Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Bütsantsi ajalugu ja Itaalia ajalugu
Bütsantsi ajalugu ja Itaalia ajalugu on 109 ühist asja (Unioonpeedia): Aadria meri, Aafrika eksarhaat, Albaania, Alemannid, Apenniini poolsaar, Araablased, Augustus, Balkani poolsaar, Bari, Basileios I, Bütsants, Bütsantsi keisrite loend, Calabria, Clemens III, Constans II, Constantinus Suur, Daakia, Dalmaatsia, Diocletianus, Dodekaneesid, Doonau, Egeuse meri, Frangi riik, Frangid, Genova, Germaanlased, Gooti sõda, Hauteville, Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser), Hertsog, ..., Horvaatia kuningriik (keskaegne), Hunnid, Idagoodid, Idagootide kuningriik, Itaalia, Itaalia katepanikion, Itaalia kuningas, Itaalia kuningriik (keskaegne), Justinianus I, Justinus II, Karl Suur, Katk, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kórinthos, Kirikuriik, Konstantinoopol, Kristlus, Langobardid, Langobardide kuningriik, Lääne-Euroopa, Lääne-Rooma keisririik, Läänegoodid, Lähis-Ida, Lõuna-Itaalia, Leo III (keiser), Maavärin, Montenegro, Napoli, Narses, Normannid, Odoaker, Orjus, Osmanite riik, Paavst, Palermo, Põhja-Aafrika, Põhja-Itaalia, Piacenza, Ravenna, Ravenna eksarhaat, Rein, Ristisõjad, Romulus Augustulus, Rooma, Rooma keisririik, Rooma riik, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saratseenid, Sardiinia, Siid, Siracusa, Sitsiilia, Sitsiilia emiraat, Sitsiilia kuningriik, Sueebid, Suur rahvasterändamine, Teema (haldusüksus), Theoderich Suur, Tiberius II, Tonn, Traakia, Ungarlased, Vahemeri, Vana-Kreeka, Vana-Rooma keisrite loend, Vandaalid, Vasall, Vastupaavst, Veneetsia, Veneetsia vabariik, 10. sajand, 11. sajand, 3. sajand, 4. sajand, 6. sajand, 9. sajand. Laienda indeks (79 rohkem) »
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Aadria meri ja Bütsantsi ajalugu · Aadria meri ja Itaalia ajalugu ·
Aafrika eksarhaat
Aafrika eksarhaat aastal 565 Aafrika eksarhaat või (pealinna järgi) Kartaago eksarhaat oli Ida-Rooma keisririigi haldusüksus, mis hõlmas valdusi Vahemere lääneosas ja mida valitses eksarh või asekuningas.
Aafrika eksarhaat ja Bütsantsi ajalugu · Aafrika eksarhaat ja Itaalia ajalugu ·
Albaania
Albaania, ametlikult Albaania Vabariik, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.
Albaania ja Bütsantsi ajalugu · Albaania ja Itaalia ajalugu ·
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Alemannid ja Bütsantsi ajalugu · Alemannid ja Itaalia ajalugu ·
Apenniini poolsaar
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Apenniini poolsaar on saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres.
Apenniini poolsaar ja Bütsantsi ajalugu · Apenniini poolsaar ja Itaalia ajalugu ·
Araablased
Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.
Araablased ja Bütsantsi ajalugu · Araablased ja Itaalia ajalugu ·
Augustus
Augustus (Imperator Caesar Divi filius Augustus; sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus; 23. september 63 eKr – 19. august 14 pKr) oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr.
Augustus ja Bütsantsi ajalugu · Augustus ja Itaalia ajalugu ·
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Bütsantsi ajalugu ja Balkani poolsaar · Balkani poolsaar ja Itaalia ajalugu ·
Bari
Bari on sadamalinn Itaalias, Apuulia maakonna ja Bari suurlinnapiirkonna halduskeskus.
Bütsantsi ajalugu ja Bari · Bari ja Itaalia ajalugu ·
Basileios I
Basileios I Makedoonlane (kreeka keeles: Βασίλειος ὁ Μακεδών (Basíleios ō Makedṓn); 811 – 29. august 886) oli Bütsantsi keiser aastatel 867–886.
Bütsantsi ajalugu ja Basileios I · Basileios I ja Itaalia ajalugu ·
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Bütsants ja Bütsantsi ajalugu · Bütsants ja Itaalia ajalugu ·
Bütsantsi keisrite loend
Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330.
Bütsantsi ajalugu ja Bütsantsi keisrite loend · Bütsantsi keisrite loend ja Itaalia ajalugu ·
Calabria
Calabria ehk Kalaabria ehk Enotria (tõlkes "veinitegijate maa") on maakond Lõuna-Itaalias, mis moodustab Apenniini poolsaare "kinga" ninaosa Napolist lõuna pool.
Bütsantsi ajalugu ja Calabria · Calabria ja Itaalia ajalugu ·
Clemens III
Clemens III (Paolo Scolari, ka Paolino Scolari; 1130 ? – 27. märts 1191) oli paavst 1187–1191.
Bütsantsi ajalugu ja Clemens III · Clemens III ja Itaalia ajalugu ·
Constans II
Constans II või kreekapäraselt Konstans II (kreeka keeles: Κώνστας; 7. november 630 – 15. juuli 668) oli Bütsantsi keiser 641.
Bütsantsi ajalugu ja Constans II · Constans II ja Itaalia ajalugu ·
Constantinus Suur
Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima. Katoliku, õigeusu, luteri ja armeenia kirik tähistavad 22. maid tema mälestuspäevana. H. G. Wells võrdles teda tema maailmaajaloo rolli poolest Aleksander Suure ja Julius Caesariga.
Bütsantsi ajalugu ja Constantinus Suur · Constantinus Suur ja Itaalia ajalugu ·
Daakia
Daakia (ladina keeles Dacia) oli vanaaja maa, mis Rooma keisririigi ajal piirnes Tisza jõega läänes, Doonau alamjooksuga lõunas, Dnestri (või Pruti) jõega idas ning Karpaatidega põhjas.
Bütsantsi ajalugu ja Daakia · Daakia ja Itaalia ajalugu ·
Dalmaatsia
Dalmaatsia Horvaatia-osa asend ülejäänud Horvaatia taustal Dalmaatsia (horvaadi keeles Dalmacija) on ajalooline piirkond Aadria mere idarannikul Horvaatia ning osalt Montenegro territooriumil.
Bütsantsi ajalugu ja Dalmaatsia · Dalmaatsia ja Itaalia ajalugu ·
Diocletianus
Diolectianuse pea Istanbuli arheoloogiamuuseumis Diocletianus (Imperator Caesar Caius Marcus Aurelius Numerius Diocletianus Augustus); sünninimi Diocles; (22. detsember 245 – 3. detsember 313) oli Vana-Rooma keiser 20. novembrist 283 kuni 1. maini 305.
Bütsantsi ajalugu ja Diocletianus · Diocletianus ja Itaalia ajalugu ·
Dodekaneesid
thumb Dodekaneesid on Kreeka saarestik Lõuna-Sporaadides Egeuse meres.
Bütsantsi ajalugu ja Dodekaneesid · Dodekaneesid ja Itaalia ajalugu ·
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Bütsantsi ajalugu ja Doonau · Doonau ja Itaalia ajalugu ·
Egeuse meri
Satelliidipilt Egeuse merest Veealune vulkaan Egeuse meres Egeuse meri on Vahemere osa, piiratud Balkani poolsaarega läänes ja põhjas, Väike-Aasia poolsaarega idas ja Kreetaga lõunas.
Bütsantsi ajalugu ja Egeuse meri · Egeuse meri ja Itaalia ajalugu ·
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Bütsantsi ajalugu ja Frangi riik · Frangi riik ja Itaalia ajalugu ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Bütsantsi ajalugu ja Frangid · Frangid ja Itaalia ajalugu ·
Genova
Genova (ka Genua, ladina keeles Genua) on sadamalinn Itaalias Liguuria maakonnas, città metropolitana di Genova halduskeskus.
Bütsantsi ajalugu ja Genova · Genova ja Itaalia ajalugu ·
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Bütsantsi ajalugu ja Germaanlased · Germaanlased ja Itaalia ajalugu ·
Gooti sõda
Gooti sõda Ida-Rooma riigi ja Idagootide kuningriigi vahel peeti aastatel 535–554 Itaalias, Dalmaatsias, Sardiinias, Sitsiilias ja Korsikal.
Bütsantsi ajalugu ja Gooti sõda · Gooti sõda ja Itaalia ajalugu ·
Hauteville
Hauteville perekonna vapp Hauteville perekond (prantsuse: Maison de Hauteville, itaalia: Casa d'Altavilla, sitsiilia: Casa d'Autavilla) oli väike suursugune normanni perekond Cotentinist, mis tõusis Euroopas, Aasias ja Aafrikas esile oma vallutuste kaudu Vahemerel, eriti Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias.
Bütsantsi ajalugu ja Hauteville · Hauteville ja Itaalia ajalugu ·
Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV (11. november 1050 – 7. august 1106) oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog.
Bütsantsi ajalugu ja Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) · Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Itaalia ajalugu ·
Hertsog
Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.
Bütsantsi ajalugu ja Hertsog · Hertsog ja Itaalia ajalugu ·
Horvaatia kuningriik (keskaegne)
Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Kraljevina Hrvatska, Hrvatsko Kraljevstvo) oli keskaegne kuningriik Kesk-Euroopas, koosnedes enamasti sellest, mis praegu on Horvaatia (ilma enamuse Istriata ja mõne Dalmaatsia rannikulinnata), samuti tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina osadest.
Bütsantsi ajalugu ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Horvaatia kuningriik (keskaegne) ja Itaalia ajalugu ·
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Bütsantsi ajalugu ja Hunnid · Hunnid ja Itaalia ajalugu ·
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Bütsantsi ajalugu ja Idagoodid · Idagoodid ja Itaalia ajalugu ·
Idagootide kuningriik
Idagootide kuningriik Itaalias ja naaberaladel kestis aastastatel 493–553.
Bütsantsi ajalugu ja Idagootide kuningriik · Idagootide kuningriik ja Itaalia ajalugu ·
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Bütsantsi ajalugu ja Itaalia · Itaalia ja Itaalia ajalugu ·
Itaalia katepanikion
Itaalia katepanikion (kreeka keeles κατεπανίκιον Ἰταλίας) oli Bütsantsi provints (965–1071) Lõuna-Itaalias, kuhu kuulus Itaalia mandriosa lõuna pool joont, mis tõmmatud Monte Garganost Salerno laheni.
Bütsantsi ajalugu ja Itaalia katepanikion · Itaalia ajalugu ja Itaalia katepanikion ·
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Bütsantsi ajalugu ja Itaalia kuningas · Itaalia ajalugu ja Itaalia kuningas ·
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Bütsantsi ajalugu ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Itaalia ajalugu ja Itaalia kuningriik (keskaegne) ·
Justinianus I
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14. novembrini 565, valitsedes seega 38 aastat, 7 kuud ja 13 päeva.
Bütsantsi ajalugu ja Justinianus I · Itaalia ajalugu ja Justinianus I ·
Justinus II
Justinus II või Justinus Noorem (ladina keeles: Iustinus Iunior; kreeka keeles: Ἰουστῖνος, valitsejanimega Imperator Caesar Flavius Iustinus Augustus; umbes 520 – 5. oktoober 578) oli Bütsantsi keiser 14. novembrist 565 kuni surmani, valitsedes seega 12 aastat, 11 kuud ja 22 päeva.
Bütsantsi ajalugu ja Justinus II · Itaalia ajalugu ja Justinus II ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Bütsantsi ajalugu ja Karl Suur · Itaalia ajalugu ja Karl Suur ·
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Bütsantsi ajalugu ja Katk · Itaalia ajalugu ja Katk ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Bütsantsi ajalugu ja Katoliiklus · Itaalia ajalugu ja Katoliiklus ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Bütsantsi ajalugu ja Katoliku kirik · Itaalia ajalugu ja Katoliku kirik ·
Kórinthos
Vaade tänapäevasele Kórinthose linnale Kórinthos (kreeka keeles Κόρινθος, vanakreeka keeles Ϙόρινθος) on Kreeka linn, mis asub Lõuna-Kreekas Peloponnesose piirkonnas Korinthía piirkonnaüksuses.
Bütsantsi ajalugu ja Kórinthos · Itaalia ajalugu ja Kórinthos ·
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Bütsantsi ajalugu ja Kirikuriik · Itaalia ajalugu ja Kirikuriik ·
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Bütsantsi ajalugu ja Konstantinoopol · Itaalia ajalugu ja Konstantinoopol ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Bütsantsi ajalugu ja Kristlus · Itaalia ajalugu ja Kristlus ·
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Bütsantsi ajalugu ja Langobardid · Itaalia ajalugu ja Langobardid ·
Langobardide kuningriik
Langobardide kuningriik (ladina keeles Regnum Langobardorum) oli varakeskaegne germaani riik pealinnaga Pavias, mille rajasid langobardid 568.-569.
Bütsantsi ajalugu ja Langobardide kuningriik · Itaalia ajalugu ja Langobardide kuningriik ·
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Bütsantsi ajalugu ja Lääne-Euroopa · Itaalia ajalugu ja Lääne-Euroopa ·
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Bütsantsi ajalugu ja Lääne-Rooma keisririik · Itaalia ajalugu ja Lääne-Rooma keisririik ·
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Bütsantsi ajalugu ja Läänegoodid · Itaalia ajalugu ja Läänegoodid ·
Lähis-Ida
Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.
Bütsantsi ajalugu ja Lähis-Ida · Itaalia ajalugu ja Lähis-Ida ·
Lõuna-Itaalia
Lõuna-Itaalia (Il Mezzogiorno – 'keskpäev') on traditsiooniline nimi Itaalia lõunapoolsele osale, mis hõlmab Apenniini poolsaare lõunaosa ning kaks suurt saart – Sitsiilia ja Sardiinia.
Bütsantsi ajalugu ja Lõuna-Itaalia · Itaalia ajalugu ja Lõuna-Itaalia ·
Leo III (keiser)
Leo III Isaurialane või kreekapäraselt Leon III (kreeka keeles Λέων Γ΄ ὁ Ἴσαυρος, Leōn III ho Isauros; umbes 685 – 18. juuni 741), tuntud ka kui Süürlane, oli Bütsantsi keiser 717.
Bütsantsi ajalugu ja Leo III (keiser) · Itaalia ajalugu ja Leo III (keiser) ·
Maavärin
Panoraamfoto San Franciscost pärast 1906. aasta maavärinat Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.
Bütsantsi ajalugu ja Maavärin · Itaalia ajalugu ja Maavärin ·
Montenegro
Montenegro (montenegro keeles Crna Gora; eesti keeles eriti varasemal ajal on olnud kasutusel ka nimi "Tšernogooria") on väike mägine riik Balkani poolsaarel Aadria mere ääres.
Bütsantsi ajalugu ja Montenegro · Itaalia ajalugu ja Montenegro ·
Napoli
Napoli (.
Bütsantsi ajalugu ja Napoli · Itaalia ajalugu ja Napoli ·
Narses
Arvatav Narsese kujutis Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil Narses (kreeka Ναρσής; 5. sajandi lõpp – hiljemalt 574) oli Ida-Rooma riigi väejuht ja eunuhh keiser Justinianus I valitsemisajal.
Bütsantsi ajalugu ja Narses · Itaalia ajalugu ja Narses ·
Normannid
Normannid on viikingite järeltulijad.
Bütsantsi ajalugu ja Normannid · Itaalia ajalugu ja Normannid ·
Odoaker
Odoaker 477. aastal Ravennas löödud mündil Odoaker (ka Odowaker; umbes 435 – 493) oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476.
Bütsantsi ajalugu ja Odoaker · Itaalia ajalugu ja Odoaker ·
Orjus
Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.
Bütsantsi ajalugu ja Orjus · Itaalia ajalugu ja Orjus ·
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Bütsantsi ajalugu ja Osmanite riik · Itaalia ajalugu ja Osmanite riik ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Bütsantsi ajalugu ja Paavst · Itaalia ajalugu ja Paavst ·
Palermo
Palermo (sitsiilia keeles Palermu) on 630 828 elanikuga linn, mis on oma rahvaarvult Itaalias viies, see asub Sitsiilia maakonnas ja on città metropolitana di Palermo halduskeskus.
Bütsantsi ajalugu ja Palermo · Itaalia ajalugu ja Palermo ·
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Bütsantsi ajalugu ja Põhja-Aafrika · Itaalia ajalugu ja Põhja-Aafrika ·
Põhja-Itaalia
Põhja-Itaalia ISTATi poolt määratud piirid Põhja-Itaalia on kultuuriline ja geograafiline piirkond, millel puudub halduslik staatus.
Bütsantsi ajalugu ja Põhja-Itaalia · Itaalia ajalugu ja Põhja-Itaalia ·
Piacenza
Piacenza on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Piacenza provintsi halduskeskus.
Bütsantsi ajalugu ja Piacenza · Itaalia ajalugu ja Piacenza ·
Ravenna
Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.
Bütsantsi ajalugu ja Ravenna · Itaalia ajalugu ja Ravenna ·
Ravenna eksarhaat
Ravenna eksarhaat ehk Itaalia eksarhaat oli Bütsantsi (Ida-Rooma) võimukeskus Itaalias 6.
Bütsantsi ajalugu ja Ravenna eksarhaat · Itaalia ajalugu ja Ravenna eksarhaat ·
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Bütsantsi ajalugu ja Rein · Itaalia ajalugu ja Rein ·
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Bütsantsi ajalugu ja Ristisõjad · Itaalia ajalugu ja Ristisõjad ·
Romulus Augustulus
Romulus Augustus astub troonilt tagasi. Romulus Augustulust kujutav kuldmünt Romulus Augustulust kujutav münt Flavius Romulus Augustus, enamasti tuntud kui Romulus Augustulus, oli viimane Lääne-Rooma keiser.
Bütsantsi ajalugu ja Romulus Augustulus · Itaalia ajalugu ja Romulus Augustulus ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Bütsantsi ajalugu ja Rooma · Itaalia ajalugu ja Rooma ·
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Bütsantsi ajalugu ja Rooma keisririik · Itaalia ajalugu ja Rooma keisririik ·
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Bütsantsi ajalugu ja Rooma riik · Itaalia ajalugu ja Rooma riik ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Bütsantsi ajalugu ja Saksa kuningas · Itaalia ajalugu ja Saksa kuningas ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Bütsantsi ajalugu ja Saksa-Rooma keiser · Itaalia ajalugu ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Bütsantsi ajalugu ja Saksa-Rooma riik · Itaalia ajalugu ja Saksa-Rooma riik ·
Saratseenid
Saratseenid (ladina keeles Saraceni) oli üldnimetus keskaegses Euroopas Loode-Araabia araablaste kohta ning hiljem Euroopa ja Bütsantsi kristlike ajaloolaste kasutatud nimetus kõigi araablaste kohta.
Bütsantsi ajalugu ja Saratseenid · Itaalia ajalugu ja Saratseenid ·
Sardiinia
Sardiinia saar Sardiinia saar on saar Vahemeres, Itaalia Sardiinia maakonna põhiosa.
Bütsantsi ajalugu ja Sardiinia · Itaalia ajalugu ja Sardiinia ·
Siid
Siidist valmistatud lips Siid on looduslik valguline kiud, mida saadakse siidiliblika (Bombyx mori) vastse kookoni lahtikerimisel ja millest kedratakse niiti siidkangaste kudumiseks.
Bütsantsi ajalugu ja Siid · Itaalia ajalugu ja Siid ·
Siracusa
''Duomo di Siracusa'', Via Minerva, Sürakuusa katedraal (toomkirik), mis toetub antiiksele templile Siracusa (itaalia keeles Siracusa, sitsiilia keeles Saracusa; antiigi kontekstis Sürakuusa, vanakreeka keeles Συρακοῦσαι) on ajalooline linn Sitsiilias.
Bütsantsi ajalugu ja Siracusa · Itaalia ajalugu ja Siracusa ·
Sitsiilia
Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.
Bütsantsi ajalugu ja Sitsiilia · Itaalia ajalugu ja Sitsiilia ·
Sitsiilia emiraat
Sitsiilia emiraat oli islamiriik Sitsiilia saarel (Lõuna-Itaalias), mis eksisteeris aastatel 965–1072.
Bütsantsi ajalugu ja Sitsiilia emiraat · Itaalia ajalugu ja Sitsiilia emiraat ·
Sitsiilia kuningriik
Sitsiilia kuningriik (itaalia keeles Regno di Sicilia,, katalaani keeles Regne de Sicília, sitsiilia keeles Regnu di Sicilia) oli riik, mis eksisteeris Itaalia lõunaosas selle asutamisest Roger II poolt aastal 1130 kuni aastani 1816.
Bütsantsi ajalugu ja Sitsiilia kuningriik · Itaalia ajalugu ja Sitsiilia kuningriik ·
Sueebid
Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr. Sueebid ehk sueevid (ladina suebi või suevi) oli germaani hõimude rühm.
Bütsantsi ajalugu ja Sueebid · Itaalia ajalugu ja Sueebid ·
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Bütsantsi ajalugu ja Suur rahvasterändamine · Itaalia ajalugu ja Suur rahvasterändamine ·
Teema (haldusüksus)
Teemad Anatoolias aastal 950 Teema oli Bütsantsi haldusüksus.
Bütsantsi ajalugu ja Teema (haldusüksus) · Itaalia ajalugu ja Teema (haldusüksus) ·
Theoderich Suur
Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.
Bütsantsi ajalugu ja Theoderich Suur · Itaalia ajalugu ja Theoderich Suur ·
Tiberius II
Tiberius II Konstantinos (kreeka keeles: Τιβέριος Κωνσταντῖνος; umbes 520 – 14. august 582) oli Bütsantsi keiser 578.
Bütsantsi ajalugu ja Tiberius II · Itaalia ajalugu ja Tiberius II ·
Tonn
Tonn (vananorra keeles tonna 'veinivaat') on nüüdisajal meetermõõdustiku massiühik, see võrdub 1000 kilogrammiga.
Bütsantsi ajalugu ja Tonn · Itaalia ajalugu ja Tonn ·
Traakia
Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.
Bütsantsi ajalugu ja Traakia · Itaalia ajalugu ja Traakia ·
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Bütsantsi ajalugu ja Ungarlased · Itaalia ajalugu ja Ungarlased ·
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Bütsantsi ajalugu ja Vahemeri · Itaalia ajalugu ja Vahemeri ·
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Bütsantsi ajalugu ja Vana-Kreeka · Itaalia ajalugu ja Vana-Kreeka ·
Vana-Rooma keisrite loend
Kirjeldus ei ole.
Bütsantsi ajalugu ja Vana-Rooma keisrite loend · Itaalia ajalugu ja Vana-Rooma keisrite loend ·
Vandaalid
Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.
Bütsantsi ajalugu ja Vandaalid · Itaalia ajalugu ja Vandaalid ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Bütsantsi ajalugu ja Vasall · Itaalia ajalugu ja Vasall ·
Vastupaavst
Vastupaavst (ladina keeles antipapa) on isik, kes on kas valitud või seatud parajasti ametis oleva paavsti vastu kui konkureeriv kirikupea.
Bütsantsi ajalugu ja Vastupaavst · Itaalia ajalugu ja Vastupaavst ·
Veneetsia
Veneetsia (itaalia keeles Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna città metropolitana di Venezia halduskeskus.
Bütsantsi ajalugu ja Veneetsia · Itaalia ajalugu ja Veneetsia ·
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Bütsantsi ajalugu ja Veneetsia vabariik · Itaalia ajalugu ja Veneetsia vabariik ·
10. sajand
10.
10. sajand ja Bütsantsi ajalugu · 10. sajand ja Itaalia ajalugu ·
11. sajand
11.
11. sajand ja Bütsantsi ajalugu · 11. sajand ja Itaalia ajalugu ·
3. sajand
3.
3. sajand ja Bütsantsi ajalugu · 3. sajand ja Itaalia ajalugu ·
4. sajand
4.
4. sajand ja Bütsantsi ajalugu · 4. sajand ja Itaalia ajalugu ·
6. sajand
6.
6. sajand ja Bütsantsi ajalugu · 6. sajand ja Itaalia ajalugu ·
9. sajand
9.
9. sajand ja Bütsantsi ajalugu · 9. sajand ja Itaalia ajalugu ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Bütsantsi ajalugu ja Itaalia ajalugu ühist
- Millised on sarnasused Bütsantsi ajalugu ja Itaalia ajalugu
Võrdlus Bütsantsi ajalugu ja Itaalia ajalugu
Bütsantsi ajalugu on 558 suhted, samas Itaalia ajalugu 506. Kuna neil ühist 109, Jaccard indeks on 10.24% = 109 / (558 + 506).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Bütsantsi ajalugu ja Itaalia ajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
