Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Bütsantsi ajalugu ja Esimene Bulgaaria tsaaririik
Bütsantsi ajalugu ja Esimene Bulgaaria tsaaririik on 69 ühist asja (Unioonpeedia): Aadria meri, Albaania, Alexandros (Bütsantsi keiser), Alföld, Araablased, Atika piirkond, Autonoomia (filosoofia), Avaari khaaniriik, Balkani poolsaar, Basileios II, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Bulgaarid, Doonau, Durrës, Edirne, Egeuse meri, Frangi riik, Glagoolitsa, Hellenid, Horvaatia kuningriik (keskaegne), Justinianus II, Kasaarid, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kaukaasia, Keskaeg, Khaan, Kiievi-Vene, Kirillitsa, ..., Konstantinoopol, Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh, Konstantinos V, Konstantinos VII, Kristlus, Lõunaslaavlased, Makedoonia (piirkond), Michael III, Moldova, Must meri, Nikephoros I, Paavst, Pannoonia, Peloponnesos, Petšeneegid, Polovetsid, Ristimine, Romanos I, Rooma, Rooma keisririik, Rumeenia, Serbia vürstkond (keskaegne), Serblased, Skopje, Slaavlased, Sofia, Svjatoslav I, Teine Bulgaaria tsaaririik, Tessaalia, Thessaloníki, Traakia, Tsaar, Ungari kuningriik, Ungarlased, Usund, Valahhia, 10. sajand, 20. august, 9. sajand. Laienda indeks (39 rohkem) »
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Aadria meri ja Bütsantsi ajalugu · Aadria meri ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Albaania
Albaania, ametlikult Albaania Vabariik, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.
Albaania ja Bütsantsi ajalugu · Albaania ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Alexandros (Bütsantsi keiser)
Alexandros Porphyrogenitus (kreeka keeles: Αλέξανδρος (Alexandros); u 870 – 6. juuni 913) oli Bütsantsi keiser aastatel 912–913.
Alexandros (Bütsantsi keiser) ja Bütsantsi ajalugu · Alexandros (Bütsantsi keiser) ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Alföld
Alföld Ungari riigi piirides Hortobágyi rahvuspargis Alföld (ungari Alföld, Nagyalföld, Nagy Alföld või Nagy-Magyar-Alföld, slovaki Veľká dunajská kotlina, rumeenia Câmpia Tisei või Câmpia de Vest, horvaadi Panonska nizina, serbia Panonska nizija, ukraina Тисо-Дунайська низовина) ehk geograafiliselt Kesk-Doonau tasandik või ajalookultuuriliselt Pannoonia tasandik on rohtlatega stepp, mis hõlmab Ungari lõuna- ja idapoolset territooriumi.
Alföld ja Bütsantsi ajalugu · Alföld ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Araablased
Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.
Araablased ja Bütsantsi ajalugu · Araablased ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Atika piirkond
Atika piirkond on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Kreeka keskosas.
Atika piirkond ja Bütsantsi ajalugu · Atika piirkond ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Autonoomia (filosoofia)
Autonoomia on isiku võime ja võimalus omada võimu oma tegude üle ning kujundada oma elu vastavalt omaenda põhjenditele ja motiividele.
Autonoomia (filosoofia) ja Bütsantsi ajalugu · Autonoomia (filosoofia) ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Avaari khaaniriik
Avaari khaaniriik oli nomaadidest turgi rahvaste konföderatsioon, mis rajati Pannoonia tasandiku piirkonnas aastal 567 avaaride poolt ja kestis aastani 804.
Avaari khaaniriik ja Bütsantsi ajalugu · Avaari khaaniriik ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Bütsantsi ajalugu ja Balkani poolsaar · Balkani poolsaar ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Basileios II
Basileios II (958 – 15. detsember 1025), hüüdnimega Bulgaarlastetapja, oli Bütsantsi keiser vahemikus 10. jaanuar 976 – 15. detsember 1025.
Bütsantsi ajalugu ja Basileios II · Basileios II ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Bütsants ja Bütsantsi ajalugu · Bütsants ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Bütsantsi ajalugu ja Bütsantsi keisrite loend · Bütsantsi keisrite loend ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Bulgaarid
Bulgaarid olid turgi hõimud.
Bütsantsi ajalugu ja Bulgaarid · Bulgaarid ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Bütsantsi ajalugu ja Doonau · Doonau ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Durrës
Vaade Durrësile õhust Durrës on Albaania peamine sadamalinn, Durrësi maakonna halduskeskus.
Bütsantsi ajalugu ja Durrës · Durrës ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Edirne
Edirne (varem Adrianoopol) on linn Ida-Traakias (Türgi Euroopa-osas), Kreeka ja Bulgaaria piiri lähedal.
Bütsantsi ajalugu ja Edirne · Edirne ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Egeuse meri
Satelliidipilt Egeuse merest Veealune vulkaan Egeuse meres Egeuse meri on Vahemere osa, piiratud Balkani poolsaarega läänes ja põhjas, Väike-Aasia poolsaarega idas ja Kreetaga lõunas.
Bütsantsi ajalugu ja Egeuse meri · Egeuse meri ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Bütsantsi ajalugu ja Frangi riik · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Frangi riik ·
Glagoolitsa
Meieisapalve glagoolitsas: ümar-, kandilises ja kursiivkirjaviisis Glagoolitsa kiri (ⰳⰾⰰⰳⱁⰾⰹⱌⰰ glagoolitsa) on vanim teadaolev slaavi tähestik.
Bütsantsi ajalugu ja Glagoolitsa · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Glagoolitsa ·
Hellenid
Helleniteks (Έλληνες) nimetati algul üht Põhja-Kreeka hõimu, hiljem kõiki kreeka hõime.
Bütsantsi ajalugu ja Hellenid · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Hellenid ·
Horvaatia kuningriik (keskaegne)
Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Kraljevina Hrvatska, Hrvatsko Kraljevstvo) oli keskaegne kuningriik Kesk-Euroopas, koosnedes enamasti sellest, mis praegu on Horvaatia (ilma enamuse Istriata ja mõne Dalmaatsia rannikulinnata), samuti tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina osadest.
Bütsantsi ajalugu ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) ·
Justinianus II
Justinianus II, kreeka päraselt Iustinianus (kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianos);668/669 – 4. november 711), hüüdnimega Rhinotmetos, Rhinotmetus või Ninatu (ὁ Ῥινότμητος), oli Bütsantsi keiser aastail 685–695 ja 705–711.
Bütsantsi ajalugu ja Justinianus II · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Justinianus II ·
Kasaarid
Turgi rahvaste levikukaart Kasaarid oli turgi rahvas Volga alamjooksu, Aasovi, Doni ja Krimmi steppides ning nüüdse Dagestani ranniku- ja eelmägede alal.
Bütsantsi ajalugu ja Kasaarid · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Kasaarid ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Bütsantsi ajalugu ja Katoliiklus · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Katoliiklus ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Bütsantsi ajalugu ja Katoliku kirik · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Katoliku kirik ·
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Bütsantsi ajalugu ja Kaukaasia · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Kaukaasia ·
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Bütsantsi ajalugu ja Keskaeg · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Keskaeg ·
Khaan
Khaan (turgi khān, mongoli: Хаан / qāān) on feodaalvalitseja või sõjalise juhi tiitel turgi ja mongoli rahvastel.
Bütsantsi ajalugu ja Khaan · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Khaan ·
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Bütsantsi ajalugu ja Kiievi-Vene · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Kiievi-Vene ·
Kirillitsa
Kirillitsat laialdaselt ei kasutata Kirillitsa ehk kürillitsa ehk kürilliline kiri on slaavi kiri, millel põhinevad vene tähestik ja paljude teiste, peamiselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud rahvaste keelte tähestikud.
Bütsantsi ajalugu ja Kirillitsa · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Kirillitsa ·
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Bütsantsi ajalugu ja Konstantinoopol · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Konstantinoopol ·
Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh
Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh (kreeka keeles Οικουμενικός Πατριάρχης Κωνσταντινουπόλεως) on Konstantinoopoli Õigeusu Kiriku eestseisja, Konstantinoopoli peapiiskopi tiitel.
Bütsantsi ajalugu ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh ·
Konstantinos V
Konstantinos V (kreeka keeles: Κωνσταντῖνος, (Kōnstantīnos) ladinapäraselt Constantinus; juuli 718 – 14. september 775) oli Bütsantsi keiser aastatel 741–755.
Bütsantsi ajalugu ja Konstantinos V · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Konstantinos V ·
Konstantinos VII
Konstantinos VII Porphyrogennetos (kreeka keeles Κωνσταντῖνος Ζ΄ Πορφυρογέννητος (Kōnstantinos Porphyrogennētos); 905 Konstantinoopol – 9. november 959 Konstantinoopol) oli neljas Makedoonia dünastiast Bütsantsi keiser aastatel 913–959.
Bütsantsi ajalugu ja Konstantinos VII · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Konstantinos VII ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Bütsantsi ajalugu ja Kristlus · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Kristlus ·
Lõunaslaavlased
Lõunaslaavlased on slaavlaste allrühm, kes räägivad lõunaslaavi keeli.
Bütsantsi ajalugu ja Lõunaslaavlased · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Lõunaslaavlased ·
Makedoonia (piirkond)
Gora ja Prohor Pčinjski (Serbia) Makedoonia (kreeka keeles Μακεδονία Makedonía; makedoonia ja serbia keeles Македонија Makedonija; bulgaaria keeles Македония Makedonija; türgi keeles Makedonya; albaania keeles Maqedoni/-a) on piirkond Balkani poolsaare keskosas.
Bütsantsi ajalugu ja Makedoonia (piirkond) · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Makedoonia (piirkond) ·
Michael III
Michael III (kreeka keeles: Μιχαήλ; jaanuar 840 – 24. september 867) oli Bütsantsi keiser aastatel 842–867.
Bütsantsi ajalugu ja Michael III · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Michael III ·
Moldova
Moldova (ametlik nimi Moldova Vabariik, rumeenia keeles Republica Moldova, vanemas kirjapildis ka Moldaavia) on merepiirita riik Ida-Euroopas.
Bütsantsi ajalugu ja Moldova · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Moldova ·
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Bütsantsi ajalugu ja Must meri · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Must meri ·
Nikephoros I
Nikephoros I (kreeka keeles Νικηφόρος; 750 – 26. juuli 811) oli Bütsantsi keiser aastatel 802–811.
Bütsantsi ajalugu ja Nikephoros I · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Nikephoros I ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Bütsantsi ajalugu ja Paavst · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Paavst ·
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Bütsantsi ajalugu ja Pannoonia · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Pannoonia ·
Peloponnesos
Peloponnesose poolsaar satelliidilt nähtuna Peloponnesos (Πελοπόννησος; ´Pelopsi saar´; peamiselt keskajal ka Morea 'moorpuu') on poolsaar Kreekas poolsaar Joonia ja Egeuse mere vahel, mida ühendab mandriga Kórinthose maakitsus.
Bütsantsi ajalugu ja Peloponnesos · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Peloponnesos ·
Petšeneegid
Petšeneegid olid petšeneegi keelt kõnelnud turgi rändhõimud.
Bütsantsi ajalugu ja Petšeneegid · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Petšeneegid ·
Polovetsid
Polovetsid (ka kõptšakid, kiptšakid, kumaanid) oli turgi rahvas.
Bütsantsi ajalugu ja Polovetsid · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Polovetsid ·
Ristimine
Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.
Bütsantsi ajalugu ja Ristimine · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Ristimine ·
Romanos I
Romanos I Lakapenos (või Lekapenos) (kreeka keeles Ρωμανός Λεκαπηνός; u 870 – 15. juuni 948) oli Bütsantsi mereväeadmiral, kellest sai Bütsantsi keiser.
Bütsantsi ajalugu ja Romanos I · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Romanos I ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Bütsantsi ajalugu ja Rooma · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Rooma ·
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Bütsantsi ajalugu ja Rooma keisririik · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Rooma keisririik ·
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.
Bütsantsi ajalugu ja Rumeenia · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Rumeenia ·
Serbia vürstkond (keskaegne)
* Õigusjärglase (1000–1101) kohta vaata Duklja.
Bütsantsi ajalugu ja Serbia vürstkond (keskaegne) · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Serbia vürstkond (keskaegne) ·
Serblased
Serblaste diasporaa Serblased on lõunaslaavi rahvas, kelle asualaks on Balkani poolsaare kesk- ja lääneosa, põhiliselt Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning mingil määral Horvaatia.
Bütsantsi ajalugu ja Serblased · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Serblased ·
Skopje
Skopje kindlus ja rahvusteater enne maavärinat 1920. aastatel Linna kohal kõrguv Aastatuhande rist Skopje (makedoonia keeles Скопје) on Põhja-Makedoonia pealinn.
Bütsantsi ajalugu ja Skopje · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Skopje ·
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Bütsantsi ajalugu ja Slaavlased · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Slaavlased ·
Sofia
Sofia on Bulgaaria pealinn.
Bütsantsi ajalugu ja Sofia · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Sofia ·
Svjatoslav I
Svjatoslav I või Svjatoslav Vapper (ukraina keeles Святосла́в І́горович või Святосла́в Хоро́брий, u. 938–972) oli Kiievi-Vene suurvürstiriigi valitseja aastatel 945–972, tegelikult valitses riiki alles aastast 960, kui sai täisealiseks, enne seda valitses riiki regendina tema ema Olga.
Bütsantsi ajalugu ja Svjatoslav I · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Svjatoslav I ·
Teine Bulgaaria tsaaririik
Teine Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Второ българско царство) oli keskaegne Bulgaaria riik aastatel 1185–1396 või kuni 1422.
Bütsantsi ajalugu ja Teine Bulgaaria tsaaririik · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Teine Bulgaaria tsaaririik ·
Tessaalia
Tessaalia kaart Vanaaja Tessaalia jaotus Tessaalia (vanakreeka keeles Θεσσαλία) on ajalooline piirkond Kreeka keskosas.
Bütsantsi ajalugu ja Tessaalia · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Tessaalia ·
Thessaloníki
Thessaloníki on Kreeka suuruselt teine linn, Kesk-Makedoonia piirkonna halduskeskus.
Bütsantsi ajalugu ja Thessaloníki · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Thessaloníki ·
Traakia
Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.
Bütsantsi ajalugu ja Traakia · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Traakia ·
Tsaar
Tsaar (ladina sõnast caesar) on kuningale vastav valitsejatiitel, mida kasutati.
Bütsantsi ajalugu ja Tsaar · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Tsaar ·
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Bütsantsi ajalugu ja Ungari kuningriik · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Ungari kuningriik ·
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Bütsantsi ajalugu ja Ungarlased · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Ungarlased ·
Usund
Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm.
Bütsantsi ajalugu ja Usund · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Usund ·
Valahhia
Valahhia on ajalooline piirkond Rumeenia lõunaosas Karpaatide ja Doonau vahel.
Bütsantsi ajalugu ja Valahhia · Esimene Bulgaaria tsaaririik ja Valahhia ·
10. sajand
10.
10. sajand ja Bütsantsi ajalugu · 10. sajand ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
20. august
20.
20. august ja Bütsantsi ajalugu · 20. august ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
9. sajand
9.
9. sajand ja Bütsantsi ajalugu · 9. sajand ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Bütsantsi ajalugu ja Esimene Bulgaaria tsaaririik ühist
- Millised on sarnasused Bütsantsi ajalugu ja Esimene Bulgaaria tsaaririik
Võrdlus Bütsantsi ajalugu ja Esimene Bulgaaria tsaaririik
Bütsantsi ajalugu on 558 suhted, samas Esimene Bulgaaria tsaaririik 126. Kuna neil ühist 69, Jaccard indeks on 10.09% = 69 / (558 + 126).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Bütsantsi ajalugu ja Esimene Bulgaaria tsaaririik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
