Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Bütsants ja Horvaatia kuningriik (keskaegne)
Bütsants ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) on 32 ühist asja (Unioonpeedia): Aadria meri, Araablased, Bari, Basileios II, Bütsants, Bulgaarlased, Dalmaatsia, Doonau, Durrës, Esimene Bulgaaria tsaaririik, Frangid, Glagoolitsa, Herakleios I, Horvaadid, Horvaatia, Illüüria, Kesk-Euroopa, Ladina keel, Legaat, Normannid, Paavst, Püha Tool, Polovetsid, Romanos I, Serblased, Slaavlased, Suur kirikulõhe, Ungari kuningriik, Ungarlased, Veneetsia doodž, ..., Veneetsia vabariik, Zadar. Laienda indeks (2 rohkem) »
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Aadria meri ja Bütsants · Aadria meri ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) ·
Araablased
Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.
Araablased ja Bütsants · Araablased ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) ·
Bari
Bari on sadamalinn Itaalias, Apuulia maakonna ja Bari suurlinnapiirkonna halduskeskus.
Bütsants ja Bari · Bari ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) ·
Basileios II
Basileios II (958 – 15. detsember 1025), hüüdnimega Bulgaarlastetapja, oli Bütsantsi keiser vahemikus 10. jaanuar 976 – 15. detsember 1025.
Bütsants ja Basileios II · Basileios II ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Bütsants ja Bütsants · Bütsants ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) ·
Bulgaarlased
Kuulsaid bulgaarlasi Bulgaarlaste diasporaa Bulgaarlased (endanimetus българи) on lõunaslaavi rahvas Balkanil, Bulgaaria põhirahvus.
Bütsants ja Bulgaarlased · Bulgaarlased ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) ·
Dalmaatsia
Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.
Bütsants ja Dalmaatsia · Dalmaatsia ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) ·
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Bütsants ja Doonau · Doonau ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) ·
Durrës
Vaade Durrësile õhust Durrës on Albaania peamine sadamalinn, Durrësi maakonna halduskeskus.
Bütsants ja Durrës · Durrës ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) ·
Esimene Bulgaaria tsaaririik
Esimene Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Първo българско царство) on historiograafiline mõiste umbes 681.
Bütsants ja Esimene Bulgaaria tsaaririik · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Bütsants ja Frangid · Frangid ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) ·
Glagoolitsa
Meieisapalve glagoolitsas: ümar-, kandilises ja kursiivkirjaviisis Glagoolitsa kiri (ⰳⰾⰰⰳⱁⰾⰹⱌⰰ glagoolitsa) on vanim teadaolev slaavi tähestik.
Bütsants ja Glagoolitsa · Glagoolitsa ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) ·
Herakleios I
Herakleios I (ladina Flavius Heraclius Augustus; kreeka keeles Φλάβιος Ἡράκλειος (umbes 575 – 11. veebruar 641) oli Bütsantsi keiser (Ida-Rooma keiser) 5. oktoobrist 610 kuni surmani 11. veebruaril 641, esimene Herakleiose dünastia keisritest. Ta oli üks tähtsamaid ja silmapaistvamaid Bütsantsi valitsejaid. Teda võib pidada viimaseks hilisantiigi valitsejaks ning esimeseks keskmise Bütsantsi riigi keisriks. Tema rajatud Herakleiose dünastia kestis 711. aastani. Herakleios oli sunnitud sõdima algul Pärsiaga (Sassaniidide riigiga), hiljem araablastega. Tema valitsusaja üks olulisemaid pärandeid oli kreeka keele muutmine ladina keele asemel keisririigi ametlikuks keeleks.
Bütsants ja Herakleios I · Herakleios I ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) ·
Horvaadid
Horvaatide diasporaa Horvaadi neiud rahvariietes. Ungari Horvaadid (omanimetus horvaadi keeles hrvati, sg hrvat) on lõunaslaavi päritolu etnos, kes elab peamiselt Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (on seal üks kolmest konstitutsioonilisest rahvusest), samuti Montenegro idaosas, Serbia põhjaosas Vojvodinas, Austria idaosas Burgenlandis ning Burgenlandiga piirnevatel Ungari ja Sloveenia aladel, aga ka mujal Balkani riikides.
Bütsants ja Horvaadid · Horvaadid ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) ·
Horvaatia
Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.
Bütsants ja Horvaatia · Horvaatia ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) ·
Illüüria
Illüüria oli antiikajal piirkond Aadria mere idarannikul Balkani poolsaarel ligikaudu tänapäeva Albaania, Horvaatia ja Bosnia ja Hertsegoviina aladel.
Bütsants ja Illüüria · Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Illüüria ·
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Bütsants ja Kesk-Euroopa · Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Kesk-Euroopa ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Bütsants ja Ladina keel · Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Ladina keel ·
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Bütsants ja Legaat · Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Legaat ·
Normannid
Normannid on viikingite järeltulijad.
Bütsants ja Normannid · Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Normannid ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Bütsants ja Paavst · Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Paavst ·
Püha Tool
Püha Tool Püha Tool ehk Püha Aujärg (ladina keeles Sancta Sedes (ka Apostellik Tool, Apostellik Aujärg) on kas paavst üksi või koos Rooma kuuria asutustega, mille kaudu katoliku kirikut juhitakse. Kuigi Püha Tooli nimetatakse ka Vatikaniks, on ta erinev Vatikani Linnriigist, mis on riik oma territooriumi, kodanikkonna ja riigivõimuga. Siiski on paavst Vatikani Linnriigi riigipea ning Püha Tool esindab seda riiki riikidevahelises suhtluses.
Bütsants ja Püha Tool · Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Püha Tool ·
Polovetsid
Polovetsid (ka kõptšakid, kiptšakid, kumaanid) oli turgi rahvas.
Bütsants ja Polovetsid · Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Polovetsid ·
Romanos I
Romanos I Lakapenos (või Lekapenos) (kreeka keeles Ρωμανός Λεκαπηνός; u 870 – 15. juuni 948) oli Bütsantsi mereväeadmiral, kellest sai Bütsantsi keiser.
Bütsants ja Romanos I · Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Romanos I ·
Serblased
Serblaste diasporaa Serblased on lõunaslaavi rahvas, kelle asualaks on Balkani poolsaare kesk- ja lääneosa, põhiliselt Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning mingil määral Horvaatia.
Bütsants ja Serblased · Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Serblased ·
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Bütsants ja Slaavlased · Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Slaavlased ·
Suur kirikulõhe
accessdate.
Bütsants ja Suur kirikulõhe · Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Suur kirikulõhe ·
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Bütsants ja Ungari kuningriik · Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Ungari kuningriik ·
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Bütsants ja Ungarlased · Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Ungarlased ·
Veneetsia doodž
Veneetsia vabariigi vapp Viimane Veneetsia doodž Lodovico Manin Veneetsia doodž (veneetsia keeles Doxe de Venexia, itaalia keeles Doge di Venezia), mida mõnikord tõlgitakse ka kui "hertsog" (itaalia keeles Duca), oli Veneetsia vabariigi kõrgeim võimukandja ja juht rohkem kui tuhande aasta jooksul.
Bütsants ja Veneetsia doodž · Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Veneetsia doodž ·
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Bütsants ja Veneetsia vabariik · Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Veneetsia vabariik ·
Zadar
Zadar (itaalia Zara) on linn Horvaatias Aadria mere rannikul Dalmaatsias, Zadari maakonna keskus.
Bütsants ja Zadar · Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Zadar ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Bütsants ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) ühist
- Millised on sarnasused Bütsants ja Horvaatia kuningriik (keskaegne)
Võrdlus Bütsants ja Horvaatia kuningriik (keskaegne)
Bütsants on 482 suhted, samas Horvaatia kuningriik (keskaegne) 107. Kuna neil ühist 32, Jaccard indeks on 5.43% = 32 / (482 + 107).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Bütsants ja Horvaatia kuningriik (keskaegne). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
