Sarnasusi Bütsants ja Itaalia
Bütsants ja Itaalia on 57 ühist asja (Unioonpeedia): Aadria meri, Apenniini poolsaar, Apuulia, Araablased, Arhitektuur, Balkani poolsaar, Bari, Bütsants, Dalmaatsia, Epigramm, Euroopa, Firenze, Frangid, Fresko, Genova, Germaanlased, Hispaania, Idagoodid, Jugoslaavia, Katoliiklus, Kirikuriik, Korruptsioon, Langobardid, Lääne-Euroopa, Lääne-Rooma keisririik, Luule, Messina, Mosaiik, Muslim, Muusika, ..., Napoli, Narses, Normannid, Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse, Odoaker, Osmanite riik, Paavst, Palermo, Põhja-Aafrika, Prantsusmaa, Ravenna, Ravenna eksarhaat, Reggio Calabria, Renessanss, Retoorika, Romulus Augustulus, Rooma, Rooma riik, Saksa-Rooma riik, Sitsiilia, Sitsiilia kuningriik, Theodosius I, Vahemeri, Vana-Kreeka, Veneetsia, Veneetsia vabariik, Venemaa. Laienda indeks (27 rohkem) »
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Aadria meri ja Bütsants · Aadria meri ja Itaalia ·
Apenniini poolsaar
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Apenniini poolsaar on saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres.
Apenniini poolsaar ja Bütsants · Apenniini poolsaar ja Itaalia ·
Apuulia
Apuulia (itaalia Puglia) on maakond Itaalias.
Apuulia ja Bütsants · Apuulia ja Itaalia ·
Araablased
Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.
Araablased ja Bütsants · Araablased ja Itaalia ·
Arhitektuur
Tartu Ülikooli klassitsistlik peahoone Paul Klee, "Värviline arhitektuur" (1917) Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektōn 'ehitusmeister') ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine.
Arhitektuur ja Bütsants · Arhitektuur ja Itaalia ·
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Bütsants ja Balkani poolsaar · Balkani poolsaar ja Itaalia ·
Bari
Bari on sadamalinn Itaalias, Apuulia maakonna ja Bari suurlinnapiirkonna halduskeskus.
Bütsants ja Bari · Bari ja Itaalia ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Bütsants ja Bütsants · Bütsants ja Itaalia ·
Dalmaatsia
Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.
Bütsants ja Dalmaatsia · Dalmaatsia ja Itaalia ·
Epigramm
Epigrammiks nimetati algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühikest lüürilist luuletust.
Bütsants ja Epigramm · Epigramm ja Itaalia ·
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Bütsants ja Euroopa · Euroopa ja Itaalia ·
Firenze
Firenze (vana käibelt kadunud nimekuju Fiorenza; ladina Florentia) on linn Itaalias, Toscana maakonna ja Firenze suurlinnapiirkonna halduskeskus.
Bütsants ja Firenze · Firenze ja Itaalia ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Bütsants ja Frangid · Frangid ja Itaalia ·
Fresko
Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja -tehnika.
Bütsants ja Fresko · Fresko ja Itaalia ·
Genova
Genova (ka Genua, ladina keeles Genua) on sadamalinn Itaalias Liguuria maakonnas, città metropolitana di Genova halduskeskus.
Bütsants ja Genova · Genova ja Itaalia ·
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Bütsants ja Germaanlased · Germaanlased ja Itaalia ·
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Bütsants ja Hispaania · Hispaania ja Itaalia ·
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Bütsants ja Idagoodid · Idagoodid ja Itaalia ·
Jugoslaavia
Jugoslaavia haldusala enne ja pärast Teist maailmasõda Jugoslaavia nime on ametlikult või mitteametlikult kandnud ajavahemikus 1918–2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik.
Bütsants ja Jugoslaavia · Itaalia ja Jugoslaavia ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Bütsants ja Katoliiklus · Itaalia ja Katoliiklus ·
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Bütsants ja Kirikuriik · Itaalia ja Kirikuriik ·
Korruptsioon
ÜRO korruptsioonivastane konventsioon Korruptsioon (ladina corruptio, 'rikutus, moraalne laostumus') on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil.
Bütsants ja Korruptsioon · Itaalia ja Korruptsioon ·
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Bütsants ja Langobardid · Itaalia ja Langobardid ·
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Bütsants ja Lääne-Euroopa · Itaalia ja Lääne-Euroopa ·
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Bütsants ja Lääne-Rooma keisririik · Itaalia ja Lääne-Rooma keisririik ·
Luule
Maude Goodman, "Luuletus" (1895) Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses.
Bütsants ja Luule · Itaalia ja Luule ·
Messina
Messina on linn Itaalias Sitsiilia maakonnas, città metropolitana di Messina halduskeskus.
Bütsants ja Messina · Itaalia ja Messina ·
Mosaiik
Mosaiik 6. sajandist Ravennas Mosaiik on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi- või mõne muu materjali tükkidest.
Bütsants ja Mosaiik · Itaalia ja Mosaiik ·
Muslim
Moslemite osakaal riigiti Muslim ehk moslem on usklik, kes tunnistab islamit ja järgib islami rituaale.
Bütsants ja Muslim · Itaalia ja Muslim ·
Muusika
Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.
Bütsants ja Muusika · Itaalia ja Muusika ·
Napoli
Napoli (.
Bütsants ja Napoli · Itaalia ja Napoli ·
Narses
Arvatav Narsese kujutis Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil Narses (kreeka Ναρσής; 5. sajandi lõpp – hiljemalt 574) oli Ida-Rooma riigi väejuht ja eunuhh keiser Justinianus I valitsemisajal.
Bütsants ja Narses · Itaalia ja Narses ·
Normannid
Normannid on viikingite järeltulijad.
Bütsants ja Normannid · Itaalia ja Normannid ·
Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse
Sitsiilia kuningriik (roheline) aastal 1154, mis kujutab normannide vallutuste ulatust Itaalias mitme aastakümne jooksul, kui tegutsesid sõltumatud seiklejad Normannide Lõuna-Itaalia vallutus algas 11.
Bütsants ja Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse · Itaalia ja Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse ·
Odoaker
Odoaker 477. aastal Ravennas löödud mündil Odoaker (ka Odowaker; umbes 435 – 493) oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476.
Bütsants ja Odoaker · Itaalia ja Odoaker ·
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Bütsants ja Osmanite riik · Itaalia ja Osmanite riik ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Bütsants ja Paavst · Itaalia ja Paavst ·
Palermo
Palermo (sitsiilia keeles Palermu) on 630 828 elanikuga linn, mis on oma rahvaarvult Itaalias viies, see asub Sitsiilia maakonnas ja on città metropolitana di Palermo halduskeskus.
Bütsants ja Palermo · Itaalia ja Palermo ·
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Bütsants ja Põhja-Aafrika · Itaalia ja Põhja-Aafrika ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Bütsants ja Prantsusmaa · Itaalia ja Prantsusmaa ·
Ravenna
Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.
Bütsants ja Ravenna · Itaalia ja Ravenna ·
Ravenna eksarhaat
Ravenna eksarhaat ehk Itaalia eksarhaat oli Bütsantsi (Ida-Rooma) võimukeskus Itaalias 6.
Bütsants ja Ravenna eksarhaat · Itaalia ja Ravenna eksarhaat ·
Reggio Calabria
Reggio Calabria on linn Itaalias Calabria maakonnas, Reggio Calabria metropoli keskus.
Bütsants ja Reggio Calabria · Itaalia ja Reggio Calabria ·
Renessanss
Piero della Francesca "Il lupo di Rimini", 1451 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud, 14.
Bütsants ja Renessanss · Itaalia ja Renessanss ·
Retoorika
Retoorika hõlmab suulise kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti.
Bütsants ja Retoorika · Itaalia ja Retoorika ·
Romulus Augustulus
Romulus Augustus astub troonilt tagasi. Romulus Augustulust kujutav kuldmünt Romulus Augustulust kujutav münt Flavius Romulus Augustus, enamasti tuntud kui Romulus Augustulus, oli viimane Lääne-Rooma keiser.
Bütsants ja Romulus Augustulus · Itaalia ja Romulus Augustulus ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Bütsants ja Rooma · Itaalia ja Rooma ·
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Bütsants ja Rooma riik · Itaalia ja Rooma riik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Bütsants ja Saksa-Rooma riik · Itaalia ja Saksa-Rooma riik ·
Sitsiilia
Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.
Bütsants ja Sitsiilia · Itaalia ja Sitsiilia ·
Sitsiilia kuningriik
Sitsiilia kuningriik (itaalia keeles Regno di Sicilia,, katalaani keeles Regne de Sicília, sitsiilia keeles Regnu di Sicilia) oli riik, mis eksisteeris Itaalia lõunaosas selle asutamisest Roger II poolt aastal 1130 kuni aastani 1816.
Bütsants ja Sitsiilia kuningriik · Itaalia ja Sitsiilia kuningriik ·
Theodosius I
Theodosius I, keisrinimi Dominus Noster Flavius Theodosius Augustus (Flavius Theodosius I Suur; arvatavasti 11. jaanuar 347 Cauca (Hispaania) – 17. jaanuar 395 Mediolanum (praegu Milano)) oli Vana-Rooma keiser alates 19. jaanuarist 379 kuni surmani 395.
Bütsants ja Theodosius I · Itaalia ja Theodosius I ·
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Bütsants ja Vahemeri · Itaalia ja Vahemeri ·
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Bütsants ja Vana-Kreeka · Itaalia ja Vana-Kreeka ·
Veneetsia
Veneetsia (itaalia keeles Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna città metropolitana di Venezia halduskeskus.
Bütsants ja Veneetsia · Itaalia ja Veneetsia ·
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Bütsants ja Veneetsia vabariik · Itaalia ja Veneetsia vabariik ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Bütsants ja Itaalia ühist
- Millised on sarnasused Bütsants ja Itaalia
Võrdlus Bütsants ja Itaalia
Bütsants on 482 suhted, samas Itaalia 634. Kuna neil ühist 57, Jaccard indeks on 5.11% = 57 / (482 + 634).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Bütsants ja Itaalia. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: