Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Bütsants ja Ristisõjad
Bütsants ja Ristisõjad on 69 ühist asja (Unioonpeedia): Abbassiidide kalifaat, Aleppo, Anatoolia, Antakya, Astronoomia, Bütsants, Clermont-Ferrand, Dalmaatsia, Egeuse meri, Esimene ristisõda, Euroopa, Fatimiidide kalifaat, Frangid, Horvaatia, Innocentius III, Islam, Jeruusalemm, Jeruusalemma kuningriik, Jumal, Katoliiklus, Kesk-Euroopa, Ketserlus, Kiievi-Vene, Kolmas ristisõda, Konstantinoopol, Korfu, Kreekakatoliku kirik, Kristlus, Kultuur, Ladina keel, ..., Ladina keisririik, Lääne-Euroopa, Legaat, Malta, Matemaatika, Muslim, Neljas ristisõda, Nikaia keisririik, Normannid, Paavst, Paganlus, Palestiina, Palverännak, Põhja-Aafrika, Prantsusmaa, Rüütel, Ristisõdijate riigid, Ristisõjad, Rooma, Saksa-Rooma riik, Saladin, Süüria, Seldžukid, Siid, Sitsiilia, Sultan, Suur kirikulõhe, Türgi, Teine ristisõda, Trabzon, Ungari kuningriik, Urbanus II, Usund, Vahemeri, Vasallriik, Väike-Aasia, Veneetsia, Viikingid, Zadar. Laienda indeks (39 rohkem) »
Abbassiidide kalifaat
Abbassiidide kalifaat ehk Bagdadi kalifaat oli Abbassiidide dünastia poolt valitsetud Kalifaat 750–1258.
Abbassiidide kalifaat ja Bütsants · Abbassiidide kalifaat ja Ristisõjad ·
Aleppo
Aleppo (varem ka Haleb, ar حلب Ḩalab) on linn Süürias, Ḩalabi provintsi (Muḥāfaẓat Ḥalab) halduskeskus.
Aleppo ja Bütsants · Aleppo ja Ristisõjad ·
Anatoolia
Anatoolia piiritlus Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.
Anatoolia ja Bütsants · Anatoolia ja Ristisõjad ·
Antakya
Antakya (araabia انطاكية (Anţākīyah)) on linn Türgis, Hatay provintsi keskus.
Antakya ja Bütsants · Antakya ja Ristisõjad ·
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Astronoomia ja Bütsants · Astronoomia ja Ristisõjad ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Bütsants ja Bütsants · Bütsants ja Ristisõjad ·
Clermont-Ferrand
Clermont-Ferrand on linn Prantsusmaal, Puy-de-Dôme'i departemangu ja endise Auvergne'i piirkonna keskus.
Bütsants ja Clermont-Ferrand · Clermont-Ferrand ja Ristisõjad ·
Dalmaatsia
Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.
Bütsants ja Dalmaatsia · Dalmaatsia ja Ristisõjad ·
Egeuse meri
Satelliidipilt Egeuse merest Veealune vulkaan Egeuse meres Egeuse meri on Vahemere osa, piiratud Balkani poolsaarega läänes ja põhjas, Väike-Aasia poolsaarega idas ja Kreetaga lõunas.
Bütsants ja Egeuse meri · Egeuse meri ja Ristisõjad ·
Esimene ristisõda
Esimene ristisõda toimus aastatel 1096–1099, eesmärgiga moslemitest seldžukkide väljatõrjumine pühalt maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt.
Bütsants ja Esimene ristisõda · Esimene ristisõda ja Ristisõjad ·
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Bütsants ja Euroopa · Euroopa ja Ristisõjad ·
Fatimiidide kalifaat
Fatimiidide kalifaat oli Fatimiidide dünastia poolt aastatel 909–1171 valitsetud kalifaat Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas.
Bütsants ja Fatimiidide kalifaat · Fatimiidide kalifaat ja Ristisõjad ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Bütsants ja Frangid · Frangid ja Ristisõjad ·
Horvaatia
Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.
Bütsants ja Horvaatia · Horvaatia ja Ristisõjad ·
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Bütsants ja Innocentius III · Innocentius III ja Ristisõjad ·
Islam
Palverännakul muslimid Mekas Masjid al-Haramis Islam (araabia keeles الإسلامal-’islām 'alistumine ' tegusõnast أسلمaslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist.
Bütsants ja Islam · Islam ja Ristisõjad ·
Jeruusalemm
Kaljutempel Jeruusalemm (vanemas kirjaviisis Jeruusalem) on Iisraeli pealinn (vaata Jeruusalemma seadus) ja riigi suurim linn.
Bütsants ja Jeruusalemm · Jeruusalemm ja Ristisõjad ·
Jeruusalemma kuningriik
Jeruusalemma kuningriik oli 1099.
Bütsants ja Jeruusalemma kuningriik · Jeruusalemma kuningriik ja Ristisõjad ·
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Bütsants ja Jumal · Jumal ja Ristisõjad ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Bütsants ja Katoliiklus · Katoliiklus ja Ristisõjad ·
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Bütsants ja Kesk-Euroopa · Kesk-Euroopa ja Ristisõjad ·
Ketserlus
Ketserlus ehk hereesia (kreeka keeles αἵρεσις hairesis, 'valik, valitud asi', hilisem tähendus 'erakond, koolkond, uskkond') on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.
Bütsants ja Ketserlus · Ketserlus ja Ristisõjad ·
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Bütsants ja Kiievi-Vene · Kiievi-Vene ja Ristisõjad ·
Kolmas ristisõda
Kolmas ristisõda (1189–1192), oli Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada püha maad Saladini käest.
Bütsants ja Kolmas ristisõda · Kolmas ristisõda ja Ristisõjad ·
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Bütsants ja Konstantinoopol · Konstantinoopol ja Ristisõjad ·
Korfu
Korfu (kreeka keeles Κέρκυρα Kérkyra) on Kreekale kuuluv saar Joonia saarestikus.
Bütsants ja Korfu · Korfu ja Ristisõjad ·
Kreekakatoliku kirik
Kristluse levik 2.–14. sajandini Kreekakatoliku kirik on katoliku kiriku haru, mis järgib Bütsantsi (Konstantinoopoli) liturgilist traditsiooni (Bütsantsi riitust).
Bütsants ja Kreekakatoliku kirik · Kreekakatoliku kirik ja Ristisõjad ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Bütsants ja Kristlus · Kristlus ja Ristisõjad ·
Kultuur
Üldlaulupeo traditsioon on üks Eesti kultuuri tuntumaid sümboleid Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus.
Bütsants ja Kultuur · Kultuur ja Ristisõjad ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Bütsants ja Ladina keel · Ladina keel ja Ristisõjad ·
Ladina keisririik
Ladina keisririik oli pärast Neljandat ristisõda Bütsantsi aladele ristisõdijate rajatud feodaalne riik, mis loodi peale Konstantinoopoli vallutamist 1204.
Bütsants ja Ladina keisririik · Ladina keisririik ja Ristisõjad ·
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Bütsants ja Lääne-Euroopa · Lääne-Euroopa ja Ristisõjad ·
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Bütsants ja Legaat · Legaat ja Ristisõjad ·
Malta
Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mille peamised kuus saart on Malta, Gozo (Għawdex), Comino (Kemmuna), Manoeli, Cominotto (Kemmunett) ja Filfla saar.
Bütsants ja Malta · Malta ja Ristisõjad ·
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Bütsants ja Matemaatika · Matemaatika ja Ristisõjad ·
Muslim
Moslemite osakaal riigiti Muslim ehk moslem on usklik, kes tunnistab islamit ja järgib islami rituaale.
Bütsants ja Muslim · Muslim ja Ristisõjad ·
Neljas ristisõda
Neljas ristisõda oli ristisõda, mis peeti 1202–1204.
Bütsants ja Neljas ristisõda · Neljas ristisõda ja Ristisõjad ·
Nikaia keisririik
Nikaia keisririik oli riik Väike-Aasia kirdeosas aastatel 1204–1261, mis tekkis Neljanda ristisõja ajal pärast Ida-Rooma riigi pealinna Konstantinoopoli vallutamist Lääne-Euroopa ristisõdijate poolt (1204).
Bütsants ja Nikaia keisririik · Nikaia keisririik ja Ristisõjad ·
Normannid
Normannid on viikingite järeltulijad.
Bütsants ja Normannid · Normannid ja Ristisõjad ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Bütsants ja Paavst · Paavst ja Ristisõjad ·
Paganlus
Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.
Bütsants ja Paganlus · Paganlus ja Ristisõjad ·
Palestiina
Palestiina (ametlikult Palestiina Riik, araabia keeles دولة فلسطين 'Dawlat Filasţīn') on osaliselt tunnustatud riik Aasias Lähis-Idas Vahemere idakaldal.
Bütsants ja Palestiina · Palestiina ja Ristisõjad ·
Palverännak
Palverännak on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak.
Bütsants ja Palverännak · Palverännak ja Ristisõjad ·
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Bütsants ja Põhja-Aafrika · Põhja-Aafrika ja Ristisõjad ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Bütsants ja Prantsusmaa · Prantsusmaa ja Ristisõjad ·
Rüütel
Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.
Bütsants ja Rüütel · Rüütel ja Ristisõjad ·
Ristisõdijate riigid
Lähis-Ida aastal 1135, ristisõdijate riigid on märgitud punaste ristidega Väike-Aasia ja ristisõdijate riigid u aastal 1140 Ristisõdijate riigid olid mitmed enamasti 12.
Bütsants ja Ristisõdijate riigid · Ristisõdijate riigid ja Ristisõjad ·
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Bütsants ja Ristisõjad · Ristisõjad ja Ristisõjad ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Bütsants ja Rooma · Ristisõjad ja Rooma ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Bütsants ja Saksa-Rooma riik · Ristisõjad ja Saksa-Rooma riik ·
Saladin
valitsetud alad (kollasega) 12. sajandil Ṣalāḥ ad-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb (araabia صلاح الدين يوسف بن أيوب, Ṣalāḥ al-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb, kurdi سهلاحهدین ئهیوبی, Selah'edînê Eyubî, pärsia صلاحالدین ایوبی, Salāh-ed-Dīn-e Ayyūbī; u 1138 – 4. märts 1193), Läänes tuntud kui Saladin, oli kurdiPaljud tollased autorid toonitavad seda.
Bütsants ja Saladin · Ristisõjad ja Saladin ·
Süüria
Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.
Bütsants ja Süüria · Ristisõjad ja Süüria ·
Seldžukid
turgi rändhõimude valitsetud alad (''ca'' 900) Seldžukkide riigi suurim ulatus aastal 1092 Euroopa ja Väike-Aasia kaart 11. sajandil Seldžukid olid oguusi-turgi rändhõimude liit ja nende rajatud dünastia, kes valitsesid Lääne-Aasias 11.–14. sajandini, sh Seldžukkide riiki (1037–1194) ja Rumi seldžukkide sultanaati (1077–1307).
Bütsants ja Seldžukid · Ristisõjad ja Seldžukid ·
Siid
Siidist valmistatud lips Siid on looduslik valguline kiud, mida saadakse siidiliblika (Bombyx mori) vastse kookoni lahtikerimisel ja millest kedratakse niiti siidkangaste kudumiseks.
Bütsants ja Siid · Ristisõjad ja Siid ·
Sitsiilia
Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.
Bütsants ja Sitsiilia · Ristisõjad ja Sitsiilia ·
Sultan
Sultan on valitseja tiitel islamimaades (araabia keeles سلطان Sulṭān).
Bütsants ja Sultan · Ristisõjad ja Sultan ·
Suur kirikulõhe
accessdate.
Bütsants ja Suur kirikulõhe · Ristisõjad ja Suur kirikulõhe ·
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Bütsants ja Türgi · Ristisõjad ja Türgi ·
Teine ristisõda
Teine ristisõda toimus Väike-Aasias aastatel 1147–1149 ning selles osalesid seldžukid, Prantsuse ja Saksa väed.
Bütsants ja Teine ristisõda · Ristisõjad ja Teine ristisõda ·
Trabzon
Trabzon (varasemad eestikeelsed nimed Trapesund, Trapezund; vanakreeka kontekstis Trapezus (Τραπεζοῦς)) on linn praegusel Türgi territooriumil, Musta mere lõunakaldal.
Bütsants ja Trabzon · Ristisõjad ja Trabzon ·
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Bütsants ja Ungari kuningriik · Ristisõjad ja Ungari kuningriik ·
Urbanus II
Urbanus II (Eudes de Châtillon, Eudes de Lagery, Odon de Lagery, Odon de Châtillon, ka Odo, Ostia piiskop Otto; 1035 või 1042 – 29. juuli 1099) oli paavst aastatel 1088–1099.
Bütsants ja Urbanus II · Ristisõjad ja Urbanus II ·
Usund
Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm.
Bütsants ja Usund · Ristisõjad ja Usund ·
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Bütsants ja Vahemeri · Ristisõjad ja Vahemeri ·
Vasallriik
Vasallriik on suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse.
Bütsants ja Vasallriik · Ristisõjad ja Vasallriik ·
Väike-Aasia
Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.
Bütsants ja Väike-Aasia · Ristisõjad ja Väike-Aasia ·
Veneetsia
Veneetsia (itaalia keeles Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna città metropolitana di Venezia halduskeskus.
Bütsants ja Veneetsia · Ristisõjad ja Veneetsia ·
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Bütsants ja Viikingid · Ristisõjad ja Viikingid ·
Zadar
Zadar (itaalia Zara) on linn Horvaatias Aadria mere rannikul Dalmaatsias, Zadari maakonna keskus.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Bütsants ja Ristisõjad ühist
- Millised on sarnasused Bütsants ja Ristisõjad
Võrdlus Bütsants ja Ristisõjad
Bütsants on 482 suhted, samas Ristisõjad 235. Kuna neil ühist 69, Jaccard indeks on 9.62% = 69 / (482 + 235).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Bütsants ja Ristisõjad. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
