Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Bütsants ja Illüüria
Bütsants ja Illüüria on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Aadria meri, Apenniini poolsaar, Balkani poolsaar, Constantinus Suur, Diocletianus, Doonau, Durrës, Horvaadid, Kreeka keel, Prantsusmaa, Rooma keisririik, Rooma riik, Serblased, Slaavlased, Traakia, Vana-Kreeka, Vana-Makedoonia.
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Aadria meri ja Bütsants · Aadria meri ja Illüüria ·
Apenniini poolsaar
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Apenniini poolsaar on saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres.
Apenniini poolsaar ja Bütsants · Apenniini poolsaar ja Illüüria ·
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Bütsants ja Balkani poolsaar · Balkani poolsaar ja Illüüria ·
Constantinus Suur
Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima. Katoliku, õigeusu, luteri ja armeenia kirik tähistavad 22. maid tema mälestuspäevana. H. G. Wells võrdles teda tema maailmaajaloo rolli poolest Aleksander Suure ja Julius Caesariga.
Bütsants ja Constantinus Suur · Constantinus Suur ja Illüüria ·
Diocletianus
Diolectianuse pea Istanbuli arheoloogiamuuseumis Diocletianus (Imperator Caesar Caius Marcus Aurelius Numerius Diocletianus Augustus); sünninimi Diocles; (22. detsember 245 – 3. detsember 313) oli Vana-Rooma keiser 20. novembrist 283 kuni 1. maini 305.
Bütsants ja Diocletianus · Diocletianus ja Illüüria ·
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Bütsants ja Doonau · Doonau ja Illüüria ·
Durrës
Vaade Durrësile õhust Durrës on Albaania peamine sadamalinn, Durrësi maakonna halduskeskus.
Bütsants ja Durrës · Durrës ja Illüüria ·
Horvaadid
Horvaatide diasporaa Horvaadi neiud rahvariietes. Ungari Horvaadid (omanimetus horvaadi keeles hrvati, sg hrvat) on lõunaslaavi päritolu etnos, kes elab peamiselt Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (on seal üks kolmest konstitutsioonilisest rahvusest), samuti Montenegro idaosas, Serbia põhjaosas Vojvodinas, Austria idaosas Burgenlandis ning Burgenlandiga piirnevatel Ungari ja Sloveenia aladel, aga ka mujal Balkani riikides.
Bütsants ja Horvaadid · Horvaadid ja Illüüria ·
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Bütsants ja Kreeka keel · Illüüria ja Kreeka keel ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Bütsants ja Prantsusmaa · Illüüria ja Prantsusmaa ·
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Bütsants ja Rooma keisririik · Illüüria ja Rooma keisririik ·
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Bütsants ja Rooma riik · Illüüria ja Rooma riik ·
Serblased
Serblaste diasporaa Serblased on lõunaslaavi rahvas, kelle asualaks on Balkani poolsaare kesk- ja lääneosa, põhiliselt Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning mingil määral Horvaatia.
Bütsants ja Serblased · Illüüria ja Serblased ·
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Bütsants ja Slaavlased · Illüüria ja Slaavlased ·
Traakia
Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.
Bütsants ja Traakia · Illüüria ja Traakia ·
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Bütsants ja Vana-Kreeka · Illüüria ja Vana-Kreeka ·
Vana-Makedoonia
Vana-Makedoonia (vanakreeka keeles Μακεδονία) oli antiikaja Kreeka ajalooline maa Egeuse merest põhjas.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Bütsants ja Illüüria ühist
- Millised on sarnasused Bütsants ja Illüüria
Võrdlus Bütsants ja Illüüria
Bütsants on 482 suhted, samas Illüüria 80. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 3.02% = 17 / (482 + 80).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Bütsants ja Illüüria. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
