Sarnasusi Bütsants ja Ungari kuningriik
Bütsants ja Ungari kuningriik on 34 ühist asja (Unioonpeedia): Aadria meri, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Dalmaatsia, Doonau, Enrico Dandolo, Frangid, Horvaadid, Horvaatia, Jeruusalemma kuningriik, Kesk-Euroopa, Keskaeg, Ladina keel, Ladina keisririik, Manuel I Komnenos, Mehmed II, Monarh, Mongolid, Montenegro, Neljas ristisõda, Osmanite riik, Paavst, Palgasõdur, Polovetsid, Riigikeel, Saksa-Rooma riik, Serbia suurvürstkond, Sirmium, Teine Bulgaaria tsaaririik, Ungarlased, ..., Varna lahing, Vasall, Veneetsia vabariik, Zadar. Laienda indeks (4 rohkem) »
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Aadria meri ja Bütsants · Aadria meri ja Ungari kuningriik ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Bütsants ja Bütsants · Bütsants ja Ungari kuningriik ·
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Bütsants ja Bütsantsi keisrite loend · Bütsantsi keisrite loend ja Ungari kuningriik ·
Dalmaatsia
Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.
Bütsants ja Dalmaatsia · Dalmaatsia ja Ungari kuningriik ·
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Bütsants ja Doonau · Doonau ja Ungari kuningriik ·
Enrico Dandolo
Enrico Dandolo (ladina Henricus Dandulus; umbes 1107 Veneetsia – 21. juuni 1205 Konstantinoopol) oli Veneetsia doodž 1192–1205.
Bütsants ja Enrico Dandolo · Enrico Dandolo ja Ungari kuningriik ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Bütsants ja Frangid · Frangid ja Ungari kuningriik ·
Horvaadid
Horvaatide diasporaa Horvaadi neiud rahvariietes. Ungari Horvaadid (omanimetus horvaadi keeles hrvati, sg hrvat) on lõunaslaavi päritolu etnos, kes elab peamiselt Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (on seal üks kolmest konstitutsioonilisest rahvusest), samuti Montenegro idaosas, Serbia põhjaosas Vojvodinas, Austria idaosas Burgenlandis ning Burgenlandiga piirnevatel Ungari ja Sloveenia aladel, aga ka mujal Balkani riikides.
Bütsants ja Horvaadid · Horvaadid ja Ungari kuningriik ·
Horvaatia
Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.
Bütsants ja Horvaatia · Horvaatia ja Ungari kuningriik ·
Jeruusalemma kuningriik
Jeruusalemma kuningriik oli 1099.
Bütsants ja Jeruusalemma kuningriik · Jeruusalemma kuningriik ja Ungari kuningriik ·
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Bütsants ja Kesk-Euroopa · Kesk-Euroopa ja Ungari kuningriik ·
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Bütsants ja Keskaeg · Keskaeg ja Ungari kuningriik ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Bütsants ja Ladina keel · Ladina keel ja Ungari kuningriik ·
Ladina keisririik
Ladina keisririik oli pärast Neljandat ristisõda Bütsantsi aladele ristisõdijate rajatud feodaalne riik, mis loodi peale Konstantinoopoli vallutamist 1204.
Bütsants ja Ladina keisririik · Ladina keisririik ja Ungari kuningriik ·
Manuel I Komnenos
Manuel I Komnenos (Μανουήλ Α' Κομνηνός; 28. november 1118 – 24. september 1180) oli Bütsantsi keiser alates 1143.
Bütsants ja Manuel I Komnenos · Manuel I Komnenos ja Ungari kuningriik ·
Mehmed II
Mehmed II Suur (ka Mehmed Vallutaja; ka Mehmet II) osmanitürgi keeles: محمدثانى, Meḥmed i sānī; türgi keeles: II.
Bütsants ja Mehmed II · Mehmed II ja Ungari kuningriik ·
Monarh
Monarh (kreeka keeles μόναρχος.
Bütsants ja Monarh · Monarh ja Ungari kuningriik ·
Mongolid
Mongolid (endanimetus Монгол) on tänapäeva Mongoolias, Hiinas ja Venemaal elav rahvas.
Bütsants ja Mongolid · Mongolid ja Ungari kuningriik ·
Montenegro
Montenegro (montenegro keeles Crna Gora; eesti keeles eriti varasemal ajal on olnud kasutusel ka nimi "Tšernogooria") on väike mägine riik Balkani poolsaarel Aadria mere ääres.
Bütsants ja Montenegro · Montenegro ja Ungari kuningriik ·
Neljas ristisõda
Neljas ristisõda oli ristisõda, mis peeti 1202–1204.
Bütsants ja Neljas ristisõda · Neljas ristisõda ja Ungari kuningriik ·
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Bütsants ja Osmanite riik · Osmanite riik ja Ungari kuningriik ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Bütsants ja Paavst · Paavst ja Ungari kuningriik ·
Palgasõdur
Palgasõdur on sõdur, kellel on tähtajaline palgalepingValimik sõjandustermineid.
Bütsants ja Palgasõdur · Palgasõdur ja Ungari kuningriik ·
Polovetsid
Polovetsid (ka kõptšakid, kiptšakid, kumaanid) oli turgi rahvas.
Bütsants ja Polovetsid · Polovetsid ja Ungari kuningriik ·
Riigikeel
Riigikeel on keel, mis on riigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.
Bütsants ja Riigikeel · Riigikeel ja Ungari kuningriik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Bütsants ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Ungari kuningriik ·
Serbia suurvürstkond
Serbia suurvürstkond või Raška (serbia: Велика кнежевина Србија / Velika kneževina Srbija) oli keskaegne riik, mis asutati aastal 1090 ja lõppes aastal 1217 kuningriigiks ülendamisega.
Bütsants ja Serbia suurvürstkond · Serbia suurvürstkond ja Ungari kuningriik ·
Sirmium
Keisripalee varemed Sirmiumis Sirmium oli linn Pannoonias, Rooma keisririigi iidses provintsis.
Bütsants ja Sirmium · Sirmium ja Ungari kuningriik ·
Teine Bulgaaria tsaaririik
Teine Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Второ българско царство) oli keskaegne Bulgaaria riik aastatel 1185–1396 või kuni 1422.
Bütsants ja Teine Bulgaaria tsaaririik · Teine Bulgaaria tsaaririik ja Ungari kuningriik ·
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Bütsants ja Ungarlased · Ungari kuningriik ja Ungarlased ·
Varna lahing
Varna lahing toimus 10.
Bütsants ja Varna lahing · Ungari kuningriik ja Varna lahing ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Bütsants ja Vasall · Ungari kuningriik ja Vasall ·
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Bütsants ja Veneetsia vabariik · Ungari kuningriik ja Veneetsia vabariik ·
Zadar
Zadar (itaalia Zara) on linn Horvaatias Aadria mere rannikul Dalmaatsias, Zadari maakonna keskus.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Bütsants ja Ungari kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Bütsants ja Ungari kuningriik
Võrdlus Bütsants ja Ungari kuningriik
Bütsants on 482 suhted, samas Ungari kuningriik 349. Kuna neil ühist 34, Jaccard indeks on 4.09% = 34 / (482 + 349).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Bütsants ja Ungari kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: