Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Bütsants ja Justinianus I
Bütsants ja Justinianus I on 34 ühist asja (Unioonpeedia): Alemannid, Anastasius I (keiser), Antakya, Araablased, Arianism, Augustus, Bütsantsi keisrite loend, Bosporus, Diocletianus, Frangid, Germaanlased, Hagia Sophia, Idagootide kuningriik, Jeesus, Jeruusalemm, Justinus I, Justinus II, Kartaago, Konstantinoopol, Ladina keel, Lääne-Rooma keisririik, Marcus Aurelius, Monofüsitism, Napoli, Narses, Põhja-Aafrika, Pyrrhose võit, Ravenna, Rooma, Rooma keisririik, ..., Sassaniidide riik, Theoderich Suur, Theodora Porphyrogennete, Vandaalid. Laienda indeks (4 rohkem) »
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Alemannid ja Bütsants · Alemannid ja Justinianus I ·
Anastasius I (keiser)
Anastasius I (Imperator Caesar Flavius Anastasius Augustus; kreeka keeles: Ἀναστάσιος – Anastásios; umbes 430 – 9. juuli 518) oli Ida-Rooma keiser 11. aprillist 491 kuni 9. juulini 518, valitsedes seega 27 aastat, 2 kuud ja 28 päeva.
Anastasius I (keiser) ja Bütsants · Anastasius I (keiser) ja Justinianus I ·
Antakya
Antakya (araabia انطاكية (Anţākīyah)) on linn Türgis, Hatay provintsi keskus.
Antakya ja Bütsants · Antakya ja Justinianus I ·
Araablased
Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.
Araablased ja Bütsants · Araablased ja Justinianus I ·
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Arianism ja Bütsants · Arianism ja Justinianus I ·
Augustus
Augustus (Imperator Caesar Divi filius Augustus; sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus; 23. september 63 eKr – 19. august 14 pKr) oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr.
Augustus ja Bütsants · Augustus ja Justinianus I ·
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Bütsants ja Bütsantsi keisrite loend · Bütsantsi keisrite loend ja Justinianus I ·
Bosporus
Bosporus Bosporus (vanakreeka Βόσπορος Bosporos, sõnadest βοῦς 'härg' ja πόρος 'koolmekoht, väin'; türgi İstanbul Boğazı) on väin, mis eraldab Euroopat Aasiast ja ühendab Marmara merd Musta merega.
Bütsants ja Bosporus · Bosporus ja Justinianus I ·
Diocletianus
Diolectianuse pea Istanbuli arheoloogiamuuseumis Diocletianus (Imperator Caesar Caius Marcus Aurelius Numerius Diocletianus Augustus); sünninimi Diocles; (22. detsember 245 – 3. detsember 313) oli Vana-Rooma keiser 20. novembrist 283 kuni 1. maini 305.
Bütsants ja Diocletianus · Diocletianus ja Justinianus I ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Bütsants ja Frangid · Frangid ja Justinianus I ·
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Bütsants ja Germaanlased · Germaanlased ja Justinianus I ·
Hagia Sophia
Istanbuli Hagia Sophia Istanbuli Hagia Sophia Irene Hagia Sophia on endine õigeusu kirik, vahepeal aastail 1204–1261 katoliku kirik, hiljem aastail 1453–1931 mošee ja alates 1935.
Bütsants ja Hagia Sophia · Hagia Sophia ja Justinianus I ·
Idagootide kuningriik
Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.
Bütsants ja Idagootide kuningriik · Idagootide kuningriik ja Justinianus I ·
Jeesus
Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7. aprillil 30 või 3. aprillil 33 pKr Jeruusalemmas) oli karismaatiline juudi rändjutlustaja, usuõpetaja, tervendaja, märter ja prohvet, kelle tegevuse tulemusena tekkis kristlus.
Bütsants ja Jeesus · Jeesus ja Justinianus I ·
Jeruusalemm
Kaljutempel Jeruusalemm (vanemas kirjaviisis Jeruusalem) on Iisraeli pealinn (vaata Jeruusalemma seadus) ja riigi suurim linn.
Bütsants ja Jeruusalemm · Jeruusalemm ja Justinianus I ·
Justinus I
Justinus I (Imperator Caesar Flavius Iustinus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστῖνος, Ioustînos; u 450 – 1. august 527) oli Ida-Rooma keiser 9. juulist 518 kuni 1. augustini 527, valitsedes seega 9 aastat ja 23 päeva.
Bütsants ja Justinus I · Justinianus I ja Justinus I ·
Justinus II
Justinus II või Justinus Noorem (ladina keeles: Iustinus Iunior; kreeka keeles: Ἰουστῖνος, valitsejanimega Imperator Caesar Flavius Iustinus Augustus; umbes 520 – 5. oktoober 578) oli Bütsantsi keiser 14. novembrist 565 kuni surmani, valitsedes seega 12 aastat, 11 kuud ja 22 päeva.
Bütsants ja Justinus II · Justinianus I ja Justinus II ·
Kartaago
Kartaago ja mõjuala enne esimest Puunia sõda Kartaago (foiniikia Kart Hadašt ('uus linn'), vanakreeka Καρχηδών (Karchedon), ladina Carthago) oli foiniiklaste rajatud linn Vahemere lõunakaldal, Põhja-Aafrikas.
Bütsants ja Kartaago · Justinianus I ja Kartaago ·
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Bütsants ja Konstantinoopol · Justinianus I ja Konstantinoopol ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Bütsants ja Ladina keel · Justinianus I ja Ladina keel ·
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Bütsants ja Lääne-Rooma keisririik · Justinianus I ja Lääne-Rooma keisririik ·
Marcus Aurelius
Marcus Aurelius (ladina keeles Imperator Caesar Divi Antonini Pii Divi Hadriani Marcus Aurelius Antoninus Augustus; sünninimi Marcus Annius Catilius Severus; 26. aprill 121 – 17. märts 180) oli Vana-Rooma keiser 7. märtsist 161 kuni surmani.
Bütsants ja Marcus Aurelius · Justinianus I ja Marcus Aurelius ·
Monofüsitism
Monofüsiidid (kreeka k. monos 'üks' ja physis 'olemus, loomus') on Kristuse ühe loomuse õpetuse pooldajad.
Bütsants ja Monofüsitism · Justinianus I ja Monofüsitism ·
Napoli
Napoli (.
Bütsants ja Napoli · Justinianus I ja Napoli ·
Narses
Arvatav Narsese kujutis Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil Narses (kreeka Ναρσής; 5. sajandi lõpp – hiljemalt 574) oli Ida-Rooma riigi väejuht ja eunuhh keiser Justinianus I valitsemisajal.
Bütsants ja Narses · Justinianus I ja Narses ·
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Bütsants ja Põhja-Aafrika · Justinianus I ja Põhja-Aafrika ·
Pyrrhose võit
Pyrrhose võit on väljend, mis pärineb Molosside kuningalt Pyrrhoselt, kes ütles 279. aastal eKr peetud võiduka, aga kaotusrohke Ausculumi lahingu järel: "Veel üks selline võit ja ma olen kadunud." Pyrrhose võidu all mõistetakse mingis olukorras edu saavutamist ränga hinnaga.
Bütsants ja Pyrrhose võit · Justinianus I ja Pyrrhose võit ·
Ravenna
Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.
Bütsants ja Ravenna · Justinianus I ja Ravenna ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Bütsants ja Rooma · Justinianus I ja Rooma ·
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Bütsants ja Rooma keisririik · Justinianus I ja Rooma keisririik ·
Sassaniidide riik
Sassaniidide riik (pärsia Ērānshahr ja Ērān) oli viimane Iraani suurriik enne moslemite vallutusi.
Bütsants ja Sassaniidide riik · Justinianus I ja Sassaniidide riik ·
Theoderich Suur
Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.
Bütsants ja Theoderich Suur · Justinianus I ja Theoderich Suur ·
Theodora Porphyrogennete
Theodora Porphyrogennete (kreeka keeles: Θεοδώρα Πορφυρογενίτη (Theodōra Porphyrogenítē); umbes 980 – 31. august 1056) oli Bütsantsi keisrinna 21. aprillist 1042 kuni 31. augustini 1056.
Bütsants ja Theodora Porphyrogennete · Justinianus I ja Theodora Porphyrogennete ·
Vandaalid
Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Bütsants ja Justinianus I ühist
- Millised on sarnasused Bütsants ja Justinianus I
Võrdlus Bütsants ja Justinianus I
Bütsants on 482 suhted, samas Justinianus I 117. Kuna neil ühist 34, Jaccard indeks on 5.68% = 34 / (482 + 117).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Bütsants ja Justinianus I. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
