VäljuvSaabuva

🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!

Sisukord

1. 481 suhted: Aadria meri, Aafrika (Rooma provints), Aafrika eksarhaat, Abbassiidide kalifaat, Abielu, Abstraktsus (kunst), Agapetus I, Ajaarvamine, Akko, Alam-Lotring, Alemannid, Aleppo, Alexios II Komnenos, Alexios III Angelos, Alexios IV Angelos, Altkäemaks, Anastasius I (keiser), Anatoolia, Andronikos I Komnenos, Andronikos II Palaiologos, Andronikos III Palaiologos, Antakya, Antiikaeg, Antiikfilosoofia, Apenniini poolsaar, Apokrüüfid, Apuulia, Araablased, Arcadius, Arhitektuur, Arianism, Aritmeetika, Armeenia, Aste (muusika), Astroloogia, Astronoomia, Attila, Augustus, Augustus (lisanimi), Aur, Autokraatia, Şaydā, Õigeusk, Bagrationi dünastia, Balkani poolsaar, Barbarid, Bari, Basiilika, Basileios I, Basileios II, ... Laienda indeks (431 rohkem) » « Kahaneb indeks

2. Aafrika ajaloolised riigid
3. Lähis-Ida ajaloolised riigid

Aadria meri

Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.

Vaata Bütsants ja Aadria meri

Aafrika (Rooma provints)

Aafrika provints Rooma keisririigis Africa Proconsularis oli Rooma provints Aafrika looderannikul, mis loodi aastal 146 eKr pärast Kartaago kaotust Kolmandas Puunia sõjas.

Vaata Bütsants ja Aafrika (Rooma provints)

Aafrika eksarhaat

Aafrika eksarhaat aastal 565 Aafrika eksarhaat või (pealinna järgi) Kartaago eksarhaat oli Ida-Rooma keisririigi haldusüksus, mis hõlmas valdusi Vahemere lääneosas ja mida valitses eksarh või asekuningas.

Vaata Bütsants ja Aafrika eksarhaat

Abbassiidide kalifaat

Abbassiidide kalifaat ehk Bagdadi kalifaat oli Abbassiidide dünastia poolt valitsetud Kalifaat 750–1258.

Vaata Bütsants ja Abbassiidide kalifaat

Abielu

Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev inimsuhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused.

Vaata Bütsants ja Abielu

Abstraktsus (kunst)

Abstraktsus (või abstraktne) käib millegi kohta, mis ei kujuta midagi meeltega tajutavat, vaid loob meeleolu uue ja seniseostamatu kujundi läbi.

Vaata Bütsants ja Abstraktsus (kunst)

Agapetus I

Agapetus I (ka Agapitus I) oli paavst 535–536.

Vaata Bütsants ja Agapetus I

Ajaarvamine

Ajaarvamine on dateerimise süsteem, mille aluseks on teatud sündmusest möödunud või selleni jäänud aastate arv.

Vaata Bütsants ja Ajaarvamine

Akko

Akko (varem eesti keeles Akka) on linn Iisraeli Põhjaringkonnas.

Vaata Bütsants ja Akko

Alam-Lotring

ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).

Vaata Bütsants ja Alam-Lotring

Alemannid

Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.

Vaata Bütsants ja Alemannid

Aleppo

Aleppo (varem ka Haleb, ar حلب Ḩalab) on linn Süürias, Ḩalabi provintsi (Muḥāfaẓat Ḥalab) halduskeskus.

Vaata Bütsants ja Aleppo

Alexios II Komnenos

Alexios II Komnenos (kreeka keeles Αλέξιος Β′ Κομνηνός; ladinapäraselt Alexius II Comnenus; 14. september 1169 – september 1183) oli Bütsantsi keiser aastatel 1180–1183. Alexios tõusis troonile alaealisena, mistõttu juhtisid riiki tegelikult tema lühikese valitsusaja jooksul regendid.

Vaata Bütsants ja Alexios II Komnenos

Alexios III Angelos

Alexios III Angelos (kreeka keeles Ἀλέξιος Κομνηνός Ἄγγελος (Alexios Komnēnos Angelos); umbes 1153 – 1211) oli Bütsantsi keiser 1195.

Vaata Bütsants ja Alexios III Angelos

Alexios IV Angelos

Alexios IV Angelos või ladinapäraselt Alexius IV Angelus (kreeka keeles Ἀλέξιος Ἄγγελος; u. 1182 – veebruar 1204) oli Bütsantsi keiser 1203.

Vaata Bütsants ja Alexios IV Angelos

Altkäemaks

Altkäemaks ÜRO korruptsioonivastane konventsioon Altkäemaks on tasu ebaseadusliku teo toimepanemise eest.

Vaata Bütsants ja Altkäemaks

Anastasius I (keiser)

Anastasius I (Imperator Caesar Flavius Anastasius Augustus; kreeka keeles: Ἀναστάσιος – Anastásios; umbes 430 – 9. juuli 518) oli Ida-Rooma keiser 11. aprillist 491 kuni 9. juulini 518, valitsedes seega 27 aastat, 2 kuud ja 28 päeva.

Vaata Bütsants ja Anastasius I (keiser)

Anatoolia

Anatoolia piiritlus Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.

Vaata Bütsants ja Anatoolia

Andronikos I Komnenos

Andronikos I Komnenos (kreeka keeles Ἀνδρόνικος Κομνηνός; ladinapäraselt Andronicus I Comnenus; umbes 1118 – 12. september 1185) oli Bütsantsi keiser, kes valitses aastatel 1183–1185 (kaks aastat).

Vaata Bütsants ja Andronikos I Komnenos

Andronikos II Palaiologos

Andronikos II Palaiologos (kreeka keeles Ἀνδρόνικος Δούκας Ἄγγελος Κομνηνὸς Παλαιολόγος (Andrónikos Doúkās Ángelos Komnēnós Palaiologos), ladinapäraselt Andronicus II Palaeologus; 25.

Vaata Bütsants ja Andronikos II Palaiologos

Andronikos III Palaiologos

Andronikos III Palaiologos (kreeka keeles Ἀνδρόνικος Δούκας Ἄγγελος Κομνηνός Παλαιολόγος (Andrónikos Doúkās Ángelos Komnēnós Palaiológos), ladinapäraselt Andronicus III Palaeologus; 25.

Vaata Bütsants ja Andronikos III Palaiologos

Antakya

Antakya (araabia انطاكية‎ (Anţākīyah)) on linn Türgis, Hatay provintsi keskus.

Vaata Bütsants ja Antakya

Antiikaeg

Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.

Vaata Bütsants ja Antiikaeg

Antiikfilosoofia

Antiikfilosoofiaks nimetatakse õhtumaist filosoofiat selle algusest kuni uusplatonismi lõpuni.

Vaata Bütsants ja Antiikfilosoofia

Apenniini poolsaar

Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Apenniini poolsaar on saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres.

Vaata Bütsants ja Apenniini poolsaar

Apokrüüfid

Apokrüüfid (ka apokriiva, apokriivaraamatud; kreeka keeles apokryphos 'salajane') on Piibli kaanonisse mittekuuluvad, kuid tekkeajalt ning sisult Piiblile lähedased judaistlikud ja algkristlikud teosed.

Vaata Bütsants ja Apokrüüfid

Apuulia

Apuulia (itaalia Puglia) on maakond Itaalias.

Vaata Bütsants ja Apuulia

Araablased

Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.

Vaata Bütsants ja Araablased

Arcadius

Arcadius (Imperator Caesar Divi Theodosi Filius Flavius Arcadius Augustus; kreeka keeles: Ἀρκάδιος, Arkadios; umbes 377 – 1. mai 408 Konstantinoopol) oli Ida-Rooma keiser 16. jaanuarist 383 kuni 1. maini 408.

Vaata Bütsants ja Arcadius

Arhitektuur

Tartu Ülikooli klassitsistlik peahoone Paul Klee, "Värviline arhitektuur" (1917) Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektōn 'ehitusmeister') ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine.

Vaata Bütsants ja Arhitektuur

Arianism

Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.

Vaata Bütsants ja Arianism

Aritmeetika

Aritmeetika (kreeka keelest ἀριθμός, arithmos - arv, number) on matemaatika haru, mis uurib täis- ja ratsionaalarvude ja nendega sooritatavate operatsioonide omadusi.

Vaata Bütsants ja Aritmeetika

Armeenia

Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa.

Vaata Bütsants ja Armeenia

Aste (muusika)

Aste ehk heliaste on muusikas helilaadi üksik jaotis.

Vaata Bütsants ja Aste (muusika)

Astroloogia

Robert Fluddi "Horoskoopi koostav astroloog" 1617. aasta teosest "Utriusque Cosmi Historia" Astroloogia (vanakreeka sõnast ἀστρολογία (astrología); sõnast ἄστρον (ástron) (taeva)'täht' koos sõnaosaga -λογία (-logía)) on taevakehade asendil põhinev semiootiline maailmamõistmise ja ennustamise süsteem.

Vaata Bütsants ja Astroloogia

Astronoomia

Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.

Vaata Bütsants ja Astronoomia

Attila

Eugène Delacroix' maal (1843–1847) Attila (gooti keeles tähendab isakest, saksa Etzel, vanapõhja Atli või Atle, kutsutud ka Jumala vitsaks; umbes 406–453) oli hunnide hõimuliidu juht 434–453 (algul koos vend Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi).

Vaata Bütsants ja Attila

Augustus

Augustus (Imperator Caesar Divi filius Augustus; sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus; 23. september 63 eKr – 19. august 14 pKr) oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr.

Vaata Bütsants ja Augustus

Augustus (lisanimi)

Augustus (ladina keeles 'suursugune') oli Rooma keisrite lisanimi, hiljem sai sellest imperaatori ehk tseesari sünonüüm, näiteks Otto I puhul.

Vaata Bütsants ja Augustus (lisanimi)

Aur

Veeaur Faasidiagramm rõhu ja temperatuuri telgedega Aur on kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas.

Vaata Bütsants ja Aur

Autokraatia

Autokraatia (kreeka keeles αὐτοκρατία, mis tuleb sõnadest αυτός 'ise' ja κρατεῖν 'valitsema) ehk isevalitsus on valitsemise vorm, kus kogu võimutäius on ühe inimese käes.

Vaata Bütsants ja Autokraatia

Şaydā

Şaydā on linn Liibanonis, Lõuna-Liibanoni kubernerkonna keskus.

Vaata Bütsants ja Şaydā

Õigeusk

liturgiline riietus, Venemaa Õigeusk on katoliikluse ja protestantismi kõrval üks kristluse kolmest põhivoolust.

Vaata Bütsants ja Õigeusk

Bagrationi dünastia

Bagrationi dünastia (ბაგრატიონი) on Gruusia valitsejasugu, maailma üks vanimaid kuninglikke dünastiaid.

Vaata Bütsants ja Bagrationi dünastia

Balkani poolsaar

Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.

Vaata Bütsants ja Balkani poolsaar

Barbarid

Joseph-Noël Sylvestre. "Rooma rüüstamine barbarite poolt aastal 410". Õli lõuendil. 197 × 130 cm. Sète, Musée Paul Valéry Barbar (vanakreeka βάρβαρος bárbaros, sõna-sõnalt 'bar-bar-kõneleja') tähendas vanaaja kreeklastel algselt igasugust isikut, kes ei kõnelnud kreeka keelt või kõneles seda halvasti, see tähendab arusaamatult kõnelejat.

Vaata Bütsants ja Barbarid

Bari

Bari on sadamalinn Itaalias, Apuulia maakonna ja Bari suurlinnapiirkonna halduskeskus.

Vaata Bütsants ja Bari

Basiilika

Salzburgi toomkirik järgib algse basiilika konstruktsioone Niguliste kirik Tallinnas on hoone tüübilt basiilika Basiilika põhiplaan Basiilika San Piero a Grado Pisa lähedal, 10. saj Basiilika (kreeka stoa basilikē 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotatud hoone tüüp, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea ehk valgmiku.

Vaata Bütsants ja Basiilika

Basileios I

Basileios I Makedoonlane (kreeka keeles: Βασίλειος ὁ Μακεδών (Basíleios ō Makedṓn); 811 – 29. august 886) oli Bütsantsi keiser aastatel 867–886.

Vaata Bütsants ja Basileios I

Basileios II

Basileios II (958 – 15. detsember 1025), hüüdnimega Bulgaarlastetapja, oli Bütsantsi keiser vahemikus 10. jaanuar 976 – 15. detsember 1025.

Vaata Bütsants ja Basileios II

Basileus

Basileus oli Vana-Kreeka maakonnajuht.

Vaata Bütsants ja Basileus

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Vaata Bütsants ja Bütsants

Bütsantsi kalender

Bütsantsi kalender on kalender, mida kasutati Bütsantsis aastatel 988–1453 ja ajaarvamist loeti "Konstantinoopoli asutamisest" ehk "maailma loomisest".

Vaata Bütsants ja Bütsantsi kalender

Bütsantsi keisrite loend

Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.

Vaata Bütsants ja Bütsantsi keisrite loend

Bütsantsi-Araabia sõjad

Kreeka tuld kasutas Bütsantsi laevastik esmakordselt Bütsantsi-Araabia sõdade ajal Bütsantsi-Araabia sõjad olid Bütsantsi ja peamiselt Araabia muslimite vahel peetud sõjad, mis toimusid 7. sajandi ja 11. sajandi vahel.

Vaata Bütsants ja Bütsantsi-Araabia sõjad

Bütsantsi-Osmanite sõjad

Bütsantsi-Osmanite sõjad olid rida otsustavaid konflikte osmanitürklaste ja bütsantslaste vahel, mis viisid Bütsantsi lõpliku hävitamiseni ja Osmanite riigi tõusuni.

Vaata Bütsants ja Bütsantsi-Osmanite sõjad

Beirut

Beirut on Liibanoni pealinn.

Vaata Bütsants ja Beirut

Beyşehiri järv

Satelliidifoto järvest. Vaade Beyşehiri linnale. Beyşehiri järv (türgi Beyşehir Gölü) on järv Türgis Tauruse lääneosas Isparta ja Konya provintsis.

Vaata Bütsants ja Beyşehiri järv

Biograafia

Biograafia ehk elulugu on isiku elus toimunud tegevuste ja sündmuste kirjeldamine.

Vaata Bütsants ja Biograafia

Bitüünia

Bitüünia oli vanaaja maakond ja riik Väike-Aasia loodeosas.

Vaata Bütsants ja Bitüünia

Bosporus

Bosporus Bosporus (vanakreeka Βόσπορος Bosporos, sõnadest βοῦς 'härg' ja πόρος 'koolmekoht, väin'; türgi İstanbul Boğazı) on väin, mis eraldab Euroopat Aasiast ja ühendab Marmara merd Musta merega.

Vaata Bütsants ja Bosporus

Brokaat

Lyonis 1727. aasta paiku valmistatud punane ja hõbedane metallniitidega atlass-siduses brokaat (vaimuliku ornaat piiskopkonna muuseumis Bambergis) Brokaat (itaalia sõnast broccato 'reljeefkaunistustega') on raske (algselt siidist, nüüd ka puuvillast) žakaarmustriline riie, millesse on sisse kootud metall- või metalliseeritud niidid (algselt kuld- ja hõbeniidid) ning mis on rikkalikult ornamendiga kaunistatud.

Vaata Bütsants ja Brokaat

Bulgaaria

Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul.

Vaata Bütsants ja Bulgaaria

Bulgaarlased

Kuulsaid bulgaarlasi Bulgaarlaste diasporaa Bulgaarlased (endanimetus българи) on lõunaslaavi rahvas Balkanil, Bulgaaria põhirahvus.

Vaata Bütsants ja Bulgaarlased

Byzantion

Linna asukoht Byzantion oli Bosporuse väina Euroopa-poolsele kaldale rajatud Vana-Kreeka linn, millest hiljem sai Konstantinoopol.

Vaata Bütsants ja Byzantion

Calabria

Calabria ehk Kalaabria ehk Enotria (tõlkes "veinitegijate maa") on maakond Lõuna-Itaalias, mis moodustab Apenniini poolsaare "kinga" ninaosa Napolist lõuna pool.

Vaata Bütsants ja Calabria

Cartagena (Hispaania)

Cartagena on sadamalinn Hispaanias Murcia autonoomses piirkonnas.

Vaata Bütsants ja Cartagena (Hispaania)

Chersonesos

Hersonesos ehk Chersonesos (vanakreeka Χερσόνησος, ladina Chersonesus; Bütsantsi kreeka keeles lühinimi Χερσών Cherson, vanaslaavi Корсунь, Korsun; tänapäeva ukraina Херсоне́с) on Krimmis, tänapäeva Sevastopoli lääneservas paiknev kunagine Kreeka koloonia.

Vaata Bütsants ja Chersonesos

Clermont-Ferrand

Clermont-Ferrand on linn Prantsusmaal, Puy-de-Dôme'i departemangu ja endise Auvergne'i piirkonna keskus.

Vaata Bütsants ja Clermont-Ferrand

Codex Theodosianus

Theodosius II kuju Louvre'is "Codex Theodosianus" (ee "Theodosiuse koodeks") oli esimene ametlik konstitutsioonide kogumik Rooma impeeriumi seadustest alates 312.

Vaata Bütsants ja Codex Theodosianus

Constantinus Suur

Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima.

Vaata Bütsants ja Constantinus Suur

Dalmaatsia

Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.

Vaata Bütsants ja Dalmaatsia

Damaskus

Damaskus on Süüria pealinn.

Vaata Bütsants ja Damaskus

Despoot

Despoot on rooma tiitel, üldtähendusega isand.

Vaata Bütsants ja Despoot

Diagnoos

Diagnoos meditsiinis on arstlik otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta.

Vaata Bütsants ja Diagnoos

Diocletianus

Diolectianuse pea Istanbuli arheoloogiamuuseumis Diocletianus (Imperator Caesar Caius Marcus Aurelius Numerius Diocletianus Augustus); sünninimi Diocles; (22. detsember 245 – 3. detsember 313) oli Vana-Rooma keiser 20. novembrist 283 kuni 1. maini 305.

Vaata Bütsants ja Diocletianus

Diplomaatia

Ger van Elk, ''Symmetry of Diplomacy'', 1975, Groninger Museum Diplomaatia on riike või rahvusvahelisi organisatsioone esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlemine.

Vaata Bütsants ja Diplomaatia

Dogma

Dogma on religioonis väide, milles ei kahelda, mida usutakse.

Vaata Bütsants ja Dogma

Doktriin

Doktriin (ladina keeles doctrina õpetus, juhtmõte) on vaadete, printsiipide, uskumiste, teaduslike, poliitiliste ja filosoofiliste tõekspidamiste süsteem, juhiste kogum, mis väljendab võimul olijate praktilise tegevuse põhisuundi ja pürgimusi.

Vaata Bütsants ja Doktriin

Doonau

Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.

Vaata Bütsants ja Doonau

Durrës

Vaade Durrësile õhust Durrës on Albaania peamine sadamalinn, Durrësi maakonna halduskeskus.

Vaata Bütsants ja Durrës

Edessa

Edessa (kreeka Έδεσσα, аrmeenia Եդեսիա,:Edesija) oli linn Ülem-Mesopotaamias, tänapäeva Lõuna-Türgis, Urfa ehk Şanlıurfa kohal.

Vaata Bütsants ja Edessa

Edirne

Edirne (varem Adrianoopol) on linn Ida-Traakias (Türgi Euroopa-osas), Kreeka ja Bulgaaria piiri lähedal.

Vaata Bütsants ja Edirne

Eepos

Eepos (kreeka epos 'sõna, ütlus') tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost.

Vaata Bütsants ja Eepos

Eetika

Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.

Vaata Bütsants ja Eetika

Egeuse meri

Satelliidipilt Egeuse merest Veealune vulkaan Egeuse meres Egeuse meri on Vahemere osa, piiratud Balkani poolsaarega läänes ja põhjas, Väike-Aasia poolsaarega idas ja Kreetaga lõunas.

Vaata Bütsants ja Egeuse meri

Ehe

August Pollak, "Vaikelu ehetega" (1907) Keenia mees traditsiooniliste ehetega Ehe on ese, mida kasutatakse millegi või kellegi ehtimiseks, kaunistamiseks.

Vaata Bütsants ja Ehe

Eksarh

Eksarh (kreeka keeles exarchos 'valitseja, asehaldur') on piiskop, kes valitseb suurt kirikuala (eksarhaati), mis reeglina asub väljaspool selle maa piire, kus paikneb patriarhaat.

Vaata Bütsants ja Eksarh

Eksport

Eksport on riigi omatoodangu ja välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu teise riiki.

Vaata Bütsants ja Eksport

Enrico Dandolo

Enrico Dandolo (ladina Henricus Dandulus; umbes 1107 Veneetsia – 21. juuni 1205 Konstantinoopol) oli Veneetsia doodž 1192–1205.

Vaata Bütsants ja Enrico Dandolo

Epigramm

Epigrammiks nimetati algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lühikest lüürilist luuletust.

Vaata Bütsants ja Epigramm

Esimene Bulgaaria tsaaririik

Esimene Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Първo българско царство) on historiograafiline mõiste umbes 681.

Vaata Bütsants ja Esimene Bulgaaria tsaaririik

Esimene ristisõda

Esimene ristisõda toimus aastatel 1096–1099, eesmärgiga moslemitest seldžukkide väljatõrjumine pühalt maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt.

Vaata Bütsants ja Esimene ristisõda

Etikett (käitumine)

Etikett (prantsuse keeles étiquette) on konventsionaalse sotsiaalse käitumise koodeks.

Vaata Bütsants ja Etikett (käitumine)

Eufrat

Eufrati ja Tigrise jõgi, mis suubuvad Pärsia lahte Eufrat (kurdi Çemê Feratê, türgi Fırat, araabia الفرات (Al-Furāt)) on jõgi Edela-Aasias, kogupikkus umbes 2800 km.

Vaata Bütsants ja Eufrat

Eunuhh

Eunuhh (kreeka keeles 'voodivalvur') on kohimees, kohitsetud haaremivalvur.

Vaata Bütsants ja Eunuhh

Euraasia

Euraasia asend Euraasia asend Euraasia reljeef (USGS-i andmed) Euraasia on suurim manner Maal.

Vaata Bütsants ja Euraasia

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Vaata Bütsants ja Euroopa

Evangeelium

Rylandsi raamatukogu papüüruse P52 esikülg, Johannese evangeelium, 2. saj pKr Evangeelium (kreeka keeles εὐαγγέλιον euangelion.

Vaata Bütsants ja Evangeelium

Farmaatsia

Farmaatsia (kreeka pharmakeia 'ravimi tarvitamine'; ka rohuteadus) on õpetus ravimite füüsikalistest, keemilistest, farmakoloogilistest, toksikoloogilistest ja mikrobioloogilistest omadustest, samuti õpetus ravimite välja töötamisest, valmistamisest, säilitamisest, analüüsimisest ja kasutamisest ning sellega liituvast majanduslikust ja juriidilisest taustast.

Vaata Bütsants ja Farmaatsia

Fatimiidide kalifaat

Fatimiidide kalifaat oli Fatimiidide dünastia poolt aastatel 909–1171 valitsetud kalifaat Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas.

Vaata Bütsants ja Fatimiidide kalifaat

Füüsika

Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.

Vaata Bütsants ja Füüsika

Filoloog

Filoloog on filoloogia eriala lõpetanud spetsialist, kes on keele ja kirjanduse asjatundja.

Vaata Bütsants ja Filoloog

Filosoofia

Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.

Vaata Bütsants ja Filosoofia

Firenze

Firenze (vana käibelt kadunud nimekuju Fiorenza; ladina Florentia) on linn Itaalias, Toscana maakonna ja Firenze suurlinnapiirkonna halduskeskus.

Vaata Bütsants ja Firenze

Frangid

Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.

Vaata Bütsants ja Frangid

Fresko

Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja -tehnika.

Vaata Bütsants ja Fresko

Galenos

Galenos Galenos (umbes 129 – umbes 200) oli Vana-Rooma arst ja anatoom.

Vaata Bütsants ja Galenos

Garnison

Garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevatest väeüksustest, sõjaväeasutustest, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksustest ja üksikutest sõjaväelastest garnisoniteenistuse (vahiteenistuse) läbiviimiseks moodustatud territoriaal-administratiivne väegrupp.

Vaata Bütsants ja Garnison

Gelibolu poolsaar

Gallipoli (türgi Gelibolu Yarımadası; kreeka Καλλίπολη ("ilus keel")) on poolsaar Türgi-Traakias, Türgi Euroopa osas, Egeuse merest läänes ja Dardanellidest idas.

Vaata Bütsants ja Gelibolu poolsaar

Genova

Genova (ka Genua, ladina keeles Genua) on sadamalinn Itaalias Liguuria maakonnas, città metropolitana di Genova halduskeskus.

Vaata Bütsants ja Genova

Geomeetria

Axel Helsted, "Geomeetria" Geomeetria (kaudlaen vanakreeka sõnast γεωμετρία, mille algne tähendus on 'maamõõtmine') on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega.

Vaata Bütsants ja Geomeetria

Germaanlased

Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.

Vaata Bütsants ja Germaanlased

Gild

Gild (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon.

Vaata Bütsants ja Gild

Glagoolitsa

Meieisapalve glagoolitsas: ümar-, kandilises ja kursiivkirjaviisis Glagoolitsa kiri (ⰳⰾⰰⰳⱁⰾⰹⱌⰰ glagoolitsa) on vanim teadaolev slaavi tähestik.

Vaata Bütsants ja Glagoolitsa

Gramm

Pastapliiatsi kork kaalub umbes 1 gramm Gramm (tähis g) on meetermõõdustiku massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist: Algselt defineeriti gramm kui mass, mis on sajandikmeetri küljepikkusega kuubi moodustaval kogusel puhtal veel temperatuuril, millel jää sulab (hiljem 4 °C).

Vaata Bütsants ja Gramm

Grammatika

Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.

Vaata Bütsants ja Grammatika

Gregorius X

Gregorius X (Tedaldo Visconti, ka Tebaldo Visconti või Teobaldo Visconti; 1210 – 10. jaanuar 1276) oli paavst 1271–1276.

Vaata Bütsants ja Gregorius X

Hagia Sophia

Istanbuli Hagia Sophia Istanbuli Hagia Sophia Irene Hagia Sophia on endine õigeusu kirik, vahepeal aastail 1204–1261 katoliku kirik, hiljem aastail 1453–1931 mošee ja alates 1935.

Vaata Bütsants ja Hagia Sophia

Hagiograafia

Hagiograafia (kreeka keeles ἅγιος hagios 'püha'ja γραφία graphia 'kirjutamine') on pühakuid, nende elu ja tegusid käsitlev kirjandus ning uurimistöö.

Vaata Bütsants ja Hagiograafia

Haldusüksus

Haldusüksus ehk administratiivüksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist.

Vaata Bütsants ja Haldusüksus

Hümn

Hümn (kreeka sõnast ὕμνος (hymnos)) on antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid.

Vaata Bütsants ja Hümn

Hüpotees

Hüpotees on oletus.

Vaata Bütsants ja Hüpotees

Hõbemünt

Hõbemünt on münt, mis sisaldab oma kaalust üle 500 tuhandiku (500‰ ehk 50%) puhast hõbedat.

Vaata Bütsants ja Hõbemünt

Hellenism

Hellenism on kultuuriperiood Aleksander Suure surmast 323 eKr kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla 30 eKr.

Vaata Bütsants ja Hellenism

Herakleios I

Herakleios I (ladina Flavius Heraclius Augustus; kreeka keeles Φλάβιος Ἡράκλειος (umbes 575 – 11. veebruar 641) oli Bütsantsi keiser (Ida-Rooma keiser) 5. oktoobrist 610 kuni surmani 11. veebruaril 641, esimene Herakleiose dünastia keisritest.

Vaata Bütsants ja Herakleios I

Hertsegoviina

Hertsegoviina ligikaudne territoorium Hertsegoviina (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Hercegovina, kirillitsas Херцеговина) on ajalooline piirkond Balkani poolsaarel, Bosnia ja Hertsegoviina lõunapoolne osa, põhjapoolset suuremat osa kutsutakse Bosniaks.

Vaata Bütsants ja Hertsegoviina

Hertsog

Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.

Vaata Bütsants ja Hertsog

Hippokrates

Hippokrates Kos'ist Hippokrates Kosilt (umbes 460 – umbes 370 eKr) oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja.

Vaata Bütsants ja Hippokrates

Hispaania

Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Vaata Bütsants ja Hispaania

Honorius

Honorius (Imperator Caesar Divi Theodosii Flavius Honorius Augustus, 384 –423) oli Lääne-Rooma keiser 395 – 423.

Vaata Bütsants ja Honorius

Horvaadid

Horvaatide diasporaa Horvaadi neiud rahvariietes. Ungari Horvaadid (omanimetus horvaadi keeles hrvati, sg hrvat) on lõunaslaavi päritolu etnos, kes elab peamiselt Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (on seal üks kolmest konstitutsioonilisest rahvusest), samuti Montenegro idaosas, Serbia põhjaosas Vojvodinas, Austria idaosas Burgenlandis ning Burgenlandiga piirnevatel Ungari ja Sloveenia aladel, aga ka mujal Balkani riikides.

Vaata Bütsants ja Horvaadid

Horvaatia

Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.

Vaata Bütsants ja Horvaatia

Humanism

Humanism (ladina keeles hūmānitās – 'inimlik') on humaanselt vooruslik inimese ja inimsuse väärtustamine.

Vaata Bütsants ja Humanism

Hunnid

Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.

Vaata Bütsants ja Hunnid

Idagoodid

Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.

Vaata Bütsants ja Idagoodid

Idagootide kuningriik

Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.

Vaata Bütsants ja Idagootide kuningriik

Igor

Igor (ukraina keeles Ігор Рюрикович, ka Ingvar ja Inge; enne 879. – 945) oli Kiievi suurvürst alates 912 või 922.

Vaata Bütsants ja Igor

Ikonoklasm Bütsantsis

Bütsantsi ikonoklasm (kreeka keeles Εικονομαχία Eikonomachía, sõna-sõnalt 'võitlus piltidega', 'ikoonisõda') ehk pilditüli hõlmab kaks perioodi Bütsantsi keisririigi ajaloos, mil riik ja kirik vaidlustasid ja keelasid religioonis pühaks tunnistatud isikute kujutiste – ikoonide – kasutamise nii kirikus kui ka keiserlikus riigiaparaadis.

Vaata Bütsants ja Ikonoklasm Bütsantsis

Illüüria

Illüüria oli antiikajal piirkond Aadria mere idarannikul Balkani poolsaarel ligikaudu tänapäeva Albaania, Horvaatia ja Bosnia ja Hertsegoviina aladel.

Vaata Bütsants ja Illüüria

Illustratsioon

Illustratsioon lastele. Illustratsioon on visuaalne teos (näiteks joonistus, maal või foto), milles rõhk on pigem kujutataval kui kujutamise viisil.

Vaata Bütsants ja Illustratsioon

Imperaator

Imperaator oli impeeriumi või võimukandja Vana-Roomas.

Vaata Bütsants ja Imperaator

Inflatsioon

Inflatsioon 2019 Inflatsioon on raha väärtuse langemine, millest tulenevalt tõuseb kaupade või teenuste hinnatase.

Vaata Bütsants ja Inflatsioon

Innocentius III

Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.

Vaata Bütsants ja Innocentius III

Intervall (muusika)

Intervall (ladina keeles intervallum 'vahemik, kaugus') on muusikas kahe heli või helilaadi astme helikõrguslik suhe.

Vaata Bütsants ja Intervall (muusika)

Intress

Intress ehk kasvik on rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest.

Vaata Bütsants ja Intress

Iraan

Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.

Vaata Bütsants ja Iraan

Isaak II Angelos

Isaak II Angelos (kreeka keeles Ἰσαάκιος Κομνηνός Ἄγγελος (Isaakios Komnenos Angelos); september 1156 – jaanuar 1204) oli Bütsantsi keiser aastatel 1185–1195 ja uuesti 1203–1204.

Vaata Bütsants ja Isaak II Angelos

Islam

Palverännakul muslimid Mekas Masjid al-Haramis Islam (araabia keeles الإسلامal-’islām 'alistumine ' tegusõnast أسلمaslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist.

Vaata Bütsants ja Islam

Itaalia ajalugu

Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.

Vaata Bütsants ja Itaalia ajalugu

Ivan III

Ivan III Ivan III ehk Ivan Suur (vene keeles Иван Великий (Ivan Veliki); 22. jaanuar 1440 – 27. oktoober 1505) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1462 kuni surmani.

Vaata Bütsants ja Ivan III

Ivan Julm

Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.

Vaata Bütsants ja Ivan Julm

Jeesus

Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7.

Vaata Bütsants ja Jeesus

Jeruusalemm

Kaljutempel Jeruusalemm (vanemas kirjaviisis Jeruusalem) on Iisraeli pealinn (vaata Jeruusalemma seadus) ja riigi suurim linn.

Vaata Bütsants ja Jeruusalemm

Jeruusalemma kuningriik

Jeruusalemma kuningriik oli 1099.

Vaata Bütsants ja Jeruusalemma kuningriik

Johannes I Tzimiskes

Johannes I Tzimiskes (kreeka keeles Ἰωάννης ὁ Τζιμισκής (Iōánnēs ho Tzimiskēs); u 925 – 10. jaanuar 976) oli Bütsantsi keiser alates 11. detsembrist 969 kuni 10. jaanuarini 976.

Vaata Bütsants ja Johannes I Tzimiskes

Johannes II Komnenos

Johannes II Komnenos (kreeka keeles Ίωάννης Βʹ Κομνηνός, Iōannēs II Komnēnos, ladinapäraselt Comnenus; 13. september 1087 – 8. aprill 1143), hüüdnimega Kaunis või Hea (Kaloïōannēs), oli Bütsantsi keiser alates 1118.

Vaata Bütsants ja Johannes II Komnenos

Johannes Philoponos

Johannes Philoponos (Ἰωάννης ὁ Φιλόπονος; ca 490 – ca 570; ka Johannes Aleksandriast või Johannes Grammaticus) oli Egiptuses Aleksandrias elanud filoloog, Aristotelese kommentaator ja kristlik teoloog, hulga filosoofiliste ja teoloogiliste teoste autor.

Vaata Bütsants ja Johannes Philoponos

Judaism

Taaveti täht Judaism (kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos) ehk juutlus (ka juudi usk, juudiusk) on peamiselt juudi rahva usund.

Vaata Bütsants ja Judaism

Jugoslaavia

Jugoslaavia haldusala enne ja pärast Teist maailmasõda Jugoslaavia nime on ametlikult või mitteametlikult kandnud ajavahemikus 1918–2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik.

Vaata Bütsants ja Jugoslaavia

Juhuluule

Juhuluule (ka: tarbeluule, salongiluule, tähtpäevaluule) on mingiks kindlaks sündmuseks kirjutatud luule.

Vaata Bütsants ja Juhuluule

Jumal

Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).

Vaata Bütsants ja Jumal

Justinianus I

Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14.

Vaata Bütsants ja Justinianus I

Justinianus II

Justinianus II, kreeka päraselt Iustinianus (kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianos);668/669 – 4. november 711), hüüdnimega Rhinotmetos, Rhinotmetus või Ninatu (ὁ Ῥινότμητος), oli Bütsantsi keiser aastail 685–695 ja 705–711.

Vaata Bütsants ja Justinianus II

Justinus I

Justinus I (Imperator Caesar Flavius Iustinus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστῖνος, Ioustînos; u 450 – 1. august 527) oli Ida-Rooma keiser 9. juulist 518 kuni 1. augustini 527, valitsedes seega 9 aastat ja 23 päeva.

Vaata Bütsants ja Justinus I

Justinus II

Justinus II või Justinus Noorem (ladina keeles: Iustinus Iunior; kreeka keeles: Ἰουστῖνος, valitsejanimega Imperator Caesar Flavius Iustinus Augustus; umbes 520 – 5. oktoober 578) oli Bütsantsi keiser 14. novembrist 565 kuni surmani, valitsedes seega 12 aastat, 11 kuud ja 22 päeva.

Vaata Bütsants ja Justinus II

Juudid

Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.

Vaata Bütsants ja Juudid

Kaart

Johannes Kepleri maailmakaart Tartu linnaplaan Louis Höflingeri 1860. aasta kaardil Karepa küla kaart Hiinani, selle keskpunkt on Mallorca. See on üks esimesi geograafilisi kaarte, millele on märgitud kompassiroos. Kaart on maapinna (või üldisemas tähenduses ka mõne muu taevakeha pinna) üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad.

Vaata Bütsants ja Kaart

Kalifaat

Kalifaat oli islamiriik (araabia riik) 7.–13.

Vaata Bütsants ja Kalifaat

Kaliif

Pärsia keskaegsel miniatuuril on kujutatud truudusevande andmist kaliif Abu Bakrile Kaliifi all mõeldakse tavaliselt sunniitide ülemaailmse usujuhi tiitlit, mis loodi aastal 632 ja kaotati 3. märtsil 1924.

Vaata Bütsants ja Kaliif

Kapital

Mõiste „kapital“ märgib asju (maaomand, loodusvarad, hooned, loomad, masinad, raha ja patendid), mida kasutades loovad inimesed tooteid, mille järel on turul nõudlus.

Vaata Bütsants ja Kapital

Karaat (puhtus)

Karaat on (näiteks kulla) puhtuse mõõtühik.

Vaata Bütsants ja Karaat (puhtus)

Kartaago

Kartaago ja mõjuala enne esimest Puunia sõda Kartaago (foiniikia Kart Hadašt ('uus linn'), vanakreeka Καρχηδών (Karchedon), ladina Carthago) oli foiniiklaste rajatud linn Vahemere lõunakaldal, Põhja-Aafrikas.

Vaata Bütsants ja Kartaago

Kasaarid

Turgi rahvaste levikukaart Kasaarid oli turgi rahvas Volga alamjooksu, Aasovi, Doni ja Krimmi steppides ning nüüdse Dagestani ranniku- ja eelmägede alal.

Vaata Bütsants ja Kasaarid

Kataloonia

Kataloonia (katalaani: Catalunya, arani: Catalonha, hispaania: Cataluña) on maa Ibeeria poolsaarel, Hispaania autonoomne piirkond.

Vaata Bütsants ja Kataloonia

Katedraal

Püha Demetriose kirikus Thessalonikis Piiskopitool Rooma Santa Maria in Trastevere kiriku apsiidis Katedraal (ladina keeles ecclesia cathedralis, 'piiskopitooli kirik') ehk toomkirik, ka piiskoplik kirik, on piiskopkonna (diötseesi, eparhia) peakirik, see tähendab kirik, kus harilikult teenib piiskop ja mida peetakse piiskopkonna keskmeks.

Vaata Bütsants ja Katedraal

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Vaata Bütsants ja Katoliiklus

Kaubandus

Kaubanduseks nimetatakse kaupade ostu-müüki kaubandusettevõtete kaudu, teisisõnu kaupade ostu müüki oma nimel ja oma arvel.

Vaata Bütsants ja Kaubandus

Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni

Läänemerelt Mustale merele viinud kaubateede harud Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.

Vaata Bütsants ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni

Kaukaasia

Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.

Vaata Bütsants ja Kaukaasia

Käsikiri

Käsikiri (käsitsi kirjutatuna ka manuskript) on autori loodud loominguline tekst, mida pole veel avalikku kasutusse antud.

Vaata Bütsants ja Käsikiri

Küpros

Küprose Vabariik on loodusgeograafiliselt Aasias asuv ja tänapäeval geopoliitiliselt Euroopasse kuuluv saareriik Vahemere idaosas, Väike-Aasia poolsaarest lõunas asuval Küprose saarel. Küprose Vabariigi valitsus kontrollib pärast 1974. aasta Türgi invasiooni saare lääne- ja lõunaosa.

Vaata Bütsants ja Küpros

Keemia

Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.

Vaata Bütsants ja Keemia

Kesk-Euroopa

Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.

Vaata Bütsants ja Kesk-Euroopa

Keskaeg

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.

Vaata Bütsants ja Keskaeg

Ketserlus

Ketserlus ehk hereesia (kreeka keeles αἵρεσις hairesis, 'valik, valitud asi', hilisem tähendus 'erakond, koolkond, uskkond') on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.

Vaata Bütsants ja Ketserlus

Khaan

Khaan (turgi khān, mongoli: Хаан / qāān) on feodaalvalitseja või sõjalise juhi tiitel turgi ja mongoli rahvastel.

Vaata Bütsants ja Khaan

Kiiev

Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.

Vaata Bütsants ja Kiiev

Kiievi ja kogu Vene metropoliit

Kiievi ja kogu Vene metropoliit (ukraina keeles Митрополит Київський та всієї Русі, vene keeles Митрополит Киевский и всея Руси) oli Kiievi-Vene riigis ja selle järglasriikides Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi alluvuses tegutsenud Kiievi metropoolia eestseisja tiitel aastatel 988–1461.

Vaata Bütsants ja Kiievi ja kogu Vene metropoliit

Kiievi metropoolia

Palvetav Jumalaema (Oranta). 11. saj mosaiik. Kiievi Püha Sofia peakiriku altariapsiid Kiievi metropoolia (ukraina keeles Київська митрополія) oli pärast 988.

Vaata Bütsants ja Kiievi metropoolia

Kiievi suurvürst

Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.

Vaata Bütsants ja Kiievi suurvürst

Kiievi-Vene

Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.

Vaata Bütsants ja Kiievi-Vene

Kirikuriik

Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.

Vaata Bütsants ja Kirikuriik

Kirillitsa

Kirillitsat laialdaselt ei kasutata Kirillitsa ehk kürillitsa ehk kürilliline kiri on slaavi kiri, millel põhinevad vene tähestik ja paljude teiste, peamiselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud rahvaste keelte tähestikud.

Vaata Bütsants ja Kirillitsa

Kirjandus

Skulptuur Berliinis Kirjandus ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks.

Vaata Bütsants ja Kirjandus

Kitara

Apollon kitaraga Kitara oli muusikainstrument vanaajal.

Vaata Bütsants ja Kitara

Kodusõda

Kodusõda on sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist.

Vaata Bütsants ja Kodusõda

Kolmas ristisõda

Kolmas ristisõda (1189–1192), oli Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada püha maad Saladini käest.

Vaata Bütsants ja Kolmas ristisõda

Kompass

18. sajandi asimuutiline kompass Hispaaniast Harilik nõelaga "kuiva" tüüpi kompass Kompass (keskld. compassus – 'ring', 'sirkel') on navigatsiooniline mõõteriist, mille abil saab määrata ilmakaari.

Vaata Bütsants ja Kompass

Konstantinoopol

Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.

Vaata Bütsants ja Konstantinoopol

Konstantinoopoli Õigeusu Kirik

Konstantinoopoli Õigeusu Kirik, ametlikult Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat (kreeka keeles Οικουμενικό Πατριαρχείο Κωνσταντινουπόλεως, türgi keeles Rum Ortodoks Patrikhanesi) on üks autokefaalsetest õigeusu kirikutest.

Vaata Bütsants ja Konstantinoopoli Õigeusu Kirik

Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh

Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh (kreeka keeles Οικουμενικός Πατριάρχης Κωνσταντινουπόλεως) on Konstantinoopoli Õigeusu Kiriku eestseisja, Konstantinoopoli peapiiskopi tiitel.

Vaata Bütsants ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh

Konstantinoopoli piiramine (1453)

Konstantinoopoli piiramine toimus 1453.

Vaata Bütsants ja Konstantinoopoli piiramine (1453)

Konstantinos IV

Konstantinos IV (kreeka keeles: Κωνσταντῖνος (Kōnstantinos), ladinapäraselt Constantinus; umbes 650 – september 685), kutsutud ka kui Noorem (kreeka keeles: ὁ νέος, ho neos) ja hüüdnimega Pogonatos (kreeka keeles: Πωγωνάτος, "Habe"), mis pärineb isalt, oli Bütsantsi keiser septembrist 668 kuni septembrini 685.

Vaata Bütsants ja Konstantinos IV

Konstantinos V

Konstantinos V (kreeka keeles: Κωνσταντῖνος, (Kōnstantīnos) ladinapäraselt Constantinus; juuli 718 – 14. september 775) oli Bütsantsi keiser aastatel 741–755.

Vaata Bütsants ja Konstantinos V

Konstantinos XI

Konstantinos XI Konstantinos XI (8. veebruar 1404 – 29. mai 1453) oli viimane Bütsantsi keiser aastast 1449 kuni surmani.

Vaata Bütsants ja Konstantinos XI

Koorijuht

Koorijuht ehk kooridirigent on inimene, kes juhatab koori.

Vaata Bütsants ja Koorijuht

Korfu

Korfu (kreeka keeles Κέρκυρα Kérkyra) on Kreekale kuuluv saar Joonia saarestikus.

Vaata Bütsants ja Korfu

Korruptsioon

ÜRO korruptsioonivastane konventsioon Korruptsioon (ladina corruptio, 'rikutus, moraalne laostumus') on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil.

Vaata Bütsants ja Korruptsioon

Kosovo lahing (1389)

Kosovo lahing (türgi: Kosova Savaşı; serbia: Косовска битка) toimus 15.

Vaata Bütsants ja Kosovo lahing (1389)

Kreeka keel

Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.

Vaata Bütsants ja Kreeka keel

Kreeka tuli

Toomas Slaavlase laevastiku vastu 821. aastal. Madrid Skylitzese illustratsioon 12. sajandist Kreeka tuli oli relv, mida Bütsantsi impeerium kasutas umbes 672.

Vaata Bütsants ja Kreeka tuli

Kreekakatoliku kirik

Kristluse levik 2.–14. sajandini Kreekakatoliku kirik on katoliku kiriku haru, mis järgib Bütsantsi (Konstantinoopoli) liturgilist traditsiooni (Bütsantsi riitust).

Vaata Bütsants ja Kreekakatoliku kirik

Kreeta

Kreeta on Kreeka suurim saar.

Vaata Bütsants ja Kreeta

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Vaata Bütsants ja Kristlus

Kroonika

Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses.

Vaata Bütsants ja Kroonika

Ktesiphon

Ktesiphoni palee varemed 1864. aastal Ktesiphon (pärsia keeles Tīsfūn; araabia keeles Quṭaisifūn) oli Partia ja Sassaniidide riigi pealinn (vastavalt aastatel 247 eKr – 224 pKr ja 224–651).

Vaata Bütsants ja Ktesiphon

Kuld

Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Vaata Bütsants ja Kuld

Kultuur

Üldlaulupeo traditsioon on üks Eesti kultuuri tuntumaid sümboleid Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus.

Vaata Bütsants ja Kultuur

Kunst

kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.

Vaata Bütsants ja Kunst

Kunst (kirjastus)

Kunst oli kirjastamisega tegelev Eesti ettevõte, mis loodi 1957.

Vaata Bütsants ja Kunst (kirjastus)

Kvadriivium

Kvadriivium (ladina keeles quadrivium Harper, D. Quadrivium. –  Online Etymology Dictionary. Etymonline.com. (23.02.2021). https://www.etymonline.com/search?q.

Vaata Bütsants ja Kvadriivium

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Vaata Bütsants ja Ladina keel

Ladina keisririik

Ladina keisririik oli pärast Neljandat ristisõda Bütsantsi aladele ristisõdijate rajatud feodaalne riik, mis loodi peale Konstantinoopoli vallutamist 1204.

Vaata Bütsants ja Ladina keisririik

Langobardid

Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.

Vaata Bütsants ja Langobardid

Latakia

thumb Latakia on linn Süürias, riigi tähtsaim sadamalinn ja Latakia provintsi pealinn.

Vaata Bütsants ja Latakia

Lauto

Lauto on näppekeelpillide hulka kuuluv keelpill.

Vaata Bütsants ja Lauto

Lárisa

Lárisa (kreeka keeles Λάρισα) on linn Kreekas, Tessaalia piirkonna halduskeskus.

Vaata Bütsants ja Lárisa

Lääne-Euroopa

raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.

Vaata Bütsants ja Lääne-Euroopa

Lääne-Rooma keisririik

Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.

Vaata Bütsants ja Lääne-Rooma keisririik

Lüüra

Lüüra on keelpill, mida kasutati juba Antiik-Kreekas.

Vaata Bütsants ja Lüüra

Legaat

Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.

Vaata Bütsants ja Legaat

Leo I (keiser)

Leo I või Leo Suur (kreeka keeles ὁ Μέγας (ho Mégas)) ja ka Leo Lihunik (Imperator Caesar Flavius Valerius Leo Augustus; kreeka keeles: Λέων (Léōn); umbes 401 – 18. jaanuar 474) oli Ida-Rooma keiser 7.

Vaata Bütsants ja Leo I (keiser)

Leo III (keiser)

Leo III Isaurialane või kreekapäraselt Leon III (kreeka keeles Λέων Γ΄ ὁ Ἴσαυρος, Leōn III ho Isauros; umbes 685 – 18. juuni 741), tuntud ka kui Süürlane, oli Bütsantsi keiser 717.

Vaata Bütsants ja Leo III (keiser)

Linnastumine

Üha enam laieneva San Francisco kaart aastast 1859 Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine.

Vaata Bütsants ja Linnastumine

Liturgia

Liturgia (kreeka keeles λειτουργία leiturgía, 'avalik teenistus') on kindla korra järgi peetav jumalateenistus.

Vaata Bütsants ja Liturgia

Loodusõpetus

Loodusõpetus on õppeaine, mida õpetatakse Eesti koolides põhikooli riikliku õppekava järgi.

Vaata Bütsants ja Loodusõpetus

Loodusfilosoofia

Loodusfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on looduse ja füüsilise universumi filosoofilise uurimise viis, mis valitses enne moodsa teaduse arengut.

Vaata Bütsants ja Loodusfilosoofia

Loogika

Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.

Vaata Bütsants ja Loogika

Lothar III (Saksa-Rooma keiser)

Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.

Vaata Bütsants ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser)

Luule

Maude Goodman, "Luuletus" (1895) Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses.

Vaata Bütsants ja Luule

Maavärin

Panoraamfoto San Franciscost pärast 1906. aasta maavärinat Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.

Vaata Bütsants ja Maavärin

Majandus

Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.

Vaata Bütsants ja Majandus

Makedoonia dünastia

Mündil on kujutatud dünastia rajaja – Basileios I Makedoonia dünastia oli Bütsantsi keisrite dünastia, mis valitses Bütsantsis perioodil 867–1056.

Vaata Bütsants ja Makedoonia dünastia

Maksusüsteemid

Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid.

Vaata Bütsants ja Maksusüsteemid

Malta

Malta Vabariik on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mille peamised kuus saart on Malta, Gozo (Għawdex), Comino (Kemmuna), Manoeli, Cominotto (Kemmunett) ja Filfla saar.

Vaata Bütsants ja Malta

Manuel I Komnenos

Manuel I Komnenos (Μανουήλ Α' Κομνηνός; 28. november 1118 – 24. september 1180) oli Bütsantsi keiser alates 1143.

Vaata Bütsants ja Manuel I Komnenos

Manzikerti lahing

Manzikerti lahing oli lahing 26.

Vaata Bütsants ja Manzikerti lahing

Marcianus

Marcianus (Imperator Caesar Flavius Marcianus Augustus; kreeka keeles: Μαρκιανός Markianós; umbes 390 - 27. jaanuar 457) oli Ida-Rooma keiser 25. augustist 450 - 27. jaanuarini 457, valitsedes seega 6 aastat, 5 kuud ja 2 päeva.

Vaata Bütsants ja Marcianus

Marcus Aurelius

Marcus Aurelius (ladina keeles Imperator Caesar Divi Antonini Pii Divi Hadriani Marcus Aurelius Antoninus Augustus; sünninimi Marcus Annius Catilius Severus; 26. aprill 121 – 17. märts 180) oli Vana-Rooma keiser 7. märtsist 161 kuni surmani.

Vaata Bütsants ja Marcus Aurelius

Maritsa

Maritsa või Marica ehk Évros (Vana-Kreeka kontekstis Hebros; bulgaaria Марица, kreeka Έβρος, vanakreeka ῞Εβρος, türgi Meriç) on jõgi Euroopa lõunaosas Balkani poolsaarel Bulgaaria edelaosas ning Kreeka ja Türgi piiril.

Vaata Bütsants ja Maritsa

Marmor

Paljanduv marmor Karjalas Hall marmor Uuralites Roosa marmor Hakassias Marmor (kreeka marmaros 'särav kivi') on karbonaatkivimite moondel tekkinud moondekivim.

Vaata Bütsants ja Marmor

Mart Nutt

Mart Nutt (21. märts 1962 – 2. juuni 2019) oli Eesti poliitik ja ajaloolane, Riigikogu liige.

Vaata Bütsants ja Mart Nutt

Mass

Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.

Vaata Bütsants ja Mass

Matemaatika

Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.

Vaata Bütsants ja Matemaatika

Möösia

Provintsid ''Moesia Inferior'' (paremal) ja ''Moesia Superior'' (vasakul) esile tõstetud ''Moesia Inferior'' (esile tõstetud) ''Moesia Superior'' (esile tõstetud) hilisantiikajal Olbia Möösia (ladina: Moesia, Mœsia, kreeka; Μοισία) oli antiikne piirkond ja hiljem Rooma provints, mis paiknes Balkanil Doonaust lõunas.

Vaata Bütsants ja Möösia

Münt

Münt (ka: metallraha) on kõvast materjalist (enamasti metallist) valmistatud rahamärk.

Vaata Bütsants ja Münt

Mehmed II

Mehmed II Suur (ka Mehmed Vallutaja; ka Mehmet II) osmanitürgi keeles: محمدثانى‎, Meḥmed i sānī; türgi keeles: II.

Vaata Bütsants ja Mehmed II

Meloodia

Meloodia (kreeka keeles μελωδία, melos + odé) ehk viis on muusikas vähemalt kahe heli tavaliselt ühehäälne järgnevus.

Vaata Bütsants ja Meloodia

Memuaarid

Memuaarid on kirjandusžanr, mida viljelev autor kirjeldab tegelikult aset leidnud sündmusi osalise või pealtnägijana.

Vaata Bütsants ja Memuaarid

Mesopotaamia

Mesopotaamia (Piiblis ka Kahejõemaa; kreeka Μεσοποταμία 'jõgedevaheline maa') on Lähis-Ida ajalooline piirkond ja tsivilisatsioon.

Vaata Bütsants ja Mesopotaamia

Messina

Messina on linn Itaalias Sitsiilia maakonnas, città metropolitana di Messina halduskeskus.

Vaata Bütsants ja Messina

Messina väin

Messina väin on väin, mis ühendab Türreeni ja Joonia merd ning eraldab Sitsiilia saart Apenniini poolsaarest.

Vaata Bütsants ja Messina väin

Metafüüsika

Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.

Vaata Bütsants ja Metafüüsika

Michael III

Michael III (kreeka keeles: Μιχαήλ; jaanuar 840 – 24. september 867) oli Bütsantsi keiser aastatel 842–867.

Vaata Bütsants ja Michael III

Michael VIII Palaiologos

Michael VIII Dukas Angelos Komnenos Palaiologos või Palaeologus (kreeka keeles Μιχαὴλ Δούκας Ἄγγελος Κομνηνὸς Παλαιολόγος (Mikhaēl Doukas Angelos Komnēnos Palaiologos); u 1223 – 11.

Vaata Bütsants ja Michael VIII Palaiologos

Misjonär

Aleksander Eisenschmidtile, kes töötas Aafrikas Misjonär on kristluse levitaja.

Vaata Bütsants ja Misjonär

Monarh

Monarh (kreeka keeles μόναρχος.

Vaata Bütsants ja Monarh

Mongolid

Mongolid (endanimetus Монгол) on tänapäeva Mongoolias, Hiinas ja Venemaal elav rahvas.

Vaata Bütsants ja Mongolid

Monofüsitism

Monofüsiidid (kreeka k. monos 'üks' ja physis 'olemus, loomus') on Kristuse ühe loomuse õpetuse pooldajad.

Vaata Bütsants ja Monofüsitism

Monopol

Monopol (kreeka keelest. monos ainus + pōleō müün) on mingi kauba või teenuse ainumüügi või ainutootmise õigus.

Vaata Bütsants ja Monopol

Montenegro

Montenegro (montenegro keeles Crna Gora; eesti keeles eriti varasemal ajal on olnud kasutusel ka nimi "Tšernogooria") on väike mägine riik Balkani poolsaarel Aadria mere ääres.

Vaata Bütsants ja Montenegro

Morea despootkond

Morea ehk Mystrási despootkond (kreeka Δεσποτᾶτον τοῦ Μορέως, Δεσποτᾶτον τοῦ Μυστρᾶ) oli 14.

Vaata Bütsants ja Morea despootkond

Mosaiik

Mosaiik 6. sajandist Ravennas Mosaiik on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi- või mõne muu materjali tükkidest.

Vaata Bütsants ja Mosaiik

Moskva suurvürstiriik

Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.

Vaata Bütsants ja Moskva suurvürstiriik

Moskva tsaaririik

Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Vaata Bütsants ja Moskva tsaaririik

Moto

Moto ehk epigraaf on teose või selle osa algusse paigutatud tsitaat.

Vaata Bütsants ja Moto

Murad II

Murad II (ka Murat II; osmanitürgi keeles مراد ثانى Murād-ı sānī, türgi keeles II. Murat; juuni 1404 – 3. veebruar 1451) oli Osmanite sultan 1421–1444 ja 1446 kuni surmani.

Vaata Bütsants ja Murad II

Muslim

Moslemite osakaal riigiti Muslim ehk moslem on usklik, kes tunnistab islamit ja järgib islami rituaale.

Vaata Bütsants ja Muslim

Must meri

Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.

Vaata Bütsants ja Must meri

Muusika

Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.

Vaata Bütsants ja Muusika

Muusikainstrument

Muusikainstrument ehk muusikariist ehk pill on muusikas heli tekitamise vahend.

Vaata Bütsants ja Muusikainstrument

Muusikaline heli

Muusikaline heli ehk muusikaheli ehk toon, on heli, millel on lisaks muudele heli põhiomadustele helitugevusele, helikestusele, tämbrile ja toposele selgelt eristatav helikõrgus.

Vaata Bütsants ja Muusikaline heli

Napoli

Napoli (.

Vaata Bütsants ja Napoli

Narses

Arvatav Narsese kujutis Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil Narses (kreeka Ναρσής; 5. sajandi lõpp – hiljemalt 574) oli Ida-Rooma riigi väejuht ja eunuhh keiser Justinianus I valitsemisajal.

Vaata Bütsants ja Narses

Neljas ristisõda

Neljas ristisõda oli ristisõda, mis peeti 1202–1204.

Vaata Bütsants ja Neljas ristisõda

Nestoriaanlus

Nestoriaanlus on Konsantinoopoli peapiiskopist Nestoriosest (suri 450 pKr) alguse saanud kristluse suund, millest arenes välja nestoriaanlik kirik.

Vaata Bütsants ja Nestoriaanlus

Neuma

heksameetris luuletus neumanimede õppimiseks: Eptaphonus, strophicus, punctus, porrectus, oriscus, Virgula, cephalicus, clivis, quilisma, podatus, Scandicus et salicus, climacus, torculus, ancus Et pressus minor ac major, non pluribus utor. Neumakujud ja nimetused teatmeteosest "Meyers Konversationslexikon", 1885 Graduaal "Tu es Deus" kirjapanduna erinevates neumakirjaviisides Roomakatoliku koraaliraamat "Graduale Triplex" (Solesmes, 1979): noodijoontel kvadraatnotatsioon ehk kvadraatneumad, musta kirjaga Metzi neumad (ülal) ja punase kirjaga Sankt Galleni neumad (all) Neuma (kreeka keelest νεύμα, neuma 'märk', ka 'viibe') on noodikirja märk, mida kasutati keskajal meloodia kirjapanemiseks.

Vaata Bütsants ja Neuma

Nikaia

Nikaia on olnud mitme koha nimi.

Vaata Bütsants ja Nikaia

Nikaia I kirikukogu

Nikaia esimene kirikukogu peeti Nikaias, tänapäeva Türgi aladel, 20. mai kuni 25. juulil 325.

Vaata Bütsants ja Nikaia I kirikukogu

Nikaia keisririik

Nikaia keisririik oli riik Väike-Aasia kirdeosas aastatel 1204–1261, mis tekkis Neljanda ristisõja ajal pärast Ida-Rooma riigi pealinna Konstantinoopoli vallutamist Lääne-Euroopa ristisõdijate poolt (1204).

Vaata Bütsants ja Nikaia keisririik

Nikephoros II Phokas

Nikephoros II Phokas (kreeka keeles: Νικηφόρος Φωκᾶς; umbes 912 – 11. detsember 969), ladinapäraselt Nicephorus II Phocas, oli Bütsantsi keiser aastatel 963–969.

Vaata Bütsants ja Nikephoros II Phokas

Nikomeedia

Nikomeedia ehk Nikomedeia (kreeka keeles Νικομήδεια) oli ajalooline linn Väike-Aasias, tänapäeval tuntud kui Türgi linn İzmit.

Vaata Bütsants ja Nikomeedia

Ninive

Ninive (eesti keeles vanapäraselt ka Niinive ja Niineve; akkadi Ninwe; süüria ܢܸܢܘܵܐ; heebrea נינוה Nīnewē; kreeka Νινευη Nineuē; ladina Nineve; aramea ܢܝܢܘܐ Nīnwē; araabia نينوى Naynuwa; farsi نینوا Nainavā) oli muistse Assüüria linn, mis asus Tigrise jõe idakaldal, Uus-Assüüria suurriigi pealinn.

Vaata Bütsants ja Ninive

Noodikiri

Noodikiri ehk muusika notatsioon on muusika kirjapanemiseks kasutatav märgisüsteem.

Vaata Bütsants ja Noodikiri

Normannid

Normannid on viikingite järeltulijad.

Vaata Bütsants ja Normannid

Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse

Sitsiilia kuningriik (roheline) aastal 1154, mis kujutab normannide vallutuste ulatust Itaalias mitme aastakümne jooksul, kui tegutsesid sõltumatud seiklejad Normannide Lõuna-Itaalia vallutus algas 11.

Vaata Bütsants ja Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse

Odoaker

Odoaker 477. aastal Ravennas löödud mündil Odoaker (ka Odowaker; umbes 435 – 493) oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476.

Vaata Bütsants ja Odoaker

Oikumeenia

Oikumeenia tähendab kristlikus maailmas koostööd konfessioonide vahel.

Vaata Bütsants ja Oikumeenia

Oleg

"Oleg jätab hüvasti oma lemmikhobusega", Viktor Vasnetsov Oleg (Ве́щий Оле́г, ka Helge, Helgu või Helgi; enne 862. aastat – 912 või 922) oli Vana-Vene riigi tegelik rajaja.

Vaata Bütsants ja Oleg

Orel

Orelikontsert Adelaide'is 2020. aastal Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede.

Vaata Bütsants ja Orel

Orjus

Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.

Vaata Bütsants ja Orjus

Ortodoksia

Ortodoksia ehk ortodokssus ehk õigeusklikkus (kreeka keeles orthodoxía sõnadest orthós 'õige' ja dóxa 'õpetus', 'austamine') on kõige üldisemas mõttes traditsioonilisest õpetusest, ideoloogiast või teguviisist kinnipidamine ning vastandub heterodoksiale.

Vaata Bütsants ja Ortodoksia

Osmanite riik

Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.

Vaata Bütsants ja Osmanite riik

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Vaata Bütsants ja Paavst

Paganlus

Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.

Vaata Bütsants ja Paganlus

Palaiologosed

keiser Konstantinos XI Palaiologosed oli dünastia, mis valitses Bütsantsis 1261–1453 ja mille kõrvalharud valitsesid Montferrat's 1305–1533 ja Moreas (Peloponnesoses) 1383–1460.

Vaata Bütsants ja Palaiologosed

Palermo

Palermo (sitsiilia keeles Palermu) on 630 828 elanikuga linn, mis on oma rahvaarvult Itaalias viies, see asub Sitsiilia maakonnas ja on città metropolitana di Palermo halduskeskus.

Vaata Bütsants ja Palermo

Palestiina

Palestiina (ametlikult Palestiina Riik, araabia keeles دولة فلسطين 'Dawlat Filasţīn') on osaliselt tunnustatud riik Aasias Lähis-Idas Vahemere idakaldal.

Vaata Bütsants ja Palestiina

Palgasõdur

Palgasõdur on sõdur, kellel on tähtajaline palgalepingValimik sõjandustermineid.

Vaata Bütsants ja Palgasõdur

Palverännak

Palverännak on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak.

Vaata Bütsants ja Palverännak

Pamflett

Pamflett (inglise pamphlet 'brošüür', 'pilkekiri' Aivo Lõhmus Postimees, 14. jaanuar 1999.

Vaata Bütsants ja Pamflett

Pandeemia

Pandeemia ehk laustaud on riikide- ja kontinentidevaheline haiguspuhang, mille leviku suunda pole võimalik ette arvata ja mida harilikult seostatakse mitmete kahju toovate teguritega, nagu kahju inimeste (sh meditsiinitöötajate) tervisele ja elule, kahju riikide majandusele ja ravi, vaktsiinide puudumine jpt.

Vaata Bütsants ja Pandeemia

Püha Tool

Püha Tool Püha Tool ehk Püha Aujärg (ladina keeles Sancta Sedes (ka Apostellik Tool, Apostellik Aujärg) on kas paavst üksi või koos Rooma kuuria asutustega, mille kaudu katoliku kirikut juhitakse. Kuigi Püha Tooli nimetatakse ka Vatikaniks, on ta erinev Vatikani Linnriigist, mis on riik oma territooriumi, kodanikkonna ja riigivõimuga.

Vaata Bütsants ja Püha Tool

Põhja-Aafrika

Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.

Vaata Bütsants ja Põhja-Aafrika

Petšeneegid

Petšeneegid olid petšeneegi keelt kõnelnud turgi rändhõimud.

Vaata Bütsants ja Petšeneegid

Philipp (Saksa kuningas)

Philipp von Hohenstaufen (Švaabi Philipp) (1177–1208) oli Švaabimaa hertsog ja Saksa kuningas 1198–1208.

Vaata Bütsants ja Philipp (Saksa kuningas)

Phokas

Phokas (kreeka keeles Φωκᾶς; 547 – 5. oktoober 610) oli Bütsantsi keiser 23. novembrist 602 kuni surmani, valitsedes seega 7 aastat, 10 kuud ja 12 päeva.

Vaata Bütsants ja Phokas

Piacenza

Piacenza on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Piacenza provintsi halduskeskus.

Vaata Bütsants ja Piacenza

Piibel

Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.

Vaata Bütsants ja Piibel

Pimss

Pimss on happelise koostisega õhuline vulkaaniline kivim.

Vaata Bütsants ja Pimss

Pneumaatika

Pneumaatika on rakendusteadus, mis tegeleb gaaside mehaaniliste omadustega ning nende rakendamisega.

Vaata Bütsants ja Pneumaatika

Poeem

Poeem on pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus.

Vaata Bütsants ja Poeem

Polüteism

Polüteism (.

Vaata Bütsants ja Polüteism

Polovetsid

Polovetsid (ka kõptšakid, kiptšakid, kumaanid) oli turgi rahvas.

Vaata Bütsants ja Polovetsid

Pontos

Pontos on mäestik Väike-Aasias.

Vaata Bütsants ja Pontos

Portree

Albrecht Düreri autoportree 1500. aastast Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree nimega "Kaugelt näen kodu kasvamas". Ants Laikmaa 1924. Portree on teatavat isikut või isikuid kujutav kunstiteos ja -žanr skulptuuris, maalikunstis, graafikas, fotograafias.

Vaata Bütsants ja Portree

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Vaata Bütsants ja Prantsusmaa

Pronks

Pronksist Vaskratsanik Peterburis Pronks (itaalia keeles bronzo) on kitsamas mõttes vase ja tina sulam.

Vaata Bütsants ja Pronks

Proosa

Proosa (ladina keeles prōsa) on levinuim keelekasutamise vorm.

Vaata Bütsants ja Proosa

Protektoraat

Protektoraat ehk kaitsevalitsus või kaitsevaldus on riiklik sõltuvuse vorm, mille puhul üks riik on ebavõrdse rahvusvahelise lepingu alusel loovutanud teisele riigile (protektorile) õiguse esindada teda rahvusvahelistes suhetes ning juhtida tema kaitse- ja välispoliitikat.

Vaata Bütsants ja Protektoraat

Ptolemaioste dünastia

Ptolemaioste dünastia (ehk Lagiidid Ptolemaios I isa Lagose järgi) oli Egiptust 323 (kuningatena alates 305) – 30 eKr valitsenud hellenistlik valitsejasuguvõsa, mille rajas Aleksander Suure väepealik Ptolemaios Soter.

Vaata Bütsants ja Ptolemaioste dünastia

Putsolaan

Putsolaan ehk potsolaan ehk potsuolaan (itaalia keeles puzzolana, pozzolana kohanime Pozzuoli järgi) on vulkaanilise päritoluga ränihapperikas roosakaspunase värvusega savimuld, mida antiikajast alates on lisatud lubjasegule veekindlate omaduste andmiseks.

Vaata Bütsants ja Putsolaan

Pyrrhose võit

Pyrrhose võit on väljend, mis pärineb Molosside kuningalt Pyrrhoselt, kes ütles 279. aastal eKr peetud võiduka, aga kaotusrohke Ausculumi lahingu järel: "Veel üks selline võit ja ma olen kadunud." Pyrrhose võidu all mõistetakse mingis olukorras edu saavutamist ränga hinnaga.

Vaata Bütsants ja Pyrrhose võit

Raha

Baieri linna Kitzingeni 50-pennine rahatäht 1921. aastast, ''notgeld'' ehk alternatiivraha. Kujundanud skulptor ja graafik Heinz Schiestl Raha ehk valuuta on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad.

Vaata Bütsants ja Raha

Rahandus

Rahandus on rahaasjade ehk rahaliste suhete üldine korraldus majandusüksuses (riigis, korporatsioonis, ettevõttes jm).

Vaata Bütsants ja Rahandus

Rahvalaul

Rahvalaul (saksa keeles Volkslied) on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides.

Vaata Bütsants ja Rahvalaul

Ravenna

Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.

Vaata Bütsants ja Ravenna

Ravenna eksarhaat

Ravenna eksarhaat ehk Itaalia eksarhaat oli Bütsantsi (Ida-Rooma) võimukeskus Itaalias 6.

Vaata Bütsants ja Ravenna eksarhaat

Ravenna San Vitale basiilika

San Vitale ehk San Vitale basiilika on 6. sajandil ehitatud kirik Ravennas Itaalias, mida loetakse Bütsantsi arhitektuuri üheks tähtteoseks.

Vaata Bütsants ja Ravenna San Vitale basiilika

Rüütel

Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.

Vaata Bütsants ja Rüütel

Refrään

Refrään (vanaprantsuse refraindre.

Vaata Bütsants ja Refrään

Reggio Calabria

Reggio Calabria on linn Itaalias Calabria maakonnas, Reggio Calabria metropoli keskus.

Vaata Bütsants ja Reggio Calabria

Reliikvia

Relikviaaraltar. Kullatud hõbe, läbikumav email, maaling. 25,4 × 40,6 cm (avatult). Prantsusmaa, ''ca'' 1325–1350. The Cloistersi muuseum, New York Reliikvia (ladina keeles reliquiae 'jäänused') on religioosse tähendusega säilmed, mis on tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega ja on religioosse austamise objektiks.

Vaata Bütsants ja Reliikvia

Renessanss

Piero della Francesca "Il lupo di Rimini", 1451 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud, 14.

Vaata Bütsants ja Renessanss

Retoorika

Retoorika hõlmab suulise kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti.

Vaata Bütsants ja Retoorika

Riigikeel

Riigikeel on keel, mis on riigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.

Vaata Bütsants ja Riigikeel

Riik

Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.

Vaata Bütsants ja Riik

Riim

Riim on sõnade või sõnaosade korrapärane, teksti korraldav häälikuline kooskõla, mis on kasutusel peamiselt luules rakendatava vormivõttena.

Vaata Bütsants ja Riim

Ristimine

Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.

Vaata Bütsants ja Ristimine

Ristisõdijate riigid

Lähis-Ida aastal 1135, ristisõdijate riigid on märgitud punaste ristidega Väike-Aasia ja ristisõdijate riigid u aastal 1140 Ristisõdijate riigid olid mitmed enamasti 12.

Vaata Bütsants ja Ristisõdijate riigid

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.

Vaata Bütsants ja Ristisõjad

Romaan

Romaan on jutustava proosa suurvorm.

Vaata Bütsants ja Romaan

Romanos I

Romanos I Lakapenos (või Lekapenos) (kreeka keeles Ρωμανός Λεκαπηνός; u 870 – 15. juuni 948) oli Bütsantsi mereväeadmiral, kellest sai Bütsantsi keiser.

Vaata Bütsants ja Romanos I

Romanos IV Diogenes

Romanos IV Diogenes (kreeka keeles Ρωμανός Δ΄ Διογένης; u 1030 – 1072) oli Bütsantsi keiser aastatel 1068–1071.

Vaata Bütsants ja Romanos IV Diogenes

Romanos Kauniltlaulja

Romanos Kauniltlaulja, ka Romanos Melodos (kreeka keeles Ῥωμανὸς ὁ Μελωδός; sündinud 5. sajandi lõpul, surnud pärast 555) oli Bütsantsi hümnikirjutaja ja helilooja, üks varase bütsantsi muusika keskseid kujusid.

Vaata Bütsants ja Romanos Kauniltlaulja

Romulus Augustulus

Romulus Augustus astub troonilt tagasi. Romulus Augustulust kujutav kuldmünt Romulus Augustulust kujutav münt Flavius Romulus Augustus, enamasti tuntud kui Romulus Augustulus, oli viimane Lääne-Rooma keiser.

Vaata Bütsants ja Romulus Augustulus

Rooma

Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.

Vaata Bütsants ja Rooma

Rooma keisririik

Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.

Vaata Bütsants ja Rooma keisririik

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Vaata Bütsants ja Rooma riik

Rooma-Pärsia sõjad

Julianus Apostata ebaõnnestunud sõjakäik 363. aastal. Rooma-Pärsia sõjad olid sõdade seeriad (54 eKr–628), milles Rooma riik (hiljem Bütsants) osales kahe suurriigiga: Seleukiidide ja Partia riigiga.

Vaata Bütsants ja Rooma-Pärsia sõjad

Rumi seldžukkide sultanaat

Rumi seldžukkide sultanaat, ka Rumi sultanaat või Ikoonioni sultanaat oli turgi-pärsia sunniitlik riik (aastatel 1077–1308), mis loodi nendele Anatoolia aladele, mille Seldžukkide riik vallutas Bütsantsilt.

Vaata Bütsants ja Rumi seldžukkide sultanaat

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.

Vaata Bütsants ja Saksa-Rooma riik

Saladin

valitsetud alad (kollasega) 12. sajandil Ṣalāḥ ad-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb (araabia صلاح الدين يوسف بن أيوب, Ṣalāḥ al-Dīn Yūsuf ibn Ayyūb, kurdi سه‌لاحه‌دین ئه‌یوبی, Selah'edînê Eyubî, pärsia صلاح‌الدین ایوبی, Salāh-ed-Dīn-e Ayyūbī; u 1138 – 4.

Vaata Bütsants ja Saladin

Sassaniidide riik

Sassaniidide riik (pärsia Ērānshahr ja Ērān) oli viimane Iraani suurriik enne moslemite vallutusi.

Vaata Bütsants ja Sassaniidide riik

Satiir

"Le satiir e l'epistole di Q. Orazio Flacco", trükitud 1814. Satiir (ladina keeles satura 'segu, pudi-padi, ühepajatoit'), terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil.

Vaata Bütsants ja Satiir

Süüria

Süüria (araabia keeles سوريا (Sūriyā), süüria keeles ܣܘܪܝܐ, kurdi keeles Sûrî; ametlikult Süüria Araabia Vabariik) on riik Lähis-Idas Levandis.

Vaata Bütsants ja Süüria

Sümptom

Sümptom ehk sümptoom meditsiinis on mingile haiguslikule protsessile viitav iseärasus, haiguse märk.

Vaata Bütsants ja Sümptom

Sõjavägi

Sõjavägi (kaitsevägi, sõjajõud, relvajõud, harvem armee) on enamasti riiklikult korraldatud relvastatud organisatsioon, mille põhieesmärgiks on olla sõjaliseks toeks riigi julgeoleku-, välis- ja kaitsepoliitikale ning sealhulgas kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust võimalike rünnete vastu.

Vaata Bütsants ja Sõjavägi

Seldžukid

turgi rändhõimude valitsetud alad (''ca'' 900) Seldžukkide riigi suurim ulatus aastal 1092 Euroopa ja Väike-Aasia kaart 11. sajandil Seldžukid olid oguusi-turgi rändhõimude liit ja nende rajatud dünastia, kes valitsesid Lääne-Aasias 11.–14.

Vaata Bütsants ja Seldžukid

Senaator

Senaator on isik, kes on valitud valijaskonna poolt senatisse.

Vaata Bütsants ja Senaator

Serbia suurvürstkond

Serbia suurvürstkond või Raška (serbia: Велика кнежевина Србија / Velika kneževina Srbija) oli keskaegne riik, mis asutati aastal 1090 ja lõppes aastal 1217 kuningriigiks ülendamisega.

Vaata Bütsants ja Serbia suurvürstkond

Serblased

Serblaste diasporaa Serblased on lõunaslaavi rahvas, kelle asualaks on Balkani poolsaare kesk- ja lääneosa, põhiliselt Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning mingil määral Horvaatia.

Vaata Bütsants ja Serblased

Sevani järv

Vaade järvele Sevanavanki kloostrist Sevan (armeenia Սևան (Sevan), Սևանա լիճ (Sevana litš; 'Sevani järv')) on järv Aasias Armeenia mägismaal 1896 m kõrgusel merepinnast.

Vaata Bütsants ja Sevani järv

Sevilla katedraal

Santa María de la Sede katedraal ehk Sevilla katedraal on katoliku kiriku katedraal Hispaanias Sevillas.

Vaata Bütsants ja Sevilla katedraal

Siid

Siidist valmistatud lips Siid on looduslik valguline kiud, mida saadakse siidiliblika (Bombyx mori) vastse kookoni lahtikerimisel ja millest kedratakse niiti siidkangaste kudumiseks.

Vaata Bütsants ja Siid

Siiditee

Siiditeed 1. sajandil Siiditeed Siiditeed Vaikse ookeani ja Konstantinoopoli vahel Siiditee (hiina keeles 絲綢之路) oli ida-läänesuunaline paljude tuhandete kilomeetrite pikkune ajalooline kaubateede võrk Hiinast Vahemere maadeni.

Vaata Bütsants ja Siiditee

Sirmium

Keisripalee varemed Sirmiumis Sirmium oli linn Pannoonias, Rooma keisririigi iidses provintsis.

Vaata Bütsants ja Sirmium

Sitsiilia

Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.

Vaata Bütsants ja Sitsiilia

Sitsiilia kuningriik

Sitsiilia kuningriik (itaalia keeles Regno di Sicilia,, katalaani keeles Regne de Sicília, sitsiilia keeles Regnu di Sicilia) oli riik, mis eksisteeris Itaalia lõunaosas selle asutamisest Roger II poolt aastal 1130 kuni aastani 1816.

Vaata Bütsants ja Sitsiilia kuningriik

Slaavlased

Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.

Vaata Bütsants ja Slaavlased

Solidus

Solidus oli Rooma keisririigi hilisema perioodi kuldmünt.

Vaata Bütsants ja Solidus

Stagnatsioon

Stagnatsioon on seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus.

Vaata Bütsants ja Stagnatsioon

Stroof

Stroof (vanakreeka sõnast strophē 'pöörlemine') ehk salm on luuleteose osa, mis kujutab endast värsside rühma.

Vaata Bütsants ja Stroof

Sultan

Sultan on valitseja tiitel islamimaades (araabia keeles سلطان‎ Sulṭān).

Vaata Bütsants ja Sultan

Suur kirikulõhe

accessdate.

Vaata Bütsants ja Suur kirikulõhe

Svjatoslav I

Svjatoslav I või Svjatoslav Vapper (ukraina keeles Святосла́в І́горович või Святосла́в Хоро́брий, u. 938–972) oli Kiievi-Vene suurvürstiriigi valitseja aastatel 945–972, tegelikult valitses riiki alles aastast 960, kui sai täisealiseks, enne seda valitses riiki regendina tema ema Olga.

Vaata Bütsants ja Svjatoslav I

Türann

Türann (kreeka sõnast τύραννος týrannos) on valitseja, kes kasutab hirmu oma ainuvalitsemise abinõuna.

Vaata Bütsants ja Türann

Türgi

Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.

Vaata Bütsants ja Türgi

Teadus

Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.

Vaata Bütsants ja Teadus

Teema (haldusüksus)

Teemad Anatoolias aastal 950 Teema oli Bütsantsi haldusüksus.

Vaata Bütsants ja Teema (haldusüksus)

Teine Bulgaaria tsaaririik

Teine Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Второ българско царство) oli keskaegne Bulgaaria riik aastatel 1185–1396 või kuni 1422.

Vaata Bütsants ja Teine Bulgaaria tsaaririik

Teine ristisõda

Teine ristisõda toimus Väike-Aasias aastatel 1147–1149 ning selles osalesid seldžukid, Prantsuse ja Saksa väed.

Vaata Bütsants ja Teine ristisõda

Tellis

Telliskivisein Tellis ehk telliskivi on ehitusel kasutatav väike üldiselt risttahukakujuline ehituskivi.

Vaata Bütsants ja Tellis

Teoloogia

Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.

Vaata Bütsants ja Teoloogia

Teravili

Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.

Vaata Bütsants ja Teravili

Tessaalia piirkond

Tessaalia piirkond (kreeka keeles Περιφέρεια Θεσσαλίας) on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Kreekas.

Vaata Bütsants ja Tessaalia piirkond

Tetrarhia

Tetrarhia on riigikorraldus, kus võim kuulub neljale isikule.

Vaata Bütsants ja Tetrarhia

Thbilisi

Thbilisi (gruusia omaladinas Tbilisi, ajaloosündmuste kontekstis ka Tiflis) on Gruusia pealinn.

Vaata Bütsants ja Thbilisi

Theoderich Suur

Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.

Vaata Bütsants ja Theoderich Suur

Theodora Porphyrogennete

Theodora Porphyrogennete (kreeka keeles: Θεοδώρα Πορφυρογενίτη (Theodōra Porphyrogenítē); umbes 980 – 31. august 1056) oli Bütsantsi keisrinna 21. aprillist 1042 kuni 31. augustini 1056.

Vaata Bütsants ja Theodora Porphyrogennete

Theodosius I

Theodosius I, keisrinimi Dominus Noster Flavius Theodosius Augustus (Flavius Theodosius I Suur; arvatavasti 11. jaanuar 347 Cauca (Hispaania) – 17. jaanuar 395 Mediolanum (praegu Milano)) oli Vana-Rooma keiser alates 19. jaanuarist 379 kuni surmani 395.

Vaata Bütsants ja Theodosius I

Theodosius II

Theodosius II või Theodosius Noorem (Imperator Caesar Divii Arcadii Divi Theodosii Flavius Theodosius Augustus; 10. aprill 401 – 28. juuli 450) oli Ida-Rooma keiser 408–450, valitsedes seega 42 aastat, 1 kuu ja 28 päeva (koos isaga 48 aastat).

Vaata Bütsants ja Theodosius II

Thessaloníki

Thessaloníki on Kreeka suuruselt teine linn, Kesk-Makedoonia piirkonna halduskeskus.

Vaata Bütsants ja Thessaloníki

Tonn

Tonn (vananorra keeles tonna 'veinivaat') on nüüdisajal meetermõõdustiku massiühik, see võrdub 1000 kilogrammiga.

Vaata Bütsants ja Tonn

Traakia

Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.

Vaata Bütsants ja Traakia

Trabzon

Trabzon (varasemad eestikeelsed nimed Trapesund, Trapezund; vanakreeka kontekstis Trapezus (Τραπεζοῦς)) on linn praegusel Türgi territooriumil, Musta mere lõunakaldal.

Vaata Bütsants ja Trabzon

Trapezundi keisririik

Trapezundi Keisririik oli aastatel 1204–1461 Väike-Aasia kirdeosas, Musta mere lõunarannikul ja Krimmi poolsaare lõunarannikul asunud riik, pealinn Trapezund (nüüd Trabzon).

Vaata Bütsants ja Trapezundi keisririik

Triivium

Triivium (ladina keeles trivium Harper, D. Trivium. – Online Etymology Dictionary. Etymonline.com. (22.12.2018). https://www.etymonline.com/word/trivium. Kasutatud 11.10.2022.) oli Vana-Roomas ja keskajal seitsme vaba kunsti alamaste.

Vaata Bütsants ja Triivium

Tsaar

Tsaar (ladina sõnast caesar) on kuningale vastav valitsejatiitel, mida kasutati.

Vaata Bütsants ja Tsaar

Tukat

Tukat (itaalia keeles ducato, ladinakeelsest tüvest 'hertsogkond') on kuld- või hõbemünt.

Vaata Bütsants ja Tukat

Ungari kuningriik

Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.

Vaata Bütsants ja Ungari kuningriik

Ungarlased

Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.

Vaata Bütsants ja Ungarlased

Urbanus II

Urbanus II (Eudes de Châtillon, Eudes de Lagery, Odon de Lagery, Odon de Châtillon, ka Odo, Ostia piiskop Otto; 1035 või 1042 – 29. juuli 1099) oli paavst aastatel 1088–1099.

Vaata Bütsants ja Urbanus II

Usund

Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm.

Vaata Bütsants ja Usund

Uus testament

Uus testament (ka Uus Testament, lühend UT; kreeka keeles Καινή Διαθήκη, eesti keeles ka uus leping) on piibli teine osa.

Vaata Bütsants ja Uus testament

Uusbütsantsi stiil

Mereväe Püha Nikolause katedraal Venemaal Kroonlinnas valmis aastatel 1903–1913. Arhitekt Vassili Kosjakov Püha Savva kirik Serbias Belgradis valmis aastatel 1935–2004. Arhitektid Aleksandar Deroko ja Branko Pešić Uusbütsantsi stiil ehk neobütsantsi stiil oli Bütsantsi stiili eeskujuks võttev ja matkiv historitsistlik arhitektuuristiil.

Vaata Bütsants ja Uusbütsantsi stiil

Vabad kunstid

Seitse vaba kunsti, Herrad von Landsberg ''Hortus deliciarium'' (u 1180) Vabad kunstid ehk seitse vaba kunsti (ladina keeles artes liberales) on keskajal välja kujunenud hariduse omandamise süsteem, mille juured on juba antiikajas.

Vaata Bütsants ja Vabad kunstid

Vahemere maad

Vahemere maad Antibesi linnavaade (Prantsusmaa). Tänu soojale kliimale, merele, mägedele ja kultuuripärandile on Vahemere maad populaarne turismipiirkond Porto linnavaade (Portugal). Kuigi linn asub Atlandi ookeani ääres, käib ta Vahemeremaade alla Vaade Pietra di Bismantovale Apenniinides (Itaalia) Vahemere maad (varem Vahemeremaad) on ajalooline piirkond Vahemere ääres.

Vaata Bütsants ja Vahemere maad

Vahemeri

Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.

Vaata Bütsants ja Vahemeri

Vaikne ookean

thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.

Vaata Bütsants ja Vaikne ookean

Valentinianus I

Solidus Valentianus I valitsusajast. Valentinianus I (täisnimega Flavius Valentinianus Augustus; 321 Cibalae (Vinkovci) – 17. november 375) oli Vana-Rooma keiser 364.

Vaata Bütsants ja Valentinianus I

Vana testament

Vana testament (ka Vana Testament, lühend VT) on kristliku piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist.

Vaata Bütsants ja Vana testament

Vana-Kreeka

Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.

Vaata Bütsants ja Vana-Kreeka

Vana-Makedoonia

Vana-Makedoonia (vanakreeka keeles Μακεδονία) oli antiikaja Kreeka ajalooline maa Egeuse merest põhjas.

Vaata Bütsants ja Vana-Makedoonia

Vandaalid

Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.

Vaata Bütsants ja Vandaalid

Vandenõu

Vandenõu on salajane kokkulepe ebaseadusliku või kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks (riigipööre, atentaat vmt).

Vaata Bütsants ja Vandenõu

Varna lahing

Varna lahing toimus 10.

Vaata Bütsants ja Varna lahing

Varrak (kirjastus)

Varrak on Tallinnas tegutsev raamatukirjastus.

Vaata Bütsants ja Varrak (kirjastus)

Vasall

Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Vaata Bütsants ja Vasall

Vasallriik

Vasallriik on suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse.

Vaata Bütsants ja Vasallriik

Väike-Aasia

Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.

Vaata Bütsants ja Väike-Aasia

Võlv

Silindervõlvi osad: (1) lukukivi; (2) kiilukivi; (3) selg; (4) võlvikand; (5) palend; (6) võlvi kõrgus; (7) sambavahe Võlv on kaarekujulise ristlõikega ruumiline kandetarind.

Vaata Bütsants ja Võlv

Vene Õigeusu Kirik

Vene Õigeusu Kirik (vene keeles Русская православная церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva Patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.

Vaata Bütsants ja Vene Õigeusu Kirik

Vene Suurvürstiriik

Велике князівство РуськеVene Suurvürstiriik 110px70px LippVapp 300px RiigikeelVanavene keelVanavalgevene keel PealinnKiiev, Polotsk Riigipeasuurvürst Švitrigaila Iseseisvus1432–1435 Vene Suurvürstiriik (vanavene keeles Велике князівство Руське, vanavalgevene keeles Wialikaje Kniastwa Ruskaje) oli 1432 Leedu suurvürstiriigist lahku löönud osa, mida valitses Leedu suurvürst Švitrigaila ning mille Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi väed 1435 tagasi vallutasid.

Vaata Bütsants ja Vene Suurvürstiriik

Veneetsia

Veneetsia (itaalia keeles Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna città metropolitana di Venezia halduskeskus.

Vaata Bütsants ja Veneetsia

Veneetsia doodž

Veneetsia vabariigi vapp Viimane Veneetsia doodž Lodovico Manin Veneetsia doodž (veneetsia keeles Doxe de Venexia, itaalia keeles Doge di Venezia), mida mõnikord tõlgitakse ka kui "hertsog" (itaalia keeles Duca), oli Veneetsia vabariigi kõrgeim võimukandja ja juht rohkem kui tuhande aasta jooksul.

Vaata Bütsants ja Veneetsia doodž

Veneetsia vabariik

Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.

Vaata Bütsants ja Veneetsia vabariik

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Vaata Bütsants ja Venemaa

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Vaata Bütsants ja Venemaa Keisririik

Vermimine

Vermimine on kujutise metalli pinnale või sisse muljumine tugeva surve kaasabil.

Vaata Bütsants ja Vermimine

Viikingid

Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).

Vaata Bütsants ja Viikingid

Vladimir Püha

Vladimir Püha (ka Vladimir Suur ja Vladimir Svjatoslavitš, Vladimir Särav Päikene; ukraina keeles Володимир Святославич Volodõmõr Svjatoslavõtš; vene keeles Владимир Святославич Vladimir Svjatoslavitš; umbes 956 – 15.

Vaata Bütsants ja Vladimir Püha

Zadar

Zadar (itaalia Zara) on linn Horvaatias Aadria mere rannikul Dalmaatsias, Zadari maakonna keskus.

Vaata Bütsants ja Zadar

Zeno

Flavius Zeno, kreekapäraselt Zenon (Imperator Caesar Flavius Zeno Augustus; kreeka keeles:Ζήνων; umbes 425 – 9. aprill 491), oli Ida-Rooma keiser 29. jaanuarist 474 kuni 9. jaanuarini 475 ja teist korda augustist 476 kuni 9. aprillini 491.

Vaata Bütsants ja Zeno

1071

1071.

Vaata Bütsants ja 1071

1099

1099.

Vaata Bütsants ja 1099

1276

1276.

Vaata Bütsants ja 1276

1396

1396.

Vaata Bütsants ja 1396

14. sajand

14.

Vaata Bütsants ja 14. sajand

1439

1439.

Vaata Bütsants ja 1439

1444

1444.

Vaata Bütsants ja 1444

1450. aastad

1450.

Vaata Bütsants ja 1450. aastad

1453

1453.

Vaata Bütsants ja 1453

15. sajand

15.

Vaata Bütsants ja 15. sajand

1547

1547.

Vaata Bütsants ja 1547

1700

1700.

Vaata Bütsants ja 1700

1728

1728.

Vaata Bütsants ja 1728

1917. aasta revolutsioonid Venemaal

1917.

Vaata Bütsants ja 1917. aasta revolutsioonid Venemaal

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.

Vaata Bütsants ja 20. sajand

224

224.

Vaata Bütsants ja 224

293

293.

Vaata Bütsants ja 293

3. sajand

3.

Vaata Bütsants ja 3. sajand

313

313.

Vaata Bütsants ja 313

324

324.

Vaata Bütsants ja 324

379

379.

Vaata Bütsants ja 379

395

395.

Vaata Bütsants ja 395

4. sajand

4.

Vaata Bütsants ja 4. sajand

429

429.

Vaata Bütsants ja 429

527

527.

Vaata Bütsants ja 527

534

534.

Vaata Bütsants ja 534

548

548.

Vaata Bütsants ja 548

565

565.

Vaata Bütsants ja 565

610

610.

Vaata Bütsants ja 610

641

641.

Vaata Bütsants ja 641

651

651.

Vaata Bütsants ja 651

691

691.

Vaata Bütsants ja 691

907

907.

Vaata Bütsants ja 907

941

941.

Vaata Bütsants ja 941

968

968.

Vaata Bütsants ja 968

988

988.

Vaata Bütsants ja 988

Vaata ka

Aafrika ajaloolised riigid

• Ühinenud Araabia Vabariik
• Bütsants
• Biafra
• Briti Betšuaanamaa
• Ciskei
• Darfur
• Edela-Aafrika
• Etioopia Keisririik
• Lääne-Rooma keisririik
• Lõuna-Aafrika Liit
• Lõuna-Rodeesia
• Mamelukkide riik
• Ndzwani
• Osmanite riik
• Rodeesia
• Rooma keisririik
• Rooma vabariik
• Zaire'i Vabariik

Lähis-Ida ajaloolised riigid

• Atropatene
• Bütsants
• Egiptuse khedivaat
• Egiptuse kuningriik
• Egiptuse sultanaat
• Elymais
• Fatimiidide kalifaat
• Galaatia
• Hasmoneide dünastia
• Iraagi Kuningriik
• Jeemeni Araabia Vabariik
• Jeemeni Kuningriik
• Jeemeni Rahvademokraatlik Vabariik
• Jeruusalemma kuningriik
• Mandatoorne Palestiina
• Osmanite riik
• Transjordaania emiraat
• Trapezundi keisririik

Tuntud ka kui Bütsantsi impeerium, Bütsantsi keisririik, Bütsantsi riik, Bütsantslik, Ida-Rooma, Ida-Rooma Keisririik, Ida-Rooma impeerium, Ida-Rooma riik.

, Basileus, Bütsants, Bütsantsi kalender, Bütsantsi keisrite loend, Bütsantsi-Araabia sõjad, Bütsantsi-Osmanite sõjad, Beirut, Beyşehiri järv, Biograafia, Bitüünia, Bosporus, Brokaat, Bulgaaria, Bulgaarlased, Byzantion, Calabria, Cartagena (Hispaania), Chersonesos, Clermont-Ferrand, Codex Theodosianus, Constantinus Suur, Dalmaatsia, Damaskus, Despoot, Diagnoos, Diocletianus, Diplomaatia, Dogma, Doktriin, Doonau, Durrës, Edessa, Edirne, Eepos, Eetika, Egeuse meri, Ehe, Eksarh, Eksport, Enrico Dandolo, Epigramm, Esimene Bulgaaria tsaaririik, Esimene ristisõda, Etikett (käitumine), Eufrat, Eunuhh, Euraasia, Euroopa, Evangeelium, Farmaatsia, Fatimiidide kalifaat, Füüsika, Filoloog, Filosoofia, Firenze, Frangid, Fresko, Galenos, Garnison, Gelibolu poolsaar, Genova, Geomeetria, Germaanlased, Gild, Glagoolitsa, Gramm, Grammatika, Gregorius X, Hagia Sophia, Hagiograafia, Haldusüksus, Hümn, Hüpotees, Hõbemünt, Hellenism, Herakleios I, Hertsegoviina, Hertsog, Hippokrates, Hispaania, Honorius, Horvaadid, Horvaatia, Humanism, Hunnid, Idagoodid, Idagootide kuningriik, Igor, Ikonoklasm Bütsantsis, Illüüria, Illustratsioon, Imperaator, Inflatsioon, Innocentius III, Intervall (muusika), Intress, Iraan, Isaak II Angelos, Islam, Itaalia ajalugu, Ivan III, Ivan Julm, Jeesus, Jeruusalemm, Jeruusalemma kuningriik, Johannes I Tzimiskes, Johannes II Komnenos, Johannes Philoponos, Judaism, Jugoslaavia, Juhuluule, Jumal, Justinianus I, Justinianus II, Justinus I, Justinus II, Juudid, Kaart, Kalifaat, Kaliif, Kapital, Karaat (puhtus), Kartaago, Kasaarid, Kataloonia, Katedraal, Katoliiklus, Kaubandus, Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Kaukaasia, Käsikiri, Küpros, Keemia, Kesk-Euroopa, Keskaeg, Ketserlus, Khaan, Kiiev, Kiievi ja kogu Vene metropoliit, Kiievi metropoolia, Kiievi suurvürst, Kiievi-Vene, Kirikuriik, Kirillitsa, Kirjandus, Kitara, Kodusõda, Kolmas ristisõda, Kompass, Konstantinoopol, Konstantinoopoli Õigeusu Kirik, Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh, Konstantinoopoli piiramine (1453), Konstantinos IV, Konstantinos V, Konstantinos XI, Koorijuht, Korfu, Korruptsioon, Kosovo lahing (1389), Kreeka keel, Kreeka tuli, Kreekakatoliku kirik, Kreeta, Kristlus, Kroonika, Ktesiphon, Kuld, Kultuur, Kunst, Kunst (kirjastus), Kvadriivium, Ladina keel, Ladina keisririik, Langobardid, Latakia, Lauto, Lárisa, Lääne-Euroopa, Lääne-Rooma keisririik, Lüüra, Legaat, Leo I (keiser), Leo III (keiser), Linnastumine, Liturgia, Loodusõpetus, Loodusfilosoofia, Loogika, Lothar III (Saksa-Rooma keiser), Luule, Maavärin, Majandus, Makedoonia dünastia, Maksusüsteemid, Malta, Manuel I Komnenos, Manzikerti lahing, Marcianus, Marcus Aurelius, Maritsa, Marmor, Mart Nutt, Mass, Matemaatika, Möösia, Münt, Mehmed II, Meloodia, Memuaarid, Mesopotaamia, Messina, Messina väin, Metafüüsika, Michael III, Michael VIII Palaiologos, Misjonär, Monarh, Mongolid, Monofüsitism, Monopol, Montenegro, Morea despootkond, Mosaiik, Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Moto, Murad II, Muslim, Must meri, Muusika, Muusikainstrument, Muusikaline heli, Napoli, Narses, Neljas ristisõda, Nestoriaanlus, Neuma, Nikaia, Nikaia I kirikukogu, Nikaia keisririik, Nikephoros II Phokas, Nikomeedia, Ninive, Noodikiri, Normannid, Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse, Odoaker, Oikumeenia, Oleg, Orel, Orjus, Ortodoksia, Osmanite riik, Paavst, Paganlus, Palaiologosed, Palermo, Palestiina, Palgasõdur, Palverännak, Pamflett, Pandeemia, Püha Tool, Põhja-Aafrika, Petšeneegid, Philipp (Saksa kuningas), Phokas, Piacenza, Piibel, Pimss, Pneumaatika, Poeem, Polüteism, Polovetsid, Pontos, Portree, Prantsusmaa, Pronks, Proosa, Protektoraat, Ptolemaioste dünastia, Putsolaan, Pyrrhose võit, Raha, Rahandus, Rahvalaul, Ravenna, Ravenna eksarhaat, Ravenna San Vitale basiilika, Rüütel, Refrään, Reggio Calabria, Reliikvia, Renessanss, Retoorika, Riigikeel, Riik, Riim, Ristimine, Ristisõdijate riigid, Ristisõjad, Romaan, Romanos I, Romanos IV Diogenes, Romanos Kauniltlaulja, Romulus Augustulus, Rooma, Rooma keisririik, Rooma riik, Rooma-Pärsia sõjad, Rumi seldžukkide sultanaat, Saksa-Rooma riik, Saladin, Sassaniidide riik, Satiir, Süüria, Sümptom, Sõjavägi, Seldžukid, Senaator, Serbia suurvürstkond, Serblased, Sevani järv, Sevilla katedraal, Siid, Siiditee, Sirmium, Sitsiilia, Sitsiilia kuningriik, Slaavlased, Solidus, Stagnatsioon, Stroof, Sultan, Suur kirikulõhe, Svjatoslav I, Türann, Türgi, Teadus, Teema (haldusüksus), Teine Bulgaaria tsaaririik, Teine ristisõda, Tellis, Teoloogia, Teravili, Tessaalia piirkond, Tetrarhia, Thbilisi, Theoderich Suur, Theodora Porphyrogennete, Theodosius I, Theodosius II, Thessaloníki, Tonn, Traakia, Trabzon, Trapezundi keisririik, Triivium, Tsaar, Tukat, Ungari kuningriik, Ungarlased, Urbanus II, Usund, Uus testament, Uusbütsantsi stiil, Vabad kunstid, Vahemere maad, Vahemeri, Vaikne ookean, Valentinianus I, Vana testament, Vana-Kreeka, Vana-Makedoonia, Vandaalid, Vandenõu, Varna lahing, Varrak (kirjastus), Vasall, Vasallriik, Väike-Aasia, Võlv, Vene Õigeusu Kirik, Vene Suurvürstiriik, Veneetsia, Veneetsia doodž, Veneetsia vabariik, Venemaa, Venemaa Keisririik, Vermimine, Viikingid, Vladimir Püha, Zadar, Zeno, 1071, 1099, 1276, 1396, 14. sajand, 1439, 1444, 1450. aastad, 1453, 15. sajand, 1547, 1700, 1728, 1917. aasta revolutsioonid Venemaal, 20. sajand, 224, 293, 3. sajand, 313, 324, 379, 395, 4. sajand, 429, 527, 534, 548, 565, 610, 641, 651, 691, 907, 941, 968, 988.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika