Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Bütsants ja Trapezundi keisririik

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Bütsants ja Trapezundi keisririik

Bütsants vs. Trapezundi keisririik

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel. Trapezundi Keisririik oli aastatel 1204–1461 Väike-Aasia kirdeosas, Musta mere lõunarannikul ja Krimmi poolsaare lõunarannikul asunud riik, pealinn Trapezund (nüüd Trabzon).

Sarnasusi Bütsants ja Trapezundi keisririik

Bütsants ja Trapezundi keisririik on 10 ühist asja (Unioonpeedia): Andronikos I Komnenos, Bütsantsi keisrite loend, Ladina keisririik, Mehmed II, Must meri, Neljas ristisõda, Nikaia keisririik, Osmanite riik, Trabzon, Väike-Aasia.

Andronikos I Komnenos

Andronikos I Komnenos (kreeka keeles Ἀνδρόνικος Κομνηνός; ladinapäraselt Andronicus I Comnenus; umbes 1118 – 12. september 1185) oli Bütsantsi keiser, kes valitses aastatel 1183–1185 (kaks aastat).

Andronikos I Komnenos ja Bütsants · Andronikos I Komnenos ja Trapezundi keisririik · Näe rohkem »

Bütsantsi keisrite loend

Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.

Bütsants ja Bütsantsi keisrite loend · Bütsantsi keisrite loend ja Trapezundi keisririik · Näe rohkem »

Ladina keisririik

Ladina keisririik oli pärast Neljandat ristisõda Bütsantsi aladele ristisõdijate rajatud feodaalne riik, mis loodi peale Konstantinoopoli vallutamist 1204.

Bütsants ja Ladina keisririik · Ladina keisririik ja Trapezundi keisririik · Näe rohkem »

Mehmed II

Mehmed II Suur (ka Mehmed Vallutaja; ka Mehmet II) osmanitürgi keeles: محمدثانى‎, Meḥmed i sānī; türgi keeles: II.

Bütsants ja Mehmed II · Mehmed II ja Trapezundi keisririik · Näe rohkem »

Must meri

Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.

Bütsants ja Must meri · Must meri ja Trapezundi keisririik · Näe rohkem »

Neljas ristisõda

Neljas ristisõda oli ristisõda, mis peeti 1202–1204.

Bütsants ja Neljas ristisõda · Neljas ristisõda ja Trapezundi keisririik · Näe rohkem »

Nikaia keisririik

Nikaia keisririik oli riik Väike-Aasia kirdeosas aastatel 1204–1261, mis tekkis Neljanda ristisõja ajal pärast Ida-Rooma riigi pealinna Konstantinoopoli vallutamist Lääne-Euroopa ristisõdijate poolt (1204).

Bütsants ja Nikaia keisririik · Nikaia keisririik ja Trapezundi keisririik · Näe rohkem »

Osmanite riik

Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.

Bütsants ja Osmanite riik · Osmanite riik ja Trapezundi keisririik · Näe rohkem »

Trabzon

Trabzon (varasemad eestikeelsed nimed Trapesund, Trapezund; vanakreeka kontekstis Trapezus (Τραπεζοῦς)) on linn praegusel Türgi territooriumil, Musta mere lõunakaldal.

Bütsants ja Trabzon · Trabzon ja Trapezundi keisririik · Näe rohkem »

Väike-Aasia

Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.

Bütsants ja Väike-Aasia · Trapezundi keisririik ja Väike-Aasia · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Bütsants ja Trapezundi keisririik

Bütsants on 482 suhted, samas Trapezundi keisririik 15. Kuna neil ühist 10, Jaccard indeks on 2.01% = 10 / (482 + 15).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Bütsants ja Trapezundi keisririik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »