
Bütsants ja Michael VIII Palaiologos · Bütsantsi ajalugu ja Michael VIII Palaiologos ·
Misjonär
Aleksander Eisenschmidtile, kes töötas Aafrikas Misjonär on kristluse levitaja.
Bütsants ja Misjonär · Bütsantsi ajalugu ja Misjonär ·
Monarh
Monarh (kreeka keeles μόναρχος.
Bütsants ja Monarh · Bütsantsi ajalugu ja Monarh ·
Monofüsitism
Monofüsiidid (kreeka k. monos 'üks' ja physis 'olemus, loomus') on Kristuse ühe loomuse õpetuse pooldajad.
Bütsants ja Monofüsitism · Bütsantsi ajalugu ja Monofüsitism ·
Montenegro
Montenegro (montenegro keeles Crna Gora; eesti keeles eriti varasemal ajal on olnud kasutusel ka nimi "Tšernogooria") on väike mägine riik Balkani poolsaarel Aadria mere ääres.
Bütsants ja Montenegro · Bütsantsi ajalugu ja Montenegro ·
Morea despootkond
Morea ehk Mystrási despootkond (kreeka Δεσποτᾶτον τοῦ Μορέως, Δεσποτᾶτον τοῦ Μυστρᾶ) oli 14.
Bütsants ja Morea despootkond · Bütsantsi ajalugu ja Morea despootkond ·
Mosaiik
Mosaiik 6. sajandist Ravennas Mosaiik on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi- või mõne muu materjali tükkidest.
Bütsants ja Mosaiik · Bütsantsi ajalugu ja Mosaiik ·
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Bütsants ja Moskva suurvürstiriik · Bütsantsi ajalugu ja Moskva suurvürstiriik ·
Murad II
Murad II (ka Murat II; osmanitürgi keeles مراد ثانى Murād-ı sānī, türgi keeles II. Murat; juuni 1404 – 3. veebruar 1451) oli Osmanite sultan 1421–1444 ja 1446 kuni surmani.
Bütsants ja Murad II · Bütsantsi ajalugu ja Murad II ·
Muslim
Moslemite osakaal riigiti Muslim ehk moslem on usklik, kes tunnistab islamit ja järgib islami rituaale.
Bütsants ja Muslim · Bütsantsi ajalugu ja Muslim ·
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Bütsants ja Must meri · Bütsantsi ajalugu ja Must meri ·
Napoli
Napoli (.
Bütsants ja Napoli · Bütsantsi ajalugu ja Napoli ·
Narses
Arvatav Narsese kujutis Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil Narses (kreeka Ναρσής; 5. sajandi lõpp – hiljemalt 574) oli Ida-Rooma riigi väejuht ja eunuhh keiser Justinianus I valitsemisajal.
Bütsants ja Narses · Bütsantsi ajalugu ja Narses ·
Neljas ristisõda
Neljas ristisõda oli ristisõda, mis peeti 1202–1204.
Bütsants ja Neljas ristisõda · Bütsantsi ajalugu ja Neljas ristisõda ·
Nestoriaanlus
Nestoriaanlus on Konsantinoopoli peapiiskopist Nestoriosest (suri 450 pKr) alguse saanud kristluse suund, millest arenes välja nestoriaanlik kirik.
Bütsants ja Nestoriaanlus · Bütsantsi ajalugu ja Nestoriaanlus ·
Nikaia
Nikaia on olnud mitme koha nimi.
Bütsants ja Nikaia · Bütsantsi ajalugu ja Nikaia ·
Nikaia I kirikukogu
Nikaia esimene kirikukogu peeti Nikaias, tänapäeva Türgi aladel, 20. mai kuni 25. juulil 325.
Bütsants ja Nikaia I kirikukogu · Bütsantsi ajalugu ja Nikaia I kirikukogu ·
Nikaia keisririik
Nikaia keisririik oli riik Väike-Aasia kirdeosas aastatel 1204–1261, mis tekkis Neljanda ristisõja ajal pärast Ida-Rooma riigi pealinna Konstantinoopoli vallutamist Lääne-Euroopa ristisõdijate poolt (1204).
Bütsants ja Nikaia keisririik · Bütsantsi ajalugu ja Nikaia keisririik ·
Nikephoros II Phokas
Nikephoros II Phokas (kreeka keeles: Νικηφόρος Φωκᾶς; umbes 912 – 11. detsember 969), ladinapäraselt Nicephorus II Phocas, oli Bütsantsi keiser aastatel 963–969.
Bütsants ja Nikephoros II Phokas · Bütsantsi ajalugu ja Nikephoros II Phokas ·
Nikomeedia
Nikomeedia ehk Nikomedeia (kreeka keeles Νικομήδεια) oli ajalooline linn Väike-Aasias, tänapäeval tuntud kui Türgi linn İzmit.
Bütsants ja Nikomeedia · Bütsantsi ajalugu ja Nikomeedia ·
Normannid
Normannid on viikingite järeltulijad.
Bütsants ja Normannid · Bütsantsi ajalugu ja Normannid ·
Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse
Sitsiilia kuningriik (roheline) aastal 1154, mis kujutab normannide vallutuste ulatust Itaalias mitme aastakümne jooksul, kui tegutsesid sõltumatud seiklejad Normannide Lõuna-Itaalia vallutus algas 11.
Bütsants ja Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse · Bütsantsi ajalugu ja Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse ·
Odoaker
Odoaker 477. aastal Ravennas löödud mündil Odoaker (ka Odowaker; umbes 435 – 493) oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476.
Bütsants ja Odoaker · Bütsantsi ajalugu ja Odoaker ·
Oikumeenia
Oikumeenia tähendab kristlikus maailmas koostööd konfessioonide vahel.
Bütsants ja Oikumeenia · Bütsantsi ajalugu ja Oikumeenia ·
Oleg
"Oleg jätab hüvasti oma lemmikhobusega", Viktor Vasnetsov Oleg (Ве́щий Оле́г, ka Helge, Helgu või Helgi; enne 862. aastat – 912 või 922) oli Vana-Vene riigi tegelik rajaja.
Bütsants ja Oleg · Bütsantsi ajalugu ja Oleg ·
Orjus
Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.
Bütsants ja Orjus · Bütsantsi ajalugu ja Orjus ·
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Bütsants ja Osmanite riik · Bütsantsi ajalugu ja Osmanite riik ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Bütsants ja Paavst · Bütsantsi ajalugu ja Paavst ·
Palaiologosed
keiser Konstantinos XI Palaiologosed oli dünastia, mis valitses Bütsantsis 1261–1453 ja mille kõrvalharud valitsesid Montferrat's 1305–1533 ja Moreas (Peloponnesoses) 1383–1460.
Bütsants ja Palaiologosed · Bütsantsi ajalugu ja Palaiologosed ·
Palermo
Palermo (sitsiilia keeles Palermu) on 630 828 elanikuga linn, mis on oma rahvaarvult Itaalias viies, see asub Sitsiilia maakonnas ja on città metropolitana di Palermo halduskeskus.
Bütsants ja Palermo · Bütsantsi ajalugu ja Palermo ·
Palestiina
Palestiina (ametlikult Palestiina Riik, araabia keeles دولة فلسطين 'Dawlat Filasţīn') on osaliselt tunnustatud riik Aasias Lähis-Idas Vahemere idakaldal.
Bütsants ja Palestiina · Bütsantsi ajalugu ja Palestiina ·
Palgasõdur
Palgasõdur on sõdur, kellel on tähtajaline palgalepingValimik sõjandustermineid.
Bütsants ja Palgasõdur · Bütsantsi ajalugu ja Palgasõdur ·
Palverännak
Palverännak on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak.
Bütsants ja Palverännak · Bütsantsi ajalugu ja Palverännak ·
Pandeemia
Pandeemia ehk laustaud on riikide- ja kontinentidevaheline haiguspuhang, mille leviku suunda pole võimalik ette arvata ja mida harilikult seostatakse mitmete kahju toovate teguritega, nagu kahju inimeste (sh meditsiinitöötajate) tervisele ja elule, kahju riikide majandusele ja ravi, vaktsiinide puudumine jpt.
Bütsants ja Pandeemia · Bütsantsi ajalugu ja Pandeemia ·
Püha Tool
Püha Tool Püha Tool ehk Püha Aujärg (ladina keeles Sancta Sedes (ka Apostellik Tool, Apostellik Aujärg) on kas paavst üksi või koos Rooma kuuria asutustega, mille kaudu katoliku kirikut juhitakse. Kuigi Püha Tooli nimetatakse ka Vatikaniks, on ta erinev Vatikani Linnriigist, mis on riik oma territooriumi, kodanikkonna ja riigivõimuga. Siiski on paavst Vatikani Linnriigi riigipea ning Püha Tool esindab seda riiki riikidevahelises suhtluses.
Bütsants ja Püha Tool · Bütsantsi ajalugu ja Püha Tool ·
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Bütsants ja Põhja-Aafrika · Bütsantsi ajalugu ja Põhja-Aafrika ·
Petšeneegid
Petšeneegid olid petšeneegi keelt kõnelnud turgi rändhõimud.
Bütsants ja Petšeneegid · Bütsantsi ajalugu ja Petšeneegid ·
Philipp (Saksa kuningas)
Philipp von Hohenstaufen (Švaabi Philipp) (1177–1208) oli Švaabimaa hertsog ja Saksa kuningas 1198–1208.
Bütsants ja Philipp (Saksa kuningas) · Bütsantsi ajalugu ja Philipp (Saksa kuningas) ·
Phokas
Phokas (kreeka keeles Φωκᾶς; 547 – 5. oktoober 610) oli Bütsantsi keiser 23. novembrist 602 kuni surmani, valitsedes seega 7 aastat, 10 kuud ja 12 päeva.
Bütsants ja Phokas · Bütsantsi ajalugu ja Phokas ·
Piacenza
Piacenza on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Piacenza provintsi halduskeskus.
Bütsants ja Piacenza · Bütsantsi ajalugu ja Piacenza ·
Polovetsid
Polovetsid (ka kõptšakid, kiptšakid, kumaanid) oli turgi rahvas.
Bütsants ja Polovetsid · Bütsantsi ajalugu ja Polovetsid ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Bütsants ja Prantsusmaa · Bütsantsi ajalugu ja Prantsusmaa ·
Protektoraat
Protektoraat ehk kaitsevalitsus või kaitsevaldus on riiklik sõltuvuse vorm, mille puhul üks riik on ebavõrdse rahvusvahelise lepingu alusel loovutanud teisele riigile (protektorile) õiguse esindada teda rahvusvahelistes suhetes ning juhtida tema kaitse- ja välispoliitikat.
Bütsants ja Protektoraat · Bütsantsi ajalugu ja Protektoraat ·
Pyrrhose võit
Pyrrhose võit on väljend, mis pärineb Molosside kuningalt Pyrrhoselt, kes ütles 279. aastal eKr peetud võiduka, aga kaotusrohke Ausculumi lahingu järel: "Veel üks selline võit ja ma olen kadunud." Pyrrhose võidu all mõistetakse mingis olukorras edu saavutamist ränga hinnaga.
Bütsants ja Pyrrhose võit · Bütsantsi ajalugu ja Pyrrhose võit ·
Rahandus
Rahandus on rahaasjade ehk rahaliste suhete üldine korraldus majandusüksuses (riigis, korporatsioonis, ettevõttes jm).
Bütsants ja Rahandus · Bütsantsi ajalugu ja Rahandus ·
Ravenna
Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.
Bütsants ja Ravenna · Bütsantsi ajalugu ja Ravenna ·
Ravenna eksarhaat
Ravenna eksarhaat ehk Itaalia eksarhaat oli Bütsantsi (Ida-Rooma) võimukeskus Itaalias 6.
Bütsants ja Ravenna eksarhaat · Bütsantsi ajalugu ja Ravenna eksarhaat ·
Ravenna San Vitale basiilika
San Vitale ehk San Vitale basiilika on 6. sajandil ehitatud kirik Ravennas Itaalias, mida loetakse Bütsantsi arhitektuuri üheks tähtteoseks.
Bütsants ja Ravenna San Vitale basiilika · Bütsantsi ajalugu ja Ravenna San Vitale basiilika ·
Rüütel
Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.
Bütsants ja Rüütel · Bütsantsi ajalugu ja Rüütel ·
Reggio Calabria
Reggio Calabria on linn Itaalias Calabria maakonnas, Reggio Calabria metropoli keskus.
Bütsants ja Reggio Calabria · Bütsantsi ajalugu ja Reggio Calabria ·
Reliikvia
Relikviaaraltar. Kullatud hõbe, läbikumav email, maaling. 25,4 × 40,6 cm (avatult). Prantsusmaa, ''ca'' 1325–1350. The Cloistersi muuseum, New York Reliikvia (ladina keeles reliquiae 'jäänused') on religioosse tähendusega säilmed, mis on tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega ja on religioosse austamise objektiks.
Bütsants ja Reliikvia · Bütsantsi ajalugu ja Reliikvia ·
Ristimine
Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.
Bütsants ja Ristimine · Bütsantsi ajalugu ja Ristimine ·
Ristisõdijate riigid
Lähis-Ida aastal 1135, ristisõdijate riigid on märgitud punaste ristidega Väike-Aasia ja ristisõdijate riigid u aastal 1140 Ristisõdijate riigid olid mitmed enamasti 12.
Bütsants ja Ristisõdijate riigid · Bütsantsi ajalugu ja Ristisõdijate riigid ·
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Bütsants ja Ristisõjad · Bütsantsi ajalugu ja Ristisõjad ·
Romanos I
Romanos I Lakapenos (või Lekapenos) (kreeka keeles Ρωμανός Λεκαπηνός; u 870 – 15. juuni 948) oli Bütsantsi mereväeadmiral, kellest sai Bütsantsi keiser.
Bütsants ja Romanos I · Bütsantsi ajalugu ja Romanos I ·
Romanos IV Diogenes
Romanos IV Diogenes (kreeka keeles Ρωμανός Δ΄ Διογένης; u 1030 – 1072) oli Bütsantsi keiser aastatel 1068–1071.
Bütsants ja Romanos IV Diogenes · Bütsantsi ajalugu ja Romanos IV Diogenes ·
Romanos Kauniltlaulja
Romanos Kauniltlaulja, ka Romanos Melodos (kreeka keeles Ῥωμανὸς ὁ Μελωδός; sündinud 5. sajandi lõpul, surnud pärast 555) oli Bütsantsi hümnikirjutaja ja helilooja, üks varase bütsantsi muusika keskseid kujusid.
Bütsants ja Romanos Kauniltlaulja · Bütsantsi ajalugu ja Romanos Kauniltlaulja ·
Romulus Augustulus
Romulus Augustus astub troonilt tagasi. Romulus Augustulust kujutav kuldmünt Romulus Augustulust kujutav münt Flavius Romulus Augustus, enamasti tuntud kui Romulus Augustulus, oli viimane Lääne-Rooma keiser.
Bütsants ja Romulus Augustulus · Bütsantsi ajalugu ja Romulus Augustulus ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Bütsants ja Rooma · Bütsantsi ajalugu ja Rooma ·
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Bütsants ja Rooma keisririik · Bütsantsi ajalugu ja Rooma keisririik ·
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Bütsants ja Rooma riik · Bütsantsi ajalugu ja Rooma riik ·
Rooma-Pärsia sõjad
Julianus Apostata ebaõnnestunud sõjakäik 363. aastal. Rooma-Pärsia sõjad olid sõdade seeriad (54 eKr–628), milles Rooma riik (hiljem Bütsants) osales kahe suurriigiga: Seleukiidide ja Partia riigiga.
Bütsants ja Rooma-Pärsia sõjad · Bütsantsi ajalugu ja Rooma-Pärsia sõjad ·
Rumi seldžukkide sultanaat
Rumi seldžukkide sultanaat, ka Rumi sultanaat või Ikoonioni sultanaat oli turgi-pärsia sunniitlik riik (aastatel 1077–1308), mis loodi nendele Anatoolia aladele, mille Seldžukkide riik vallutas Bütsantsilt.
Bütsants ja Rumi seldžukkide sultanaat · Bütsantsi ajalugu ja Rumi seldžukkide sultanaat ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Bütsants ja Saksa-Rooma riik · Bütsantsi ajalugu ja Saksa-Rooma riik ·
Saladin
valitsetud alad (kollasega) 12. sajandil Ṣalāḥ ad-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb (araabia صلاح الدين يوسف بن أيوب, Ṣalāḥ al-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb, kurdi سهلاحهدین ئهیوبی, Selah'edînê Eyubî, pärsia صلاحالدین ایوبی, Salāh-ed-Dīn-e Ayyūbī; u 1138 – 4. märts 1193), Läänes tuntud kui Saladin, oli kurdiPaljud tollased autorid toonitavad seda.
Bütsants ja Saladin · Bütsantsi ajalugu ja Saladin ·
Sassaniidide riik
Sassaniidide riik (pärsia Ērānshahr ja Ērān) oli viimane Iraani suurriik enne moslemite vallutusi.
Bütsants ja Sassaniidide riik · Bütsantsi ajalugu ja Sassaniidide riik ·
Süüria
Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.
Bütsants ja Süüria · Bütsantsi ajalugu ja Süüria ·
Seldžukid
turgi rändhõimude valitsetud alad (''ca'' 900) Seldžukkide riigi suurim ulatus aastal 1092 Euroopa ja Väike-Aasia kaart 11. sajandil Seldžukid olid oguusi-turgi rändhõimude liit ja nende rajatud dünastia, kes valitsesid Lääne-Aasias 11.–14. sajandini, sh Seldžukkide riiki (1037–1194) ja Rumi seldžukkide sultanaati (1077–1307).
Bütsants ja Seldžukid · Bütsantsi ajalugu ja Seldžukid ·
Senaator
Senaator on isik, kes on valitud valijaskonna poolt senatisse.
Bütsants ja Senaator · Bütsantsi ajalugu ja Senaator ·
Serbia suurvürstkond
Serbia suurvürstkond või Raška (serbia: Велика кнежевина Србија / Velika kneževina Srbija) oli keskaegne riik, mis asutati aastal 1090 ja lõppes aastal 1217 kuningriigiks ülendamisega.
Bütsants ja Serbia suurvürstkond · Bütsantsi ajalugu ja Serbia suurvürstkond ·
Serblased
Serblaste diasporaa Serblased on lõunaslaavi rahvas, kelle asualaks on Balkani poolsaare kesk- ja lääneosa, põhiliselt Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning mingil määral Horvaatia.
Bütsants ja Serblased · Bütsantsi ajalugu ja Serblased ·
Sevani järv
Vaade järvele Sevanavanki kloostrist Sevan (armeenia Սևան (Sevan), Սևանա լիճ (Sevana litš; 'Sevani järv')) on järv Aasias Armeenia mägismaal 1896 m kõrgusel merepinnast.
Bütsants ja Sevani järv · Bütsantsi ajalugu ja Sevani järv ·
Siid
Siidist valmistatud lips Siid on looduslik valguline kiud, mida saadakse siidiliblika (Bombyx mori) vastse kookoni lahtikerimisel ja millest kedratakse niiti siidkangaste kudumiseks.
Bütsants ja Siid · Bütsantsi ajalugu ja Siid ·
Sirmium
Keisripalee varemed Sirmiumis Sirmium oli linn Pannoonias, Rooma keisririigi iidses provintsis.
Bütsants ja Sirmium · Bütsantsi ajalugu ja Sirmium ·
Sitsiilia
Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.
Bütsants ja Sitsiilia · Bütsantsi ajalugu ja Sitsiilia ·
Sitsiilia kuningriik
Sitsiilia kuningriik (itaalia keeles Regno di Sicilia,, katalaani keeles Regne de Sicília, sitsiilia keeles Regnu di Sicilia) oli riik, mis eksisteeris Itaalia lõunaosas selle asutamisest Roger II poolt aastal 1130 kuni aastani 1816.
Bütsants ja Sitsiilia kuningriik · Bütsantsi ajalugu ja Sitsiilia kuningriik ·
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Bütsants ja Slaavlased · Bütsantsi ajalugu ja Slaavlased ·
Solidus
Solidus oli Rooma keisririigi hilisema perioodi kuldmünt.
Bütsants ja Solidus · Bütsantsi ajalugu ja Solidus ·
Sultan
Sultan on valitseja tiitel islamimaades (araabia keeles سلطان Sulṭān).
Bütsants ja Sultan · Bütsantsi ajalugu ja Sultan ·
Suur kirikulõhe
accessdate.
Bütsants ja Suur kirikulõhe · Bütsantsi ajalugu ja Suur kirikulõhe ·
Svjatoslav I
Svjatoslav I või Svjatoslav Vapper (ukraina keeles Святосла́в І́горович või Святосла́в Хоро́брий, u. 938–972) oli Kiievi-Vene suurvürstiriigi valitseja aastatel 945–972, tegelikult valitses riiki alles aastast 960, kui sai täisealiseks, enne seda valitses riiki regendina tema ema Olga.
Bütsants ja Svjatoslav I · Bütsantsi ajalugu ja Svjatoslav I ·
Türann
Türann (kreeka sõnast τύραννος týrannos) on valitseja, kes kasutab hirmu oma ainuvalitsemise abinõuna.
Bütsants ja Türann · Bütsantsi ajalugu ja Türann ·
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Bütsants ja Türgi · Bütsantsi ajalugu ja Türgi ·
Teema (haldusüksus)
Teemad Anatoolias aastal 950 Teema oli Bütsantsi haldusüksus.
Bütsants ja Teema (haldusüksus) · Bütsantsi ajalugu ja Teema (haldusüksus) ·
Teine Bulgaaria tsaaririik
Teine Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Второ българско царство) oli keskaegne Bulgaaria riik aastatel 1185–1396 või kuni 1422.
Bütsants ja Teine Bulgaaria tsaaririik · Bütsantsi ajalugu ja Teine Bulgaaria tsaaririik ·
Teine ristisõda
Teine ristisõda toimus Väike-Aasias aastatel 1147–1149 ning selles osalesid seldžukid, Prantsuse ja Saksa väed.
Bütsants ja Teine ristisõda · Bütsantsi ajalugu ja Teine ristisõda ·
Teravili
Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.
Bütsants ja Teravili · Bütsantsi ajalugu ja Teravili ·
Tessaalia piirkond
Tessaalia piirkond (kreeka keeles Περιφέρεια Θεσσαλίας) on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Kreekas.
Bütsants ja Tessaalia piirkond · Bütsantsi ajalugu ja Tessaalia piirkond ·
Tetrarhia
Tetrarhia on riigikorraldus, kus võim kuulub neljale isikule.
Bütsants ja Tetrarhia · Bütsantsi ajalugu ja Tetrarhia ·
Thbilisi
Thbilisi (gruusia omaladinas Tbilisi, ajaloosündmuste kontekstis ka Tiflis) on Gruusia pealinn.
Bütsants ja Thbilisi · Bütsantsi ajalugu ja Thbilisi ·
Theoderich Suur
Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.
Bütsants ja Theoderich Suur · Bütsantsi ajalugu ja Theoderich Suur ·
Theodora Porphyrogennete
Theodora Porphyrogennete (kreeka keeles: Θεοδώρα Πορφυρογενίτη (Theodōra Porphyrogenítē); umbes 980 – 31. august 1056) oli Bütsantsi keisrinna 21. aprillist 1042 kuni 31. augustini 1056.
Bütsants ja Theodora Porphyrogennete · Bütsantsi ajalugu ja Theodora Porphyrogennete ·
Theodosius I
Theodosius I, keisrinimi Dominus Noster Flavius Theodosius Augustus (Flavius Theodosius I Suur; arvatavasti 11. jaanuar 347 Cauca (Hispaania) – 17. jaanuar 395 Mediolanum (praegu Milano)) oli Vana-Rooma keiser alates 19. jaanuarist 379 kuni surmani 395.
Bütsants ja Theodosius I · Bütsantsi ajalugu ja Theodosius I ·
Theodosius II
Theodosius II või Theodosius Noorem (Imperator Caesar Divii Arcadii Divi Theodosii Flavius Theodosius Augustus; 10. aprill 401 – 28. juuli 450) oli Ida-Rooma keiser 408–450, valitsedes seega 42 aastat, 1 kuu ja 28 päeva (koos isaga 48 aastat).
Bütsants ja Theodosius II · Bütsantsi ajalugu ja Theodosius II ·
Thessaloníki
Thessaloníki on Kreeka suuruselt teine linn, Kesk-Makedoonia piirkonna halduskeskus.
Bütsants ja Thessaloníki · Bütsantsi ajalugu ja Thessaloníki ·
Tonn
Tonn (vananorra keeles tonna 'veinivaat') on nüüdisajal meetermõõdustiku massiühik, see võrdub 1000 kilogrammiga.
Bütsants ja Tonn · Bütsantsi ajalugu ja Tonn ·
Traakia
Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.
Bütsants ja Traakia · Bütsantsi ajalugu ja Traakia ·
Trabzon
Trabzon (varasemad eestikeelsed nimed Trapesund, Trapezund; vanakreeka kontekstis Trapezus (Τραπεζοῦς)) on linn praegusel Türgi territooriumil, Musta mere lõunakaldal.
Bütsants ja Trabzon · Bütsantsi ajalugu ja Trabzon ·
Trapezundi keisririik
Trapezundi Keisririik oli aastatel 1204–1461 Väike-Aasia kirdeosas, Musta mere lõunarannikul ja Krimmi poolsaare lõunarannikul asunud riik, pealinn Trapezund (nüüd Trabzon).
Bütsants ja Trapezundi keisririik · Bütsantsi ajalugu ja Trapezundi keisririik ·
Tsaar
Tsaar (ladina sõnast caesar) on kuningale vastav valitsejatiitel, mida kasutati.
Bütsants ja Tsaar · Bütsantsi ajalugu ja Tsaar ·
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Bütsants ja Ungari kuningriik · Bütsantsi ajalugu ja Ungari kuningriik ·
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Bütsants ja Ungarlased · Bütsantsi ajalugu ja Ungarlased ·
Urbanus II
Urbanus II (Eudes de Châtillon, Eudes de Lagery, Odon de Lagery, Odon de Châtillon, ka Odo, Ostia piiskop Otto; 1035 või 1042 – 29. juuli 1099) oli paavst aastatel 1088–1099.
Bütsants ja Urbanus II · Bütsantsi ajalugu ja Urbanus II ·
Usund
Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm.
Bütsants ja Usund · Bütsantsi ajalugu ja Usund ·
Vahemere maad
Vahemere maad Antibesi linnavaade (Prantsusmaa). Tänu soojale kliimale, merele, mägedele ja kultuuripärandile on Vahemere maad populaarne turismipiirkond Porto linnavaade (Portugal). Kuigi linn asub Atlandi ookeani ääres, käib ta Vahemeremaade alla Vaade Pietra di Bismantovale Apenniinides (Itaalia) Vahemere maad (varem Vahemeremaad) on ajalooline piirkond Vahemere ääres.
Bütsants ja Vahemere maad · Bütsantsi ajalugu ja Vahemere maad ·
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Bütsants ja Vahemeri · Bütsantsi ajalugu ja Vahemeri ·
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Bütsants ja Vana-Kreeka · Bütsantsi ajalugu ja Vana-Kreeka ·
Vana-Makedoonia
Vana-Makedoonia (vanakreeka keeles Μακεδονία) oli antiikaja Kreeka ajalooline maa Egeuse merest põhjas.
Bütsants ja Vana-Makedoonia · Bütsantsi ajalugu ja Vana-Makedoonia ·
Vandaalid
Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.
Bütsants ja Vandaalid · Bütsantsi ajalugu ja Vandaalid ·
Vandenõu
Vandenõu on salajane kokkulepe ebaseadusliku või kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks (riigipööre, atentaat vmt).
Bütsants ja Vandenõu · Bütsantsi ajalugu ja Vandenõu ·
Varrak (kirjastus)
Varrak on Tallinnas tegutsev raamatukirjastus.
Bütsants ja Varrak (kirjastus) · Bütsantsi ajalugu ja Varrak (kirjastus) ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Bütsants ja Vasall · Bütsantsi ajalugu ja Vasall ·
Vasallriik
Vasallriik on suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse.
Bütsants ja Vasallriik · Bütsantsi ajalugu ja Vasallriik ·
Väike-Aasia
Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.
Bütsants ja Väike-Aasia · Bütsantsi ajalugu ja Väike-Aasia ·
Veneetsia
Veneetsia (itaalia keeles Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna città metropolitana di Venezia halduskeskus.
Bütsants ja Veneetsia · Bütsantsi ajalugu ja Veneetsia ·
Veneetsia doodž
Veneetsia vabariigi vapp Viimane Veneetsia doodž Lodovico Manin Veneetsia doodž (veneetsia keeles Doxe de Venexia, itaalia keeles Doge di Venezia), mida mõnikord tõlgitakse ka kui "hertsog" (itaalia keeles Duca), oli Veneetsia vabariigi kõrgeim võimukandja ja juht rohkem kui tuhande aasta jooksul.
Bütsants ja Veneetsia doodž · Bütsantsi ajalugu ja Veneetsia doodž ·
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Bütsants ja Veneetsia vabariik · Bütsantsi ajalugu ja Veneetsia vabariik ·
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Bütsants ja Viikingid · Bütsantsi ajalugu ja Viikingid ·
Vladimir Püha
Vladimir Püha (ka Vladimir Suur ja Vladimir Svjatoslavitš, Vladimir Särav Päikene; ukraina keeles Володимир Святославич Volodõmõr Svjatoslavõtš; vene keeles Владимир Святославич Vladimir Svjatoslavitš; umbes 956 – 15. juuli 1015) oli Kiievi suurvürst 980–1015 ja Kiievi suurvürstiriigi ristiusustaja.
Bütsants ja Vladimir Püha · Bütsantsi ajalugu ja Vladimir Püha ·
Zadar
Zadar (itaalia Zara) on linn Horvaatias Aadria mere rannikul Dalmaatsias, Zadari maakonna keskus.
Bütsants ja Zadar · Bütsantsi ajalugu ja Zadar ·
Zeno
Flavius Zeno, kreekapäraselt Zenon (Imperator Caesar Flavius Zeno Augustus; kreeka keeles:Ζήνων; umbes 425 – 9. aprill 491), oli Ida-Rooma keiser 29. jaanuarist 474 kuni 9. jaanuarini 475 ja teist korda augustist 476 kuni 9. aprillini 491.
Bütsants ja Zeno · Bütsantsi ajalugu ja Zeno ·
1917. aasta revolutsioonid Venemaal
1917.
1917. aasta revolutsioonid Venemaal ja Bütsants · 1917. aasta revolutsioonid Venemaal ja Bütsantsi ajalugu ·
3. sajand
3.
3. sajand ja Bütsants · 3. sajand ja Bütsantsi ajalugu ·
4. sajand
4.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Bütsants ja Bütsantsi ajalugu ühist
- Millised on sarnasused Bütsants ja Bütsantsi ajalugu
Võrdlus Bütsants ja Bütsantsi ajalugu
Bütsants on 482 suhted, samas Bütsantsi ajalugu 558. Kuna neil ühist 294, Jaccard indeks on 28.27% = 294 / (482 + 558).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Bütsants ja Bütsantsi ajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
