Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Bütsants ja Keskaja kirjandus

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Bütsants ja Keskaja kirjandus

Bütsants vs. Keskaja kirjandus

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel. Keskaja kirjandus on lai valdkond, mis hõlmab sisuliselt kõiki kirjatöid, mis olid saadaval Euroopas ja selle naabermaades keskaja vältel (umbkaudu tuhande aasta jooksul Lääne-Rooma impeeriumi langusest umbes 500. aastal kuni renessansi alguseni Firenzes 15. sajandi lõpul).

Sarnasusi Bütsants ja Keskaja kirjandus

Bütsants ja Keskaja kirjandus on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Armeenia, Bütsants, Doktriin, Euroopa, Filosoofia, Firenze, Gild, Hagiograafia, Hümn, Hispaania, Juudid, Keskaeg, Kreeka keel, Ladina keel, Liturgia, Palverännak, Piibel, Prantsusmaa, Renessanss, Rooma keisririik, Rooma riik, Teoloogia, Vana-Kreeka, 15. sajand.

Armeenia

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.

Armeenia ja Bütsants · Armeenia ja Keskaja kirjandus · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Bütsants ja Bütsants · Bütsants ja Keskaja kirjandus · Näe rohkem »

Doktriin

Doktriin (ladina keeles doctrina õpetus, juhtmõte) on vaadete, printsiipide, uskumiste, teaduslike, poliitiliste ja filosoofiliste tõekspidamiste süsteem, juhiste kogum, mis väljendab võimul olijate praktilise tegevuse põhisuundi ja pürgimusi.

Bütsants ja Doktriin · Doktriin ja Keskaja kirjandus · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Bütsants ja Euroopa · Euroopa ja Keskaja kirjandus · Näe rohkem »

Filosoofia

Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.

Bütsants ja Filosoofia · Filosoofia ja Keskaja kirjandus · Näe rohkem »

Firenze

Firenze (vana käibelt kadunud nimekuju Fiorenza; ladina Florentia) on linn Itaalias, Toscana maakonna ja Firenze suurlinnapiirkonna halduskeskus.

Bütsants ja Firenze · Firenze ja Keskaja kirjandus · Näe rohkem »

Gild

Gild (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon.

Bütsants ja Gild · Gild ja Keskaja kirjandus · Näe rohkem »

Hagiograafia

Hagiograafia (kreeka keeles ἅγιος hagios 'püha'ja γραφία graphia 'kirjutamine') on pühakuid, nende elu ja tegusid käsitlev kirjandus ning uurimistöö.

Bütsants ja Hagiograafia · Hagiograafia ja Keskaja kirjandus · Näe rohkem »

Hümn

Hümn (kreeka sõnast ὕμνος (hymnos)) on antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid.

Bütsants ja Hümn · Hümn ja Keskaja kirjandus · Näe rohkem »

Hispaania

Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Bütsants ja Hispaania · Hispaania ja Keskaja kirjandus · Näe rohkem »

Juudid

Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.

Bütsants ja Juudid · Juudid ja Keskaja kirjandus · Näe rohkem »

Keskaeg

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.

Bütsants ja Keskaeg · Keskaeg ja Keskaja kirjandus · Näe rohkem »

Kreeka keel

Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.

Bütsants ja Kreeka keel · Keskaja kirjandus ja Kreeka keel · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Bütsants ja Ladina keel · Keskaja kirjandus ja Ladina keel · Näe rohkem »

Liturgia

Liturgia (kreeka keeles λειτουργία leiturgía, 'avalik teenistus') on kindla korra järgi peetav jumalateenistus.

Bütsants ja Liturgia · Keskaja kirjandus ja Liturgia · Näe rohkem »

Palverännak

Palverännak on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak.

Bütsants ja Palverännak · Keskaja kirjandus ja Palverännak · Näe rohkem »

Piibel

Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.

Bütsants ja Piibel · Keskaja kirjandus ja Piibel · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Bütsants ja Prantsusmaa · Keskaja kirjandus ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Renessanss

Piero della Francesca "Il lupo di Rimini", 1451 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud, 14.

Bütsants ja Renessanss · Keskaja kirjandus ja Renessanss · Näe rohkem »

Rooma keisririik

Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.

Bütsants ja Rooma keisririik · Keskaja kirjandus ja Rooma keisririik · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Bütsants ja Rooma riik · Keskaja kirjandus ja Rooma riik · Näe rohkem »

Teoloogia

Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.

Bütsants ja Teoloogia · Keskaja kirjandus ja Teoloogia · Näe rohkem »

Vana-Kreeka

Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.

Bütsants ja Vana-Kreeka · Keskaja kirjandus ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »

15. sajand

15.

15. sajand ja Bütsants · 15. sajand ja Keskaja kirjandus · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Bütsants ja Keskaja kirjandus

Bütsants on 482 suhted, samas Keskaja kirjandus 104. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 4.10% = 24 / (482 + 104).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Bütsants ja Keskaja kirjandus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »